Ehitusfoorum

See on arutelu inimeste igapäevasest toimetamisest. Mõni mõõdab COP-i, mõni joob õlut jne.
Lisaks sellele eksisteerib riik, riikide liit ja riigikord. Riigil on seadustega sätestatud normid nt COP ja SCOP.
Ehk need mõisted on kasutusel normdokumentides.
COP- coefficient of performance näitab soojuspumba jõudlust teatud tingimustel. Need tingimused on igal , kasutajal erinevad olenevalt maapinna (või siis õhu) temperatuurist antud ajahetkel, maakontuuri pikkusest, soojuskandja liikumise kiirusest (hulgast), soojuspumba omadustest, väga palju ka sellest kui hästi küttesüsteem ehitatud.
Mida parem on reaalne COP seda paremini on kogu süsteem st maakontuur, soojuspumba valik, küttesüsteemi ehitus teostatud. See kõik on üks tervik ja tegelikult mõõdate te kogu süsteemi tootlikust teatud ajavahemikus, ajahetkel, mitte just konkreetse "kasti" ehk soojuspumba andmeid.
Eur-Lex: Kasutustegur (COP) on soojustootmise ja elektri- või gaasitarbimise suhe konkreetse soojusallika ja väljundtemperatuuri puhul.

SCOP on Seosonal coefficent of performance.
Eur-Lex: Hooajaline kasutustegur (SCOP) on konkreetses kohas asuva soojuspumbasüsteemi keskmine kasutustegur kütteperioodi jooksul.
(((" Soojuspumbasüsteem" on kogu kupatus koos maakontuuri ja maja küttesüsteemiga. Selle all ei mõtestata ainult eraldi mõistet "soojuspump".)))

SCOP ja COP testid annavad normid soojuspumpade turule lubamiseks.

Kas ei ole veel leiutatud MSP+ÕVSP hübriidi, ehk kui õhutemperatuur on soojem kui maapõue oma, kasutab soojuspump õhusoojust, kui õhutemperatuur langeb minnakse üle maapõue soojusele. Ei tohiks suur raketiteadus olla, iseküsimus on seadmete maksumuse suhe saadavasse kokkuhoidu, mis meie armastatud kõrge elektrihinna tingimustes võiks olla pigem võimalik
Sedasi ei peaks me MSP ja ÕVSP vastandama ja saama soojuspumba tehnoloogiast pigistada välja maksimum COP-id aasta lõikes

Prill kirjutas: ↑02 Veebr 2024, 09:43 Kas ei ole veel leiutatud MSP+ÕVSP hübriidi, ehk kui õhutemperatuur on soojem kui maapõue oma, kasutab soojuspump õhusoojust, kui õhutemperatuur langeb minnakse üle maapõue soojusele. Ei tohiks suur raketiteadus olla, iseküsimus on seadmete maksumuse suhe saadavasse kokkuhoidu, mis meie armastatud kõrge elektrihinna tingimustes võiks olla pigem võimalik
Sedasi ei peaks me MSP ja ÕVSP vastandama ja saama soojuspumba tehnoloogiast pigistada välja maksimum COP-id aasta lõikes

Muidugi on selliseid lahendusi katsetatud aga lisasoojusvaheti välisõhule ja spets juhtimine ja muud lisanduvad kulud muudavad kogu värgi nii kalliks, et ei tasu masstootmises kasutada.
Tootja jaoks puudub majanduslik kasu.

val kirjutas: ↑02 Veebr 2024, 01:27 ... Kustkohas see msp 10a asi pärineb? Ma leian ainult 20+ või 25+ aasta kohta infot. Elektroonika vananemine võib tõsi olla, aga ei pruugi. Nt siin paistab ka vanemapoolset kaupa: https://lp-varaosaksi.fi/

Kui praegu töötab kuskil 30 aasta vanune Saratovi või 25 aastane UPO külmik, siis see ei tähenda, et 3 aastat tagasi ostetud moodsat külmikut on majanduslikult mõtekas remontida või et remondifirma remonditöö üldse ette võtaks.

Kui paljudel töötab tõrgeteta alla 10 aastat tagasi ostetud keerulisem kodutehnika (pesumasin, teler, arvuti, telo, jne.)?
Kui tootjafirma huvides ei ole vanade seadmete remontimine ja kohapeal puudub remontimiseks vajaliku pädevusega personal, siis mõne üksiku komponendi (kompressor) eluiga ei määra kogu seadme eluiga.

