Kõige soodsam kütteliik eramajale

[vuuk]

OK, õigus küll - toaahju kasutegur 50...80% jäi sedakorda kahe silma vahele ja see ka mõjutab natuke tulemust. Tänud tähelepanu juhtimast.

[kaimagk]

......ja 100 ruuduse majakese saab 1 ahjuga ilusti igas ruumis meeldivalt soojaks....või siiski, ilama vahesenteta , ai siis pole ju jälle majake...raske juhus
...otseelektri ja ahju vahele jääb rohkesti variante mis on kordades stabiilsemad(temperatuuri ja temperatuuri jaotuse suhtes) ja mugavamad....

[trebla]

no optimaalne majake on ka kahekorruseline kuubikujuline (kui just veel paremat kerakujulist ei ehita) ja sinna keskele aitab ühest ahjust küll...

[ping]

...
Elektrimasinate kestvusest rääkides siis:
1. 3 aastat tagasi andsin ära Snaige külmiku aastast 2003. Täiesti töökorras, ainult uksetihendid pisut väsinud ja toon kollakamaks muutunud.
2. Siiani elutoas põhilise telekana 2010 ostetud Panasonicu plasma. Nutikuse jaoks Chromecast taha riputatud.
3. Vanemad andsid 6 aastat tagasi ära töökorras külmiku, mis oli toodud 90-ndate alguses Rootsist, kasutatuna.
4. Eelmisel suvel viisin garaažikoristuse järgselt jäätmejaama õliradika, mis kandis aastanumbrit 1972. Pmst täiesti töökorras aga kuivõrd oli muuhulgas kasutusel ka ehitusaegselt majas sooja hoidmiseks, siis igasugu värvi/krohvi plekke täis ja keegi ei tahtnud isegi niisama aitäh eest endale võtta. ...

Tasub vaadata, et kui pika kasutusajaga on seadmed projekteeritud ja need seadmed olid loodud nende projekteerimise ajal "kestvuskaupadeks", millede eluiga oli arvestatud 15 aastat.
Mul on ka 15 aasta vanune Samsungi 55" plasma (mis tookord oli päris kallis) ja mille kasutusjuhendis on kirjutatud, et "Ekraani tööiga on vähemalt 35 000 tundi".
Kui pikk on tänapäeval telekate eluiga?

Külmikute agregadid olid tookord vasest aga tänapäeval alumiiniumist ja rauast.

Vasekarva odavast metallist juhtmetest on siin juba kirjutatud aga Hiinlased teevad juba vask kliimatorusid "mittevasest".

[vuuk]

......ja 100 ruuduse majakese saab 1 ahjuga ilusti igas ruumis meeldivalt soojaks....või siiski, ilama vahesenteta , ai siis pole ju jälle majake...raske juhus
...otseelektri ja ahju vahele jääb rohkesti variante mis on kordades stabiilsemad(temperatuuri ja temperatuuri jaotuse suhtes) ja mugavamad....

100 m2 ühe ahjuga elamuid on varasematest aegadest küll ja veel olemas. Aga jah, toad on neis paratamatult läbi käidavad. Ruumide läbikäidavust üritatakse privaatsuse seisukohalt vältida.
Ning siis kipub minema keeruliseks, eks neid inimesi on kindlasti üksjagu, kes maadelnud küsimusega, kuidas suures majas soojust ühtlaselt ruumidesse võimalikult ühtlaselt jaotada ja et ka ruumiplaneering vastaks ootustele.
Tegelikult ju vanema aja majad enamus kõik ei kuulu B klassi. Võibolla üksikud hiljuti renoveerimiskuuri läbinud venitavad heal juhul C energiaklassi välja.
Samas, kui maja välised piirded hästi soojapidavad, ja ka soojust salvestavad, siis see juba aitab kõvasti kaasa sisekliima ühtlusele ja stabiilsusele ja see ilmselt aitaks sisekliima ühtluse vajakajäämist mõnevõrra kompenseerida.
See, et eelpool arvutuses jäi ahju kasutegur arvesse võtmata võibolla isegi andis energiatõhusamat sorti maja puhuks reaalsemad numbrid (absoluutset täpsust pole arvutuslikult niikuini võimalik saada).
Selles arvutuses ei kajastu ju see soojuse hulk, mis lisandub mujalt: valgustus, elektripliidiga, -keedukannuga jne ja muudest seadmetest. Samuti inimeste ja koduloomade kehasoojus... .
Ja lisaks tänapäevases B või A energiaklassi majas ei saa kuidagi mööda tõhusast, suure kasuteguriga soojatagastusega ventilatsioonisüsteemist, mis ka aitab kütta ja ruumi sisekliimat ühtlustada. Võttes arvesse ka need lisanduvad soojuse komponendid, siis ilmselt viimase aja talvede ilmaolusid arvestades ka 50% kasuteguriga ahjuga B energiaklassi kuuluva 100m2 maja küttepuudega küttes jääb 8 ruumimeetrist ülegi.
Jah, oleneb paljudest teguritest ja kõike ei saa niikuinii ette näha ja arvesse võtta. Ja mugavuskütteks ahiküte ilmselt ei liigitu. Pigem hakkab ajas vaikselt muutuma eksklusiivkütteks. Samas loodusele ja planeedile on minu arust kõige parem kui energiaallikad oleks suurte riskide vältimiseks vähemasti lähiajal võimalikult hajutatud - mitte panustada ainult ühele kaardile.

