Taldmikuta Fibo vundament

[ifffff]

Peas mõlgub mõte oma kodusele tööruumile väike laiendus teha. Seinad 200mm aeroc, plekkkatus puitsarikatel peale. Vundament 200mm Fibo 5 plokist.
Mis halba saaks juhtuda, kui vundament teha ilma taldmikuta? St esimene rida plokki maha, esimese ja teise rea vahele segu sisse 2x6mm armatuur. Kokku tuleks vundament 5 plokirida kõrge, teise armeeringu 2x6mm armatuuriga teeks eelviimase ja viimase plokirea vahele. Plokialune pinnas tundub üsnagi puhtapoolne kruus.

Plaan B esimene plokirida 300mm lai fibo, kuid samas kandevõime mõttes on ka 200mm laiast küll.

Kiitke heaks, või laitke maha.

[ping]

... Mis halba saaks juhtuda, kui vundament teha ilma taldmikuta? ...

Aeroci võib nurgast mõra sisse tõmmata ebaühtlase vajumisega.
Taldmiku jaoks on spetstoode olemas:
https://www.google.com/search?q=fibo+ta ... 2&dpr=1.25

[ifffff]

Seda spetstoodet ma tean. 500 lai taldmik tundub räme overkill. Kui valaks siis max 300 laia.
Miks peaks vundament ebaühtlaselt vajuma?

[T25]

Kas maa all fibo ladumine liiga vaevarikas ei tundu? Ise mõlgutaks mõtet "trench fill" vundamendist - kaevad laiema kraavi, valad betooni täis( igaks juhuks ehk kiuga) ning siis tuleks kuskilt maalt natuke enne maapinda fiboga edasi. Või siis teeks väikse saalungi maapinnale ja poleks üldse fiboga vaja mässata. Mitte et fibo halb oleks, aga maa alla ladumine tundub küllaltki tülikas.

Stiilinäide:
https://www.youtube.com/watch?v=J9MzxAz ... landTrevor

[ifffff]

Vaadates mis täna maksab vineer ja puitmaterjal, mul on kuri kahtlus, et saalungimaterjal tuleb kallim kui plokid. Betooni hind sinna otsa veel. Kui teha, siis tuleb pmst saalungid täiskõrguses toota. Pinnas on 30-50cm kohevat-pehmet mulda ja edasi kruus. Sinna mullasisse ei vala midagi ja kruusa sisse enam väga ei kaevuks, täidab pärast hoopis pinnast kõrgemaks.

See aga selleks, pole selle kolmesaja ploki ladumine mingi ületamatu asi. Ma ikkagi tahtsin teada mida hirmsat juhtuks kui ma seda ilma valatud taldmikuta teeks. Eriti huvitaks kellegi praktiline kogemus.

[T25]

Kui pinnase kandevõime lubab, siis võib ilma taldmikuta teha. Taldmiku mõte ongi rohkem selles, et müüriladujate oleks hea sirge aluspind ladumise alustamiseks ning saalungi püstitajatel on samuti vaja sirget aluspinda. Kui aga pinnas on piisava kandevõimega, siis pole otseselt vast taldmikku vaja.

[netmaster]

Mulle tundub, et sa üritad koonerdamisega oma elu keeruliseks teha.
Nagu juba öeldi, on taldmik sirge aluse tegemiseks ja esimese rea kivide sidumiseks, ning eraldamiseks liikuvast pinnasest. Mulla koorimisel tekib kindlasti mingi kiht lahtist kruusa ja see hakkabki liikuma või ebaühtlaselt vajuma. Kui sa talda ei tee, siis teeb selle müürsepp mingil kujul nagunii selleks, et esimene rida sirge oleks ja kivid paigal seisaks. Eales ei saa kinnist kruusa nii sirgelt kooritud, et sinna kive lihtsalt peale tõsta võiks. Keelatud pole muidugi proovida. Palju lihtsam ja miljon korda järgiproovitud variant on siiski (kasvõi 5cm) armeeritud tald valada.

[Kalvis]

Sama - kui kandevõime piisav, pole taldmiku vaja. Võib ka fibo külili keerates taldmik tekitada.

