Kas peakaise või lüliti on kohustuslik?

[rye]

Eramaja liitumiskilbis posti otsas on peakaitse ja lisaks veel tarbija pöördlüliti.
Kas majas olevas kilbis peab ka olema peakaitse või pealüliti, mis ühest nupust kõik välja lülitab?
Kas võin majja sissetulevale otsale kaks eraldi RVK-d panna, kaks selleks, et kogu elamine ühe taga ei oleks.
Sellisel juhul saaks vajadusel kogu maja pimedaks teha kahe nupule vajutusega, mitte ühe vajutusega.

Küsimus on siis selles kas on mingi eeskiri, mis näeb ette, et pean maja kilpi pealüliti või kaitsme panema kust saab kogu maja pimedaks teha?

[Küülaline]

Küsimus ei ole kogu maja pimedaks tegemises vaid KAITSELAHUTUSE nõudes. Tavalised liinikaitsed (nn automaadid) ei vasta ka üldiselt kaitselahutuse nõuetele rikkevoolukaitsest rääkimata.

[rye]

Ilmselt siis sellepärast ongi mul õues liitumiskilbis lisaks automaadile ka pöördlüliti, mis ilmselt siis vastab kaitselahutuse nõuetele.

Küsimus, et kas sellises olukoras võib majja sisse tuleva kaabli kohe kammiga kahele RVK-le peale ühendada või peab majas sees kaitselahutust kordama ?

Ühes teises majas mille kilbiga tuttav olen on tavaline liinikaitseautomaat pandud sissetulevale kaablile ja kõik nagu sobis elektriauditile, majja ei pidanud eraldi kaitselahutuse lülitit paigaldama.

[trebla]

see on nii 30 aasta taha ulatuv kamm.

90-ndatel ühtlustusid Euroopa erinevate riikide standardid ja arenesid edasi ka seadmed.
Eestis hakati ka üritama Euroopa standardeid järgima hakata.
Nagu näha pole ka tänapäevastel elektrikel ja ka Elektrilevil endal vist täist arusaamist, muidu oleks ehk mingi lühike seletav infoleht kokku kirjutatud.

Kaitselahutusomaduste olemasolu märkimiseks kasutatakse mingist ajast seadme peal oleval skeemil kontakti kujutamiseks ristkriipsuga kontakti märki - nagu T täht.

Aga peale selle peab ka jälgima, et selle lahutusseadme liigpigekategooria vastaks tema paigalduskohale. Hoonest väljas võrgus, ehk täpsemalt - piksekaitsetsoonis LPZ 0 - peaks kasutama IV liigpingekategooria seadmeid.. Valdav enamus moodulautomaate olid aga III liigpingekategooria seadmed ja seetõttu nõuetekohast kaitselahutust tsoonis LPZ 0 ei taganud.

Samas aga on peakaitselüliti opereeritav kliendi enese ehk mitteelektriala isiku poolt ja seetõttu peab vastama standardile EVS EN 60 898 : kaitselülitid kodutarbija ja sarnastes paigaldistes.
Probleem tekkis siin selles, et 60 898 standard kõrgemat liigpingekategooriat kui III üldse ei käsitlenud... Kaitselülitite üldstandard 60 947 aga ei sisaldanud kodutarbija standardi poolt esitatavaid nõudeid.

Esialgi polnud aga ka Elektrilevi nõus kulutama täiendavat 100 krooni kilbi kohta, et sinna lisada seda täiendavat IV liigpingekategooria kaitselahutuslülitit ja asendas selle lihtsalt kleepsuga "kaitselahutus teostada kaabli lahtiühendamise teel"
Hiljem siiski hakati neid IV liigpingekategooria kaitselahutuslüliteid uutes kilpides nõudma....