Firmas seadme paigaldaja peab tegema paigalduse vastavalt juhendile aga see ei tähenda, et iga suure firma palgaline paigaldaja omab remondiks vajalikke teadmisi või firma luba remondi teostamiseks.

Prill kirjutas: ↑02 Veebr 2024, 09:43 Kas ei ole veel leiutatud MSP+ÕVSP hübriidi, ehk kui õhutemperatuur on soojem kui maapõue oma, kasutab soojuspump õhusoojust, kui õhutemperatuur langeb minnakse üle maapõue soojusele. Ei tohiks suur raketiteadus olla, iseküsimus on seadmete maksumuse suhe saadavasse kokkuhoidu, mis meie armastatud kõrge elektrihinna tingimustes võiks olla pigem võimalik
Sedasi ei peaks me MSP ja ÕVSP vastandama ja saama soojuspumba tehnoloogiast pigistada välja maksimum COP-id aasta lõikes

ping kirjutas: ↑02 Veebr 2024, 12:27 Muidugi on selliseid lahendusi katsetatud aga lisasoojusvaheti välisõhule ja spets juhtimine ja muud lisanduvad kulud muudavad kogu värgi nii kalliks, et ei tasu masstootmises kasutada.
Tootja jaoks puudub majanduslik kasu.

Kevadel võibolla oleks teoreetiline vahe, ilmselgelt ei tasu ära sest:

MSP: maast 0, pealevool 35 - COP = 4,87
MSP: maast 10, pealevool 35 - COP = 6,12
ÕSP: õhust 7, pealevool 35 - COP = 5,24

võhik kirjutas: ↑02 Veebr 2024, 00:38 ...
nii 7 aastat täheldanud üles Daikini Õ/V soojuspumba tarbimis (eraldi arvesti) ja tootmisandmeid. Keskmine COP jääb 2,2-2,3 kanti. Pump on kasutuses peamiselt novembrist aprillini. ...

... Igatahes soovitatava aastase SP soojuspumba hoolduse mis maksab 200 €/kord järgimine sööb suure osa pumba toodetud tulust...

Reaalne keiss:
Õ/V pumba paigaldus maksis 7000 €, töötas 13 aastat ja läks õhtale. Selle aja jooksul tarbis 83 000 kWh ja varustas kütte ning sooja veega 80 + m² majaosa.
Elektri hinnaks võib vast võtta 15 s/kWh e. keskmiselt 1000 €/aastas?

19 aastat tagasi hakkas kehtima elektri baashind 1,26EEK (ja MSP paigaldus maksis 250 000EEK).
https://www.ohtuleht.ee/166336/kuidas-m ... rahakotile
Soetusmaksumus - 7 000eur=112 000EEK
Kohustuslik hoole 12x 200eur = 38 400EEK
Võrgust võetud energia - 83 000x 1,26= 104 580EEK
...............................kokku = 254 980EEK

Otse baashinnaga (õliradikaga) elektriga küttes oleks kulunud - 83000x2,3 x 1,26= 240 534EEK
ja õliradikad töötaks veel aastakümneid.

Siit vast saab teha tagasiarvutusi, et milline majanduslik kasu oli seadme soetamisest ja omamisest?
Et kui COP oli 2,3, siis kipub tasuvusarvutus vist nullilähedane olema?
Et arvestus sellise soojuskoormuse juures kindlasti plussi jääks, oleks pidanud seadme maksumus vist alla 5000eur olema?

Järsk elektri hinnatõus algas 2021 aastal.
https://elektrihind.ee/2021/12/20/2021- ... -ligi-145/

Mis on elektri baashind 1,26EEK, koos või ilma võrgutasuta? Isegi COP 2,3-ga pole asi kõige hullem nagu näha, sest vaevalt sa iga aasta 200€ hooldust maksid ja samal ajal ei tahtnud el radikad mingit hoolt? Seda pead eneselt ise küsima, et miks COP ainult 2,3 kui teame, et saab ka paremaid numbreid.