[Prill]

Eks neid "ahi keset maja" ahjusid ehitatigi nii, kus see üks ahi üritati tubade vahele ära mahutada.
Enda elamises, endises taluelamises oli pottidest ahi, kus ahju koldekülg oli köögis, ja kaks "tagumist nurka" ulatusid eraldi tubadesse, köögis oli pliit, mille soemüüri üks külg küttis nii kööki ja neljandat ruumi.

Mingist soojapidavusest juttu ei olnud, sees 3cm krohv, 15cm palksein ja välisvoodrilaud. Kütsid õhtul ahju pliiti, olid nagu saunas, ja hommikuks pigem jahe, õhtul töölt tulles elamine juba pigem külm. Tuuliste ilmadega ei saanudki maja soojaks..
Tarindite soojapidavus on oluline, ehk mistahes kütteliik valida soojustuse ja akende soojapidavuse kohapealt ei tasuks koonerdada. Lisaks tänapäeva tihedate tarindite korral on ventilatsioon oluline, kui soojapidavasse majja primitiivne ventilatsioon teha, ehk lihtsalt augud seina ja korsten välja - kaotame palju soojust.
Eriti nüansiga on ventilatsioon kui küttekolded asuvad eluruumides, kütmise ajal põlemine vajab lisaõhku ja seda tuleb tagada. Tänapäeval küll nuputatakse, kas tuua koldele õhu pealevõtt kuskilt põranda alt või korstnast eraldi lõõriga, või ventagregaat seada kütmise ajal rohkem õhku peale andma.
Ei ole see ahjudega jahmerdamine ka päris murevaba tänapäevase soojapidavuse vaatest.

[clondike]

Palju siis erinevate kütteliikidega jaanuari eest arve on tulnud? Enda maja 154 ruutu( ehitatud 2017)ja õhk/vesi soojuspump. Kogu elekter( mõne korra sai elektrikerist ka saunatamiseks kasutatud ja lisaks soojustagastusega vent süsteem) 300€ (1677kwh) ja ruudu kohta ca 1,95€

[nexus4]

MSP
218m2
Välispiirde summaarne soojuserikadu köetava pinna kohta (arvutuslik) 0,91w/m2/k
Toas peaaegu 24C
Elekter fikseeritud hinnaga, kogu kulu koos võrgu ja maksudega umbestäpselt 200€/MWh

[Hiid]

kuubikukujuline onn 150m2
766kwh jaanuaris, koguelekter, sealhulgas MSP ehk siis 24KW kulus ööpäevas ehk siis 1KW tunnis.

[kaimagk]

...L kujuga kuut , 150 m2 kütta , msp kulu elektrile umbes-täpselt 620 kwh. Selle sees siis ka soe tarbevesi kusagil 8-10 m3. Ja kõige olulisemad näitajad on ikka need millistes tingimustes on need numbrid saadud. Endal siis on need sellised: tubade temp 24-25, mugavus soe vesi (igas maja nurgas ws, milles tsirkuleerib ), õhuvahetus kusagil 60-90L/s......
.....aga milleks teil muidu kirjas kogu elekter sama hästi võiks siis kirjutada palju soojamaa reis maksab, armukesele kulud jne
...muide niisama võrdluseks et elektriautole kulus sama hulk energiat ja sain sõita koos eelsoojendustega 1400 km.