Iseenesest sa ei pea täiendavat kaitselahutuslülitit maja sees olevas kilbis vast kasutama, kuid juhul kui kaabli LPZ 0 ja LPZ 1 tsoonide piirist läbitulekul potentsiaaliühtlustust Tüüp 1 piirikutega ei ole tehtud, siis saad nõuetekohast kaitselahutust tegemas käia vaid õuekilbis IV liigpingekategiooria kaitselautuslülitit lülitades või kaablit lahti ühendades.
Ainult RVK-de (mis T kujulise kontakti skeemil olemasolu korral tagavad ka kaitselahutuse, aga samuti vaid III liigpingekategooria seadmena) välja lülitamisel sel juhul kaitselahutust ei teki ja ilmselt peab siis töötama pingealuse töö ohutusnõudeid järgides.. ( isoleerkindad, -botikud, - matid,,, min. kaks meest ? ) ?

[Kalvis]

Tegu on standardist tuleneva nõudega. Liitumispunktis peab kaitselahutuse nõue täidetud olema. Poes tavalised MCB seda ei täida ja seepärast Elektrilevi lisab pöördlüliti oma kilpidele. On ka MCB millel nõue täidetud aga seda on raske kontrollida. Vene vanadel lülitiel oli nõue täidetud.
Olen elektrileviga korra sel teemal kakelnud. Panid kilbi ülesse ja pöördlülitit ei olnud. Kõne kontorisse ja vihased elektrikud vihaga panid pöördlüliti juurde. Nad püüdsid auditiga mind kiusata aga said ise tagasi.

[trebla]

On ka MCB millel nõue täidetud aga seda on raske kontrollida.

Seda on väga lihtne kontrollida - aparaadil peab olema kaitselahutuslüliti kontakti sümbol ja tehnilistest andmetest saad aparaadi liigpingekategoria.
Näiteks https://search.abb.com/library/download ... ion=launch
Esimeses veerus S800 S seeria täidab ka kodutarbija standardi 60 898 nõuded, on IV liigpingekategooria aparaat ja on kaitselahutusaparaat "Suitability for isolation - yes"

Küsimus ei ole kogu maja pimedaks tegemises vaid KAITSELAHUTUSE nõudes. Tavalised liinikaitsed (nn automaadid) ei vasta ka üldiselt kaitselahutuse nõuetele rikkevoolukaitsest rääkimata.

vaata siit
https://library.e.abb.com/public/cba0f4 ... INT_HR.pdf

RVK esipaneelil skeemil on T kujuline kontakt, seega on tegemist kaitselahutusaparaadiga.
Teisel leheküljel olevates tehnilistes andmetes on aga kirjutatud otsesõnu - overvoltage category - III, disconnector abilities.

Seega on tegemist kaitselahutusaparaadiga III liigpingekategooria nõuetele vastavas elektripaigaldise osas..

Omatte teema aga on, kuidas saavutada, et sinu sisepaigaldis oleks III liigpingekategooria paigaldis.

Standardi järgi tuleb selleks piirata võimalikud liigpingeimpulsid tasemeni 2500 V.
Kas liigpingepiirikute või "muude lahenduste " abil.
Millised need "muud lahendused" on - keegi ei ole kunagi seletanud...

Mina käsitlen standardite tekste kiuslikult nii, et seni, kuni piirikuid või neid "muid lahendusi" pole kasututatud on iga (ka sise-) paigaldis korrektne vaid siis kui selles on kasutatud ainult IV liigpingekategooria aparaate...
jaotuskilbi koostad S800 S automaatidest, lülititeks on turvalülitid, lakke kruvid tänavavalgustid ning pistikupesadeks ... ilmselt need tööstuslikud kõlbvad... ?

[rye]

Tänud detailse ja asjaliku teemaarenduse eest!
Mulle värske õhk meeldib ja vajadusel ei pea paljuks õue minna ja liitumiskilbis olevat nõuetele vastavat pöördlülitit keerata.
Ühendan siis majja siseneva kaabli otse kahe paralleelse RVK külge, mille taga on mitukümmend liinikaitse automaati.

[Walter2]

Eramajade arvestikilbid on küll ligipääsetavad ja ka võti anti EL poolt - iseasi mis asja tõesti sinna oleks. Kui peakaitsme välja lajatab ehk? Kuigi jah aastaid tagasi e. kaugloetavuse sünnivalude ajastul sai paar korda näitusid arvestist edastatud kui vastav palve tuli.