Vähe adekvaatsema msp ja otseelektri võrdluse leiad 18 Nov 2022 postitusest. Nt minu viimase 3a keskmine el lõpphind on 218 € MWh ja nagu tabalist näed, siis selle hinna juures tasub msp võrreldes otseelektriga ära 6-7 aastaga. Investeeringu, toodetud energia ja COP-ga võib mängida, aga tüüpilise eramu juures see suurt pilti see ei muuda. Hästi kavandatud mps on igal juhul otseelektrist mõistlikum.

val kirjutas: ↑02 Veebr 2024, 20:31 Isegi COP 2,3-ga pole asi kõige hullem nagu näha, sest vaevalt sa iga aasta 200€ hooldust maksid ja samal ajal ei tahtnud el radikad mingit hoolt?

Möh? Ma küll ei ole kuulnud, et õliradikaid oleks viidud hooldusesse näiteks õli vahetuseks. Või sa oled viinud õliradikaid töökotta õli vahetuseks? Minu kommentaar ajendatud sellest, et sinu väite lõpus on küsimärk, kus oleks nagu mainitud õliradika hooldusvajadus. Või on viga minu funktsionaalses lugemisoskuses?

val kirjutas: ↑02 Veebr 2024, 20:31 Investeeringu, toodetud energia ja COP-ga võib mängida, aga tüüpilise eramu juures see suurt pilti see ei muuda. Hästi kavandatud mps on igal juhul otseelektrist mõistlikum.

Oeh! Eelmise sajandi teisest poole lõpust alates olen näinud vähemlt 5-... erinevat kütteliiki, mis on eelmisest alati soodsam kuni turg on sisse söödetud.

val kirjutas: ↑02 Veebr 2024, 20:31Nt minu viimase 3a keskmine el lõpphind on 218 € MWh ja nagu tabalist näed, siis selle hinna juures tasub msp võrreldes otseelektriga ära 6-7 aastaga.

Alles mõni viimane aasta ongi kõrge elektrihinnaga, varem oli odav koguaeg, jutt oli 10+ aastat tagasi paigaldatud seadmest. See, mitme aastaga praegusel hetkel paigaldatavad seadmed või lähiajal paigaldatud seadmed ära tasuvad, seda näeme tulevikus, sest elektri hinda ei tea nii kaugele.

Urmas, kas oled näinud maja mida kütavad õliradikad? Ma ei ole, aga olen näinud tavaliste seinal paiknevate el radikatega kontorit, kus igal aastal paar radikat uue vastu pidi vahetama, st hoolduskulu ei saa vast päris 0 olla.

Ac457765 kirjutas: ↑02 Veebr 2024, 22:45 See, mitme aastaga praegusel hetkel paigaldatavad seadmed või lähiajal paigaldatud seadmed ära tasuvad, seda näeme tulevikus, sest elektri hinda ei tea nii kaugele.

Praeegu võib arvestada - lähima 10 aasta jooksul jääb elektri hind samaks, st. Euroopa kalleimaks. Keskmine hind 12 senti kWh.

val kirjutas: ↑03 Veebr 2024, 00:37 Urmas, kas oled näinud maja mida kütavad õliradikad?
Ma ei ole, aga olen näinud tavaliste seinal paiknevate el radikatega kontorit, kus igal aastal paar radikat uue vastu pidi vahetama, st hoolduskulu ei saa vast päris 0 olla.

"Tavalised kontori seinaradikad" on vast avatud küttekehaga õhusoojendajad ja nendega võibki olla probleeme?

Minu valdustes on üks ca 50 aasta vanune õliradikas, mis on mitukümmend talve olnud sihipäraselt kasutuses ja sellel olen vahetanud ainult toitejuhtme pistikuga kaasaegsemaks.

Kuna viimastel aastatel on transpordi hind tõusnud, siis on ka õliradikate hind poes tõusnud kordades.
Euroaja alul sai õliradikaid osta 3-10eur 1kW kohta.

Mina kütan oma maja teist korrust juba 23 aastat Termosofti õliradikatega. 22 aastat ei juhtunud midagi.
Mullu läks üks termostaat tuksi.
45+ aasta vanused Volta õliradikad leiavad maal ikka veel vahel kasutust.

Praeegu võib arvestada - lähima 10 aasta jooksul jääb elektri hind samaks, st. Euroopa kalleimaks. Keskmine hind 12 senti kWh.

Kas sul on kogemusi Euroopa muudes riikides elektriarvete maksmisega?