[valaskalakene]

Kandevõime poolest on 200 suure varuga. Masso 1990:

Adobe Scan Sep 20, 2022.pdf

(433.16 KiB) Allalaaditud 136 korda

[Urmas]

Vaadates mis täna maksab vineer ja puitmaterjal, mul on kuri kahtlus, et saalungimaterjal tuleb kallim kui plokid.

Mulle just paar nädalat tagasi pakuti tasuta kütteks või milleks iganes igatsugu pikkuses ja laiuses OSB ja lauda, mida oli kasutatud saalungiteks. Isegi praegu peaks seal midagi alles olema ja juurde tulema, sest hakati valama II korruse vööd.
Kui huvi, siis kirjuta või helista, võin kokku viia.

[ifffff]

Vaadates mis täna maksab vineer ja puitmaterjal, mul on kuri kahtlus, et saalungimaterjal tuleb kallim kui plokid.

Mulle just paar nädalat tagasi pakuti tasuta kütteks või milleks iganes igatsugu pikkuses ja laiuses OSB ja lauda, mida oli kasutatud saalungiteks. Isegi praegu peaks seal midagi alles olema ja juurde tulema, sest hakati valama II korruse vööd.
Kui huvi, siis kirjuta või helista, võin kokku viia.

Tänan pakkumast. Vundament tuleb fibost, see on kindel. Taldmiku saalungi materjali vedeleb omal ka siin küllaga juhuks kui foorum otsustab mind lõplikult ümber veenda, et ilma monoliitse betoonist alumise vööta vundament on ikkagi halb idee.

[Hiid]

mina koputaks need plokid, nagu tänavakivid kruusa sisse. Sai valesti, siis natuke lisaks ja uuesti. Võid kasutada ka kruusa asemel sõelmeid vma.
Ja siis teine kiht juba paksema seguga ja ongi rihtis.
Mul on meeles kusagilt raamatust, et kui inimene seisab päka peal ja põlvini sisse ei vaju, siis on majaehituseks pinnas piisav.
200ne lint on maa ja ilm

[vtl]

Vundament 200mm Fibo 5 plokist. Mis halba saaks juhtuda, kui vundament teha ilma taldmikuta? St esimene rida plokki maha, esimese ja teise rea vahele segu sisse 2x6mm armatuur. Kokku tuleks vundament 5 plokirida kõrge, teise armeeringu 2x6mm armatuuriga teeks eelviimase ja viimase plokirea vahele.
[...]
Plaan B esimene plokirida 300mm lai fibo, kuid samas kandevõime mõttes on ka 200mm laiast küll.

Seda spetstoodet ma tean. 500 lai taldmik tundub räme overkill. Kui valaks siis max 300 laia.
Miks peaks vundament ebaühtlaselt vajuma?

Küsimus pole ainult kandevõimes või -pindalas. Fibo taldmikuploki üks mõte on selles, et selle õnarusse pannakse armatuur ja valatakse sinna sisse monoliitne betoonist vöö. Pole vaja saalungit ja betooni kulub palju vähem kui lihtsalt maa peale vööd valades. Kulu on suurusjärk pool 25kg kotti ploki peale.
Plokkide vahele müürisegu sisse pandud armatuur ei ole sama.

[vtl]

Vundamenti üldiselt ei ole soovitav teha fibost. Plokid on niiskuse käes, poorsed ja külmumistsüklid võivad liiga teha. Kui fibo tootja lubab tänapäeval neid vundamendis kasutada, siis on teine jutt...

Kui Sa oleksid viitsinud korragi pilgu heita tootja kodulehele, siis suht-koht esimese asjana tuleb ette (Fibost) "Vundament". Tootja lubab, et nende plokid sobivad vundamendiks ja neil on ka spetsiaalsed taldmikuplokid olemas, millele ma eelmises postituses viitasin.

Tootelehel kirjutatakse, et plokid on külmakindlad, tingimusel et plokid ei asu otseselt vees. Kirjelduse järgi on ploki suurepooriline struktuur dreeniv kuid samas kapillaarselt mitteimav ning jääkirstallidel on piisavalt ruumi paisuda.
Kas see jutt ka tõele vastab, näitab aeg, aga mina ei ole veel külmaga lagunenud plokki näinud.

...aga siis võiks küsida, kas ka vastutab...

Küsida võib teatavasti kõike, aga kes peaks see autoriteetne isik ainuisikuliselt olema, kes vastutama hakkab?