[Küülaline]

liitumiskilpi ei tohiks tavalisel eraisikul olla asja ja talle ei anta ka kilbi võtit

Võtmed on müügil ja kui peakaitse välja lööb, (mis on üsna tavaline, et lööb ka sealt) siis peab ju tagasi saama lülitada.

[vtl]

Probleem tekib siin sellest, et liitumiskilpi ei tohiks tavalisel eraisikul olla asja ja talle ei anta ka kilbi võtit.

Kustkohast see arvamus pärineb? On asja ja ka võti antakse (täiesti ametlikult).
Kui ma 2020 mikrotootja liitumislepingu tegin, siis viidi arvesti esikus asuvast jaotuskilbist õue posti otsa ja ehitati sinna uus liitumiskilp. Ametnik ütles juba pabereid ajades, et klient saab kilbi võtme ning montöörid andsid peale tööde lõppu selle pidulikult üle. Ühendused on pleksiklaasi taga plommi all, aga pealüliti ja peakaitse on kenasti lülitatavad.

[trebla]

Tarbija ligipääsu tõttu ongi nõue, et automaat vastaks 60 898 standardi nõuetele. See standard muide defineerib B,C ja D rakendumistunnusjooned ning ei luba reguleeritavate sätetega vabastit.

Automaat ei lööks nii sageli välja ,kui kasutataks selleks etteähtud selektiivset peakaitselülitit, nagu Saksamaal näiteks. Ühtlasi tagaks selline ka nõutava kategooria kaitselahutuse…

[Küülaline]

automaat vastaks 60 898 standardi nõuetele ... defineerib B,C ja D rakendumistunnusjooned

Neidsamu B C D automaate kasutatakse laialdaselt ka tööstuses ja sellistes kilpides, mis ei ole kodumajapidamistes.

[systemre]

Probleem tekib siin sellest, et liitumiskilpi ei tohiks tavalisel eraisikul olla asja ja talle ei anta ka kilbi võtit.

Võtme peab andma juba sellepärast, et klient saaks kontrollida näite, lülitada peakaitset või lülitada arvestist paigaldis välja!

[Walter2]

Kle arvesti väljalülitamiseks (näit. suvemajal või pikemal eemalolekul) on sel nupp koos vastava viitava kleepsuga mida tuleb kasutada ja seda öeldi otse EL-st (keegi ei küsinud nupulevajutamise pädevust), mitte ei tohi kaitsmest lahutust teha kuna see katkestab arvesti toite ning näidud ei jõua sinna kuhu vaja. Mul täismetallist uks kilbil ees ja näite ei paista eriti kuskilt - kas pean veebikaamera panema kilpi et näite näeks kuna ust ju ei tohi avada?!

[RaJy]

Mul on maja peakaitse ja arvesti majas sees. Ma ei kujuta ette, et ma ei saaks sinna seal olevatele kaitsmetele ligi. Objektide jaoks tööriistakohvris igast ehituspoest saadaolev võti - varem ei olnud ja vahel tuli näpitsate ja kruvikeerajaga peakaitsmele ligi saada. Kui uus liitumine siis pingestamisel antakse omanikule ka kilbi võti no vähemalt nendes kohtades kus mina olen olnud on nii olnud.

[Küülaline]

Liitumiskilbis on võimalik pingealuste osade otsepuude ja selle tõttu ei tohi sinna ronida

Kõik pingealused osad on katete taga, mine tee oma kilp lahti ja vaata. Tarbijal on lübatud seal lülitada. Ma ei leia otse sellist sõnastust üles, ehk seda ei olegi, aga see on endastmõistetav.
Näiteks arvesti kasutusjuhendist, ja kus mujal see arvesti saab olla, kui liitumiskilbis:
3. LÜLITI kasutamine
3.1. Soovides elektri oma tarbimiskohas välja lülitada (näiteks suvilast pikemalt lahkudes)
kasutage selleks ainult arvestil olevat LÜLITIT. Sel juhul on arvesti andmeedastus
kauglugemissüsteemiga tagatud. Andmeedastus on kauglugemise-, elektri kvaliteedi- ja
elektrijaotushäirete kontrolli toimimise seisukohalt võrguettevõtjale hädavajalik.
3.2. NB! Elektritööde tegemisel (hooldus- ja remonditööd) tuleb elekter ohutuse tagamiseks
välja- ja sisse lülitada kaitselahutusseadmest. NB! LÜLITI`l ei ole ülekoormus ega
lühisekaitset

[vtl]

Ühendused on pleksiklaasi taga plommi all

Neutraali ja kaitsejuhtide ühendused on ju ligipääsetavad. Kui need lahti keerata, võib juba sirakat saada.