[kunn24]

See teeb elektriautole 44 kWh 100 km kohta. Kuna sellel tuleb kasutada remondi hinnakoefitsenti 10 kuni 100 (kui garantii läbi ja midagi juhtub) ja arvestada ka aku amorti, on 100 km kohta ca 8 € puhtalt energiale koos võrgutasuga selline tulemus, et võtab kukalt sügama. Näiliselt tore, aga...

[optimist88]

MSP
218m2
Välispiirde summaarne soojuserikadu köetava pinna kohta (arvutuslik) 0,91w/m2/k
Toas peaaegu 24C
Elekter fikseeritud hinnaga, kogu kulu koos võrgu ja maksudega umbestäpselt 200€/MWh

Jaanuaris 766 kWh küte koos vee soojendamisega. Kui palju vett kulus umbes?

[kaimagk]

See teeb elektriautole 44 kWh 100 km kohta. Kuna sellel tuleb kasutada remondi hinnakoefitsenti 10 kuni 100 (kui garantii läbi ja midagi juhtub) ja arvestada ka aku amorti, on 100 km kohta ca 8 € puhtalt energiale koos võrgutasuga selline tulemus, et võtab kukalt sügama. Näiliselt tore, aga...

....kaldume jälle temast kõrvale, aga palju siis teil A 6 2021 aasta ja ts 5l mootoriga kulud on....pole mõtet sellist kuluarvutust minu andmetega teha.....point oli lihtsalt võrdluseks maja kulud soojale ja kulud autole(energia mõistes)....
...muide selle 620 kwh eest autole maksin 60 euri.....

[nexus4]

MSP
218m2
Välispiirde summaarne soojuserikadu köetava pinna kohta (arvutuslik) 0,91w/m2/k
Toas peaaegu 24C
Elekter fikseeritud hinnaga, kogu kulu koos võrgu ja maksudega umbestäpselt 200€/MWh

Jaanuaris 766 kWh küte koos vee soojendamisega. Kui palju vett kulus umbes?

8m3 kokku, sooja pakuks sellest 5-6m3. Mul retsirk. "raiskab" umbes 200w soojust.

[kunn24]

....kaldume jälle temast kõrvale,

Ärme siis rohkem kaldu, kirjutasin, et näiliselt tore.

[val]

Ma ei taipa mida annab suvaline võrreldavatele tingimustele viimata kWh või € võrdlemine, aga ok: msp küte jaanuaris 3,77 kWh/m2 ja 2023.a kuukeskmine 1,38 kWh/m2. Toad 20-23C. Rootor vent on kirjade järgi 86 %-se soojustagastusega. Kindlasti saab paremini, nt parema soojustuse ja hoone õhutiheduse korral ja vente on samuti >90% soojustagastusega.

[Keevitaja1]

Jaanuar 1200 kwh Õhk/vesi sp 150m2, üheksakümnendate lõpu maja. Sooja vee tsirkulatsioon terves majas.

[ping]

See teeb elektriautole 44 kWh 100 km kohta. ...

....kaldume jälle temast kõrvale, aga .....

Ega see ei kaldugi väga palju teemast kõrvale, sest on ju lahtine, et kuidas e-auto omanik tõestab Hoone energiamärgise väljastamisel, kodus laadimisel autole kulunud elektrienergia kulu, sest isegi kui e-auto seisab külmas ja on ühendatud laadijaga, siis aku soojendus tarbib pidevalt energiat?

Korterielanik peaks vist ostma omale majavälise 32A liitumispunkti, sest muidu ei õnnestu korterelamu renoveerimine soovitud energiaklassi?

Kui näiteks hoone renoveerimiseks on võetud Energiamärgise parandamise eesmärgil sihtotstarbeline sooduslaen ja kui e-autot laadides hoopis kinnistu energiakulu tõuseb, siis võidakse abisumma tagasi küsida või laenuintressi muuta.

Või kas hoone energiaklassi parandamiseks piisab kui vormistada enda nimele e-auto ja kirjutada selle auto arvele näiteks pool eramu energiakulust?

Kui mitmete EU piirkondade e-auto ostusoodustuses sisaldub ka sooduselektrikogus, siis "kõige odavamaks" kütteliigiks võib osutuda kimp elektriradikaid ja e-auto ostmine?

Kui märkida e-auto läbisõiduks kasvõi 25km päevas, siis saaks autokuluks kirjutada iga päev 10kW/h, mis muudaks ju oluliselt hoone energiaklassi.

[nexus4]

mis ajast energiaklassi arvutus = liitumispunkti mõõteandmed?