Meie praegune pluss on võimalus eraisikul elektrit börsihinnaga osta ja ka müüa.
Mina arvan, et tuulikute ja paneelide lisandumisega hakkab elektrihind veel rohkem kõikuma ja tuleb sahmerdada selle jälgimisega. Ja vähemalt nanotootjaks saab vist ikka igaüks endiselt hakata?

Ei.
Mu prognoos lähtus Euroopa elektrivõrkude kavast ja paraku Eestis mitte midagi head 10 aasta jooksul juurde ei ehitata. Teistel võib paremaks minna, sest kõik ei ole nii lollid nagu meie siin Eestis. Näiteks Soome panustab tõsiselt elektrihinna alandamisesse ja ehitab Norrasse uued liinid. Seega soomlased saavad lähiajal soodsa elektri...

Kalvis kirjutas: ↑03 Veebr 2024, 06:44jääb elektri hind samaks, st. Euroopa kalleimaks

Ei ole Euroopa kalleim, ainult Põhjamaades, Poolas, Hispaanias ja veel mõnes oli odavam, enamuses ikka kallim.

Vaata, oli paar päeva tagasi delfis kaart riigiti keskmise elektri hinnaga. Eesti oli kalleim. Kõik riigid kõvas enamuses olid soodsamad (Kõige soodsam Norra siis Rootsi jne.)

See kaart oli ühe päeva anomaalne hind. Vaata näiteks 2023 aastat keskmiselt.

Mul on õliradikatega vähe kogemust aga siiski meenub päris mitu juhust kus need on hakanud õli välja ajama. Ehk siis pekki läinud.

Mulle "meenub" rohem pekki läinud soojuspumpasid kui õlist tühjaks jooksnud õliradiaatoreid. Ja meenub ka nende olematu hind võrreldes teiste küttesüsteemidega.

kunn24 kirjutas: ↑15 Jaan 2024, 15:54 Kirjutada 15. jaan 2024 gaasi hinna hüppelisest kasvust pole päris kohane.
Hetkel on gaas konkurentsitult odavam JA mugavam (2 tingimuse koosmõju). Need, kes vahepealse gaasi hinnahüppega paigaldasid gaasikatla asemele Õ/V soojuspumpasid, imevad KÜLMAGA nüüd pöialt. Lisaks on mul ka ahi.

Gaas läks odavamaks tagasi ja on tõesti jälle täiesti OK alternatiiv (loe: kel töötav ja suhteliselt värske gaasikatlaga lahendus olemas tõenäoliselt vahetusest misiganes muu kütteviisi vastu oluliselt ei võidaks).
Mul on esimene talv kus gaasikatla kõrval ka ÕV pump (gaasikatel juba 16 aastat vana - sellest eelkõige ÕV lisamise vajadus). ÕV pumba aladimensioneerisin - kindla teadmisega, et suurema külmaga lükkan ümber gaasile (või kui tolle hind on pöörane, siis panen puid ahju). Hetkel kirvega kalkuleerides: alla -8C on gaasiga odavam. ÕV pump jahib börsihinda ja kuskil 0 juurest saab pmst hakkama ainult öiste odavate tundidega. Automaatset ümberlülitust ÕV-gaas ei võtnud - see oleks 1000EUR lisaks olnud. Praktika näitab, et sellel keskmisest külmemal talvel teen ümberlülitusi ehk paar korda nädalas - ei võta tükki küljest. Soojemal talvel laseks tõenäoliselt nädalaid ainult ÕV pealt nii, et pump kallimad tunnid automaatselt välja filtreerib.

Elektrimasinate kestvusest rääkides siis:
1. 3 aastat tagasi andsin ära Snaige külmiku aastast 2003. Täiesti töökorras, ainult uksetihendid pisut väsinud ja toon kollakamaks muutunud.
2. Siiani elutoas põhilise telekana 2010 ostetud Panasonicu plasma. Nutikuse jaoks Chromecast taha riputatud.
3. Vanemad andsid 6 aastat tagasi ära töökorras külmiku, mis oli toodud 90-ndate alguses Rootsist, kasutatuna.
4. Eelmisel suvel viisin garaažikoristuse järgselt jäätmejaama õliradika, mis kandis aastanumbrit 1972. Pmst täiesti töökorras aga kuivõrd oli muuhulgas kasutusel ka ehitusaegselt majas sooja hoidmiseks, siis igasugu värvi/krohvi plekke täis ja keegi ei tahtnud isegi niisama aitäh eest endale võtta.