Kui posti otsa ronida ja traatidest kinni võtta, võib ka sirakat saada. Kilbis on puutekaitse olemas. Lisan postitusele ka pildi oma liitumiskilbist.

On asja ja ka võti antakse (täiesti ametlikult).

Ametlik andmine tähendab vastavat akti ja lepingurida. On sul need olemas ikka?

[...]

Võtme peab andma juba sellepärast, et klient saaks kontrollida näite, lülitada peakaitset või lülitada arvestist paigaldis välja!

Reglementeeritud lülitusprotseduur on järgmine: Klient teeb EL-ile avalduse, garanteerib hinnakirja järgse tasu maksmise ja EL siis lülitab. Näita mulle lepingus või liitumistingimusetes punkti, kus ilma vastava pädevuseta kliendil on õigus lülitada?

Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63 A punkt 4.6

"Ostja ei või katkestada võrguühendust tarbimiskohas kauemaks kui 24 tundi selliselt, et kaugloetav mõõteseade oleks pingetu. Kui ostja soovib oma elektripaigaldise pingetuks teha, siis peab ta selleks kasutama kaugloetaval mõõteseadmel olevat lülitit."

Ehk siis kaugloetava mõõteseadme lülitini ligipääsemiseks on vaja kilp avada ja selleks on võti.

PS. Kui pilti uurida, siis on näha, et kilbis on kaks lülitit - enne ja pärast arvestit. Kui mul endal oleks vajadus oma paigaldis mingiks hooldustööks pingetuks teha, siis mina seda voolumõõtja soft-nuppu ei usaldaks, vaid teeks lahutamise arvestist minupoole jäävast lülitist.

[ping]

Võtme peab andma juba sellepärast, et klient saaks kontrollida näite, lülitada peakaitset või lülitada arvestist paigaldis välja!

Reglementeeritud lülitusprotseduur on järgmine: Klient teeb EL-ile avalduse, garanteerib hinnakirja järgse tasu maksmise ja EL siis lülitab. Näita mulle lepingus või liitumistingimusetes punkti, kus ilma vastava pädevuseta kliendil on õigus lülitada?

Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63 A punkt 4.6

"Ostja ei või katkestada võrguühendust tarbimiskohas kauemaks kui 24 tundi selliselt, et kaugloetav mõõteseade oleks pingetu. Kui ostja soovib oma elektripaigaldise pingetuks teha, siis peab ta selleks kasutama kaugloetaval mõõteseadmel olevat lülitit."

Ehk siis kaugloetava mõõteseadme lülitini ligipääsemiseks on vaja kilp avada ja selleks on võti.

IMG_3149.jpg

PS. Kui pilti uurida, siis on näha, et kilbis on kaks lülitit - enne ja pärast arvestit. Kui mul endal oleks vajadus oma paigaldis mingiks hooldustööks pingetuks teha, siis mina seda voolumõõtja soft-nuppu ei usaldaks, vaid teeks lahutamise arvestist minupoole jäävast lülitist.

Tänapäeval on lüliti pärast voolumõõtjat ainult elektritootjatel (PV omanikel), kaitselülitiks voolumõõtja vahetamise ajaks, teistel on ainult klemmid pärast voolumõõtjat ja teist kaitselahutuselülitit kilbis ei pruugi olla.

Voolumõõtjal olevat lülitit ei tohi kasutada "kaitselahutuseks".
Kuna kaitselahutust vajavaid töid võivad teha ainult pädevusega isikud, siis tavakasutajal (pädevuseta isikul) ei tohiks seaduse järgi olla vajadust kaitselahutust tagava lüliti kasutamiseks.

Ideoloogia on selline, et klient vajadusel tellib (kiri, telefon) katkestuse ja klienditeenindaja distantsilt kaughaldusega, lülitab arvestis oleva kontaktori välja.