[ping]

mis ajast energiaklassi arvutus = liitumispunkti mõõteandmed?

Üle kümne aasta juba kindlasti!

Mõõdetud energiatarbimise alusel väljastatud energiamärgist saabki väljastada ainult taadeldud ja mõõteseaduse alusel tunnustatud mõõteseadme andmete alusel.
Eramu mõõteseadmeteks energiamärgise väljastamisel sobivad võrguettevõtja elektriarvesti, võrguettevõtja gaasiarvesti, kesküttevõrgu soojaarvesti ja veeettevõtja veearvesti.

Kui hoones on küttekoldeid, siis nii odavalt ei pääse ja tuleb sooritada keerukaid arvestusi ning tellija peab need ka kinnimaksma.

Kas tänapäeval on veel keegi, kes tegeleb ehitamisega ja sellekohaseid seadusi mis mõjutavad nende rahalisi kulusid, ei teaks?

[vuuk]

@ping
Hariva kommentaari eest tänu!

...
Kui hoones on küttekoldeid, siis nii odavalt ei pääse ja tuleb sooritada keerukaid arvestusi ...

Siis on aru saadav, miks üks projekteerija ühele tellijale väitis, et küttepuudega katla korral on raske B energiaklassi saavutada - tänase arvutusmetoodika järgi arvestamise keerukus saab takistuseks.
Seega, kas jälle kord saab tõestust tõsiasi, et süsteem jõuab sinnamaani, et hakkab iseenesele vastu töötama?

[nexus4]

mis ajast energiaklassi arvutus = liitumispunkti mõõteandmed?

Üle kümne aasta juba kindlasti!
Eramu mõõteseadmeteks energiamärgise väljastamisel sobivad võrguettevõtja elektriarvesti, võrguettevõtja gaasiarvesti, kesküttevõrgu soojaarvesti ja veeettevõtja veearvesti.

Jutuks hea küll, aga kas viide ka tuleb?

[ping]

mis ajast energiaklassi arvutus = liitumispunkti mõõteandmed?

Üle kümne aasta juba kindlasti!
Eramu mõõteseadmeteks energiamärgise väljastamisel sobivad võrguettevõtja elektriarvesti, võrguettevõtja gaasiarvesti, kesküttevõrgu soojaarvesti ja veeettevõtja veearvesti.

Jutuks hea küll, aga kas viide ka tuleb?

VIIDE???
Mille kohta ja mille jaoks?

Siin on juba korduvalt jagatud linke Riigiteatajas avaldatud Energiamärgise arvutamise ja väljastamise juhenditele, ja mis mõtet on neid siia postitada kui keegi neid ei loe ning soovitakse järjekordselt "lusikaga toitmist"?

(Juba aastal 2012 väljastati ühele minu majale Mõõdetud energiakulu alusel arvestatud energiamärgis A, elektriarvesti näitude alusel.)

[nexus4]

VIIDE???
Mille kohta ja mille jaoks?

Siin on juba korduvalt jagatud linke Riigiteatajas avaldatud Energiamärgise arvutamise ja väljastamise juhenditele, ja mis mõtet on neid siia postitada kui keegi neid ei loe ning soovitakse järjekordselt "lusikaga toitmist"?

(Juba aastal 2012 väljastati ühele minu majale Mõõdetud energiakulu alusel arvestatud energiamärgis A, elektriarvesti näitude alusel.)

No just, viide selle väite tõestamiseks - et nendes juhendites on kirjas, et sobivad ainult võrguettevõtete mõõteseadmete väärtused. Et hoone sisest energia mõõtmist nagu polekski lubatud, või nagu oleks kirjas kusagil, et mis täpsusklass ja sert peab olema seadmel kui mõõdan soojuspumpa ja elektriauto laadijat eraldi.

See et sul mingi isiklik kogemus 2012 aasta näitel on ei tähenda mitte midagi. Näha oli ka ühes teises teemas, et sulle on väljastatud energiamärgis 0kWh/m2, no tule taevas appi See ei käi nii moodi, teavad kõik kes vähegi aru saavad. Tarnitud energiat ei arvutata selliselt.