ping on siin pmst õigel teel - kui tahad pikaajaliselt soodsat küttelahendust, siis põhirõhk peab olema soojustamisel. Kui sinna oled investeerinud, siis kWh hinnast olulisem on soetus+paigaldus+hoolduskulu. 1 erand siin siiski on - julgeolek. Ükski elektril põhinev kütteviis päris kriisis tuba ei soojenda. Sestap on keset eramut asuv (soovitavalt toidutegemise võimalusega) kaminahi üks hea riskimaanduse vahend. Õdusad õhtud, pajaroad jms on juba boonuseks.

Automaatset ümberlülitust ÕV-gaas ei võtnud - see oleks 1000EUR lisaks olnud.

1 Shelly jupp 25 €, ajamiga 3-T ventiil ca 100 ja lisaks paigaldus. Katelde paralleelühendusel on vaja lülitada 1-e toru ringi, teine on mõlemal paralleelselt.

2korda2 kirjutas: ↑05 Veebr 2024, 14:20 ... ping on siin pmst õigel teel - kui tahad pikaajaliselt soodsat küttelahendust, siis põhirõhk peab olema soojustamisel. Kui sinna oled investeerinud, siis kWh hinnast olulisem on soetus+paigaldus+hoolduskulu. 1 erand siin siiski on - julgeolek. Ükski elektril põhinev kütteviis päris kriisis tuba ei soojenda. Sestap on keset eramut asuv (soovitavalt toidutegemise võimalusega) kaminahi üks hea riskimaanduse vahend. Õdusad õhtud, pajaroad jms on juba boonuseks.

Julgeolekuks on kasulik omada väikest kantavat raudahju (kõige odavam ja kõige ebamugavam küttemeetod) koos komplekti suitsutorudega, sest selle saab isegi telki/muldonni kaasa võtta ja kütteks sobivad männikäbid, aialipid, jne.

Vee keetmiseks on taskusse mahtuv matkapliit, mis 8cm pikkuse toolijala jupiga suudab 0,5 liitrit vett keema ajada. (Katsetatud.)

Tegin teemakohase arvutuse.
Lähteandmed:
100 m2 köetava põrandapinnaga B energiaklassi kuuluv maja;
kaalutud energiakulu oleks sellel majal näiteks 110 kWh/m2;

Tehe: 100 x 110 = 11 000kWh. Aastas siis kokku energiakulu 11 000kWh.

Oletades, et kütmine toimuks elektriga ja kWh keskmiseks hinnaks oleks 0,2 eurot, siis aastas selle majakese energiakulu rahasse arvestatuna oleks 2200 eurot.

Ühes kuus kuluks keskmiselt seega 183 eurot, mis oleks jõukohane isegi enamusele Eesti pensionäridele.

Kui aga osta 2200 euro eest küttepuid ruumimeetrihinnaga 50 eurot, siis selle 2200 euro eest saaks 44 ruumimeetrit.
Võttes aluseks, et küttepuude keskmine kütteväärtus on 1300 kWh/ruumimeeter, siis 44 ruumimeetrist puudest jätkuks selle maja kütmiseks viieks (5) aastaks.
Kui aga tegu seesuguse õnneliku inimesega, kellel tervis piisavalt heas korras, tööd ei pelga, mootorsaag ja puude koju veo võimalus olemas, siis sellest 2200 eurost piisaks seesuguse B klassi kuuluva majakese kütmiseks ligikaudu kahekümneks aastaks (muidugi kui inflatsioon ja poliitika jätta arvesse võtmata).

ping kirjutas: ↑05 Veebr 2024, 22:10 Vee keetmiseks on taskusse mahtuv matkapliit, mis 8cm pikkuse toolijala jupiga suudab 0,5 liitrit vett keema ajada. (Katsetatud.)

Kas katsetasid suvel, kusagil tuulevarjus v tuuletu ilmaga?

vuuk kirjutas: ↑05 Veebr 2024, 23:39 Võttes aluseks, et küttepuude keskmine kütteväärtus on 1300 kWh/ruumimeeter, siis 44 ruumimeetrist puudest jätkuks selle maja kütmiseks viieks (5) aastaks.

Kas soovid kontakte jagada, kes 100% kasuteguriga ahjusid valmistab?