Vaatame, et mis seaduses on kirjas: "Tavakasutaja (pädevuseta isik) võib kasutada elektriseadmeid ulatuses, mis ei nõua spets tööriistade kasutamist".

Kui liitumiskilp on avatav spetsiaalse võtmega (spets tööriist), siis tavakasutajal (pädevuseta isikul) sellesse elektriseadmesse (kilpi) asja ei ole.
See et võtmed on vabamüügil ei muuda fakti, et see võti on spetstööriist.
(Kirved on ka vabamüügil ja kuskil ei teavita müüja kirve ostjat, et selle kirvega ei tohi kellelegi vastu pead koputada, kasutusviis on kasutaja vastutusel.)

[RaJy]

Vastus hr Küülalisele.
Sa tekitatud mus kahtluse, et ma pole ühtegi liitumiskilpi näinud ja peaksin vaid sinu soovi tõttu neid uuesti üle vaatama minema, ? Ok, olgu, nüüd siis tean, et hr Küülalise interpretantsioonis võib ka kodune mis tahes kilp ilma kateteta olla tavaisikule ekspluatatsioonis kasutatav. Aitäh.
Arvesti kasutusjuhend annab siis õiguse ronida ohuteadmiseta isikul liitumiskilpi. Andekas. Mul on ka gaasikatlal kasutusjuhend, kas selle tõttu võin ronida teda surkima? Seal on isegi kirjas leegikontrolli protseduur ja seadistamine, samuti torude ühendamine, service funktsioonid jne. See foorum on ikka tõeline imedepõld, kas vahel eeldavate pädevate poolt.

Kuhu võib ilma vastava pädevuseta inimene ohtlike masinate puhul ronida ja mida, on kirjas õigusaktides. Mingi EL-i jama ei asenda neid.

Vootele. Sul on jah uus versiooni LK-st, varem olid katted ja pealüliti ära. Sinna vb olla võiksi lasta igat isikut, kuid teemas pole teada, mis asjandusega täpselt tegu.

Su tsiteeritud säte on nn dumb rule, mille on EL genereerinud igaks juhuks tekitamaks omale vähem probleeme, kuid see ei tähenda, et iga rott võiks seal kilbis seaduste ja määruste järgi toimetada. Siin teemas on jutuks ju see, et inimene soovib sinna veel ise lülitit lisada. Aga olgu, tehke mis tahate, pole minu asi.

Aga nagu öeldakse, käi minu sõnade, mitte minu tegude järgi. Ma lähen nüüd gaasikatelt surkima, .

Ära nüüd üle ka pinguta - kui gaasikateldest midagi ei tea siis parem ära surgi'
Samas elektrivärk on suht loogiline ja vist 6 klassi füüsikatunnis õpitud.
Tuleb meelde juhus 15 aastat tagasi kui tööandja tellis peakaitsmelt plommi eemalduse ( kunni õudusunenägu - jah on võimalik maksta ja plomm eemaldada ja kogu kilp teisaldada). Sellel objektil oli peakaitse küll natuke mujal mitte seal kilbis, ehk siis kilbi sai pingeta jätta teisaldamisel. Juhtus nii, et kilbi teisaldamise ajal juhtus mööda sõitma EE elektrik - järgnes midagi sellist nagu Reede õhtu Normanniga https://www.youtube.com/watch?v=jMcn-x5tql0
Uks lahti-põmm kinni- kiirel sammul minu juurde-"Mis toimub"? Ma siis nagu rahulikult seletan, et kõik on seaduslik ja makstud ja puha. Ja kui ma olin vanale ära seletanud mida ma siiani olen teinud ja mida kavatsen edasi teha siis taltus - Natuke veel üritas õpetada kuidas teha, aga sai aru küll, et ma nüüd päris kuu pealt ka kukkunud ei ole, mis sellest, et mingeid tunnistusi mul tõesti taskus pole

[vtl]

Vaatame, et mis seaduses on kirjas: "Tavakasutaja (pädevuseta isik) võib kasutada elektriseadmeid ulatuses, mis ei nõua spets tööriistade kasutamist".