Minu viimane maja sai sel aastal (reaalselt mõõdetud elektrikulu andmete järgi) "A" energiamärgise ja märgisel on kirjutatud energiakuluks 0kWh/m2, kuna "0"`ist väiksemaid numbreid ei kirjutata.
Küttekulu (ca -200eur) siis tähendab, et aasta lõikes sain ka 200eur tulu.
Võrgust ostetud ca 5200kWh ja võrku müüdud ca 6300kWh elektrit.
Maja projekteerimisel polnud minu jaoks tähtis, et mis nimetusega see on, vaid et kütmisele ja elamisele kuluv summa oleks võimalikult väike, ehk ideaalis "+ energia maja", ning see sai ka saavutatud.
Pilt:
https://scontent-arn2-2.xx.fbcdn.net/v/ ... e=5EC36B13

[ping]

VIIDE???
Mille kohta ja mille jaoks?

Siin on juba korduvalt jagatud linke Riigiteatajas avaldatud Energiamärgise arvutamise ja väljastamise juhenditele, ja mis mõtet on neid siia postitada kui keegi neid ei loe ning soovitakse järjekordselt "lusikaga toitmist"?

(Juba aastal 2012 väljastati ühele minu majale Mõõdetud energiakulu alusel arvestatud energiamärgis A, elektriarvesti näitude alusel.)

No just, viide selle väite tõestamiseks - et nendes juhendites on kirjas, et sobivad ainult võrguettevõtete mõõteseadmete väärtused. Et hoone sisest energia mõõtmist nagu polekski lubatud, või nagu oleks kirjas kusagil, et mis täpsusklass ja sert peab olema seadmel kui mõõdan soojuspumpa ja elektriauto laadijat eraldi.

See et sul mingi isiklik kogemus 2012 aasta näitel on ei tähenda mitte midagi. Näha oli ka ühes teises teemas, et sulle on väljastatud energiamärgis 0kWh/m2, no tule taevas appi See ei käi nii moodi, teavad kõik kes vähegi aru saavad. Tarnitud energiat ei arvutata selliselt.

"See ei käi niimoodi" nende arvates, kes ei tunne kehtivat seadusandlust.

Ja neile, kes ei tea Mõõteseadust, siis natuke koolitarkust korrata ei tee paha:
https://opik.fyysika.ee/index.php/book/ ... ection/170

Tänapäeval reguleerib Eestis kõike mõõtmistega seonduvat 2004. aastal kehtestatud Mõõteseadus. Soovi korral saab igaüks Mõõteseadusega täies pikkuses tutvuda elektroonilises Riigi Teatajas. Mõõteseaduse täitmine on kohustuslik kõigile, kelle tegevus on mingilgi viisil mõõtmistega seotud. Piirkiiruse ületamise eest trahvi määrav politseiametnik on kohustatud tutvustama autojuhile dokumente, mis tõendavad, et auto kiiruse mõõtmine on toimunud täies vastavuses Mõõteseadusega.

Eesti Vabariigi Mõõteseaduse peamised reguleerimisalad on järgmised:

– Rahvusvahelisele mõõtühikute süsteemile (SI) vastavate mõõtühikute (vt p.2.3) kasutamise tagamine Eestis.

– Seaduses on öeldud, et rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi kasutamine on Eestis kohustuslik majandustegevuses, rahvatervise ja avaliku ohutuse valdkonnas, haldus- ja õppetegevuses.

– Mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamine. Seadus nõuab, et juriidiliselt korrektseid mõõtmisi teostaks vastavat tunnistust omav mõõtja, kes kasutab sobivaks tunnistatud mõõtevahendeid.

– Mõõtevahendite kontroll ja taatlemine.

– Mõõtmistegevuse riikliku järelevalve korraldus.

Kuna tavatarbijast kodanik ei ole "tõendatult pädev", siis tema "isiklik mõõtmine" ei ole Mõõteseaduse alusel toimetatud mõõtmine ja seda ei saa võtta aluseks varalistes toimingutes.
Mõõteseadus:
https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018057

§ 5. Mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamine
(1) Mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja:
1) mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat, või
2) mõõtmisel on järgitud mõõteseadusest või muust seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevaid üksikasjalikke nõudeid mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele.

(2) Kui õigusaktis ei ole mõõtevahendile seatud taatlemise kohustust, võib mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamisel kasutada jälgitavalt kalibreeritud mõõtevahendit või sertifitseeritud etalonainet.

(3) Mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamisel võib seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga lubada kasutada mõõtmiseks seadet, mida ei ole võimalik jälgitavalt kalibreerida või taadelda, järgides seadme kontrolliks asjakohaseid protseduure ja mõõtemetoodikat.

(4) Nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele võib kehtestada Vabariigi Valitsus või valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(5) Nõuded mõõtja erialasele pädevusele ning pädevuse hindamise ja tõendamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.