Kui Sa nii väidad, ju siis nii (seaduses) kirjas on. Aga kas sa võiksid viidata vähemalt seaduse nimele?

Kui liitumiskilp on avatav spetsiaalse võtmega (spets tööriist), siis tavakasutajal (pädevuseta isikul) sellesse elektriseadmesse (kilpi) asja ei ole.
See et võtmed on vabamüügil ei muuda fakti, et see võti on spetstööriist.

Veelkord, paluks viidet, kus on öeldud, et uksevõti on "spetstööriist". Võti ei ole "tööriist", vaid on vahend, millega avada lukku (kasutus- või ligipääsutõkist). Kui Sa juba kirvevõrdluseid tood, siis küsiks, kas autovõti on ka "spetstööriist"?

Kui nüüd tekib küsimus, misasi on "lukk", siis definitsiooni järgi on see antud kontekstis vahend või seade ukse, kaane, luugi vms. sulgemiseks hrl. lukustusriivi abil nii, et seda saab sulgeda ja vabastada võtme abil v. teatud kindlal viisil, näit. numbrilise šifri järgi.

Küsin siis veel korra, MIKS annab Elektrilevi kliendile liitumiskilbi võtme? Nagu öeldud, tegu ei olnud ainult montööri heatahtlikkusega, vaid võtme saamist kinnitas minu küsimuse peale eelnevalt ka EL ametnik, kes asja menetles.
PS. Võti ei olnud see elektriku universaalvõti, vaid mingi plastmassist jurakas, mis ilmselgelt mõeldud harvaks ligipääsuks.

[vtl]

Elektrilevi OÜ võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63 A punkt 4.6

"Ostja ei või katkestada võrguühendust tarbimiskohas kauemaks kui 24 tundi selliselt, et kaugloetav mõõteseade oleks pingetu. Kui ostja soovib oma elektripaigaldise pingetuks teha, siis peab ta selleks kasutama kaugloetaval mõõteseadmel olevat lülitit."

Ehk siis kaugloetava mõõteseadme lülitini ligipääsemiseks on vaja kilp avada ja selleks on võti.

Lugesin veel kord neid tüüptingimusi ja näe, mida ma avastasin - eelmine punkt 4.5 sätestab:

"Ostja ei või võrguettevõtja nõusolekuta teha lülitustoiminguid võrguettevõtja elektripaigaldises, v.a liitumiskilbis. Ostja võib võrguettevõtja nõusolekuta võrguühenduse katkestada võrguettevõtja elektripaigaldises peakaitsmest või lülitist ainult oma tarbimiskohas lühiajaliselt ohu ennetamiseks, nt elektritööde (hooldus- ja remonditööd) tegemise ajaks."

Seega võtame asja kokku:
a) Elektrilevi annab kliendile liitumiskilbi võtme.
b) Liitumiskilp ise on varustatud puutekaitsega ja lülitamiseks ohutu.
c) Elektrilevi tüüptingimustes on kirjas, et ostja VÕIB ajutiselt katkestada peakaitsmest või lülitist oma tarbimiskohas võrguühenduse ohutuse tagamiseks nt. hooldus- või elektritööde tegemise ajaks.

Aga sellegipoolest üritavad austatud kaasfoorumlased olla paavstist pühamad ning taovad nagu rauda ehk leiavad kõikvõimalikke põhjendusi, miks omanik EI TOHIKS oma liitumiskilbist paigaldise voolu välja lülitada???
Selline mulje jääb, et keskmine eestlane ei üritagi leida lahendust "kuidas saab", vaid otsib alati põhjust "miks ei saa". Eriti siis kui vaja teist eestlast ahistada. Ja kui vaja, siis tsiteeritakse tähtsalt ja uhkusega (oma arusaama) seadusest.

Edit: enne viitasin vanale tüüptingimuste lehele (kehtiv alates 01.01.2019). Elektrilevi veebis on saadaval uuemad tüüptingimused (kehtivad alates 01.03.2022), aga eelpoolviidatud kaks punkti (4.5 ja 4.6) on identse sõnastusega, seega lülitamisega seoses ei ole midagi muutunud.
https://www.elektrilevi.ee/-/doc/864414 ... ts2022.pdf

[ping]

.... Lugesin veel kord neid tüüptingimusi ja näe, mida ma avastasin - eelmine punkt 4.5 sätestab:

"Ostja ei või võrguettevõtja nõusolekuta teha lülitustoiminguid võrguettevõtja elektripaigaldises, v.a liitumiskilbis. Ostja võib võrguettevõtja nõusolekuta võrguühenduse katkestada võrguettevõtja elektripaigaldises peakaitsmest või lülitist ainult oma tarbimiskohas lühiajaliselt ohu ennetamiseks, nt elektritööde (hooldus- ja remonditööd) tegemise ajaks."

Seega võtame asja kokku:
a) Elektrilevi annab kliendile liitumiskilbi võtme.
b) Liitumiskilp ise on varustatud puutekaitsega ja lülitamiseks ohutu.
c) Elektrilevi tüüptingimustes on kirjas, et ostja VÕIB ajutiselt katkestada peakaitsmest või lülitist oma tarbimiskohas võrguühenduse ohutuse tagamiseks nt. elektritööde tegemata ajaks.

Aga sellegipoolest üritavad austatud kaasfoorumlased olla paavstist pühamad ning taovad nagu rauda ehk leiavad kõikvõimalikke põhjendusi, miks omanik EI TOHIKS oma liitumiskilbist paigaldise voolu välja lülitada???
Selline mulje jääb, et kui eestlane ei ürita leida lahendust "kuidas saab", vaid otsib alati põhjust "miks ei saa". Kui vaja, siis tsiteeritakse tähtsalt ja uhkusega (oma arusaama) seadusest.

Edit: enne viitasin vanale tüüptingimuste lehele (kehtiv alates 01.01.2019). Elektrilevi veebis on saadaval uuemad tüüptingimused (kehtivad alates 01.03.2022), aga eelpoolviidatud kaks punkti (4.5 ja 4.6) on identse sõnastusega, seega lülitamisega seoses ei ole midagi muutunud.
https://www.elektrilevi.ee/-/doc/864414 ... ts2022.pdf

Jah klient isiklikult võib toimetada elektriseadmetes juhul, kui tal on olemas vastav pädevus, aga kui omanikul pole pädevust, siis ta kutsub pädeva isiku, kes võib teha toiminguid elektriseadmetes.

Ja ongi analoogia kirve ostmisega olemas, müüja ei piira kirve kasutust.
Ka autoga on sama asi, et tootja lubab autoga sõita 250km/h aga politsei ei luba linnavahel üle 50km/h sõita.
Samamoodi peab elektriautot remontiv luksepp omama ka vastavat elektriala pädevust ja niisama "lihtsalt kuuris" ei tohiks toimetada.
Tuleb vaadata õigusakte komplektselt.

Nagu lapsed tõuksifoorumis suurustavad, et :"Sõidan nii kiiresti kui tahan ja mind ei koti miski".
Tee aga ära jää vahele!

[RaJy]

.... Lugesin veel kord neid tüüptingimusi ja näe, mida ma avastasin - eelmine punkt 4.5 sätestab:

"Ostja ei või võrguettevõtja nõusolekuta teha lülitustoiminguid võrguettevõtja elektripaigaldises, v.a liitumiskilbis. Ostja võib võrguettevõtja nõusolekuta võrguühenduse katkestada võrguettevõtja elektripaigaldises peakaitsmest või lülitist ainult oma tarbimiskohas lühiajaliselt ohu ennetamiseks, nt elektritööde (hooldus- ja remonditööd) tegemise ajaks."

Seega võtame asja kokku:
a) Elektrilevi annab kliendile liitumiskilbi võtme.
b) Liitumiskilp ise on varustatud puutekaitsega ja lülitamiseks ohutu.
c) Elektrilevi tüüptingimustes on kirjas, et ostja VÕIB ajutiselt katkestada peakaitsmest või lülitist oma tarbimiskohas võrguühenduse ohutuse tagamiseks nt. elektritööde tegemata ajaks.

Aga sellegipoolest üritavad austatud kaasfoorumlased olla paavstist pühamad ning taovad nagu rauda ehk leiavad kõikvõimalikke põhjendusi, miks omanik EI TOHIKS oma liitumiskilbist paigaldise voolu välja lülitada???
Selline mulje jääb, et kui eestlane ei ürita leida lahendust "kuidas saab", vaid otsib alati põhjust "miks ei saa". Kui vaja, siis tsiteeritakse tähtsalt ja uhkusega (oma arusaama) seadusest.

Edit: enne viitasin vanale tüüptingimuste lehele (kehtiv alates 01.01.2019). Elektrilevi veebis on saadaval uuemad tüüptingimused (kehtivad alates 01.03.2022), aga eelpoolviidatud kaks punkti (4.5 ja 4.6) on identse sõnastusega, seega lülitamisega seoses ei ole midagi muutunud.
https://www.elektrilevi.ee/-/doc/864414 ... ts2022.pdf

Jah klient isiklikult võib toimetada elektriseadmetes juhul, kui tal on olemas vastav pädevus, aga kui omanikul pole pädevust, siis ta kutsub pädeva isiku, kes võib teha toiminguid elektriseadmetes.

Ja ongi analoogia kirve ostmisega olemas, müüja ei piira kirve kasutust.
Ka autoga on sama asi, et tootja lubab autoga sõita 250km/h aga politsei ei luba linnavahel üle 50km/h sõita.
Samamoodi peab elektriautot remontiv luksepp omama ka vastavat elektriala pädevust ja niisama "lihtsalt kuuris" ei tohiks toimetada.
Tuleb vaadata õigusakte komplektselt.

Nagu lapsed tõuksifoorumis suurustavad, et :"Sõidan nii kiiresti kui tahan ja mind ei koti miski".
Tee aga ära jää vahele!

Ja kui minu pädevus piirdub põhikooliga - no tegelikult madalpinge paigaldised peaks selle haridusega tehtud saama,
Minu emal on mihgi pädevus(äkki oli 3 kategooria) - vist võib avalikus hoones pirni vahetada - on ta pädervam kui mina?

[vtl]

Jah klient isiklikult võib toimetada elektriseadmetes juhul, kui tal on olemas vastav pädevus, aga kui omanikul pole pädevust, siis ta kutsub pädeva isiku, kes võib teha toiminguid elektriseadmetes.

Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded §4 sätestab, et pädevuseta (tavainimesele) lubatud elektritööde hulka kuulub muuhulgas näiteks "elektrijuhtmete ning -seadmete demonteerimine pingevabas olukorras"

Seega ma ei näe mitte mingit seaduslikku takistust, miks ma ei võiks liitumiskilbist elektrit välja lülitada ja siis oma kaableid ja seadmeid pingevabas olukorras lammutama hakata?

Oma kirveostmise ja autoga 250 km/h kihutamise näited võib tead küll kuhu pista - need ei ole relevantsed praegu.

Pealegi, olgu seal lahutatud paigaldises elektritööde tegemise lubatavusega kuidas on, aga liitumiskilbis puutekaitsega varustatud lüliti LÜLITAMINE EI OLE selline elektritöö, mis tavainimesele kuidagi keelatud peaks olema. Põhjuseid, mis nõuavad kiiret sekkumist ja kus ei ole aega lahutust võrguettevõttelt tellida, võib olla misiganes - näiteks liitumiskaabel on vigastatud, kuskil põleb või uputab. Seega juba ohutuse mõttes on igal juhul parem, kui kliendil on ligipääs liitumiskilbis olevale kaitselahutusele ning võimalus oma paigalis sealt hädavajadusel välja lülitada, selmet siin näppu vibutada ja jaurata ülejäänud elektritööde seaduslikkuse üle.

Ehk kaks täiesti sõltumatut ja eraldi teemat on:
a) kas klient tohib oma paigaldist liitumiskilbist pingevabaks teha;
b) milleks tal seda vaja on ehk kas ta kavatseb oma paigaldises teha tavaisikule keelatud elektritöid.
Ehk a) lubatavus ei tulene b)-st ja vastupidi.

[Küülaline]

Selge see, lambipirni ohutuks vahetamiseks peab ju olema võimalus liitumiskilbis kaitselahutus teha.