Ehitusfoorum

Selle teema tegemise ajendiks oli asjaolu, et minu meelest vastatakse foorumis liiga kergekäeliselt, et „telli projekt“, mis sisuliselt on samaväärne soovitusega, et „ära mõtle“.

Jagan enda kogemusi ja kustsun üles diskuteerima siin ja mitte sisuteemade arutelusid lukku lööma lihtsa lausega, et telli projekt.

1) Minu enda arhitektuuriprojekt sai alguse ühest külastatud ehitusjärgus majast, mille konstruktsiooniliseks omapäraks olid kaks emapuud. Sealt tekkis liimpuidust postide/talade vahel suurte klaaspakettidega fassaadi idee.

2) Kuna oskan kasutada ühte igivana 2D joonestustarkvara aga ei oska kasutada 3D softi, siis joonistasin 2D-s enda ettekujutuse. Hea tahtmise juures oleks võinud seda teha ka pliiatsiga paberil, näide ühest lehest selline: 3) Selle joonisega küsisin kümnetelt majatehastelt hinnapakkumisi, kuni lõpuks ühega haakis. Ja haakis nii hästi, et mõlemad pooled olid järsku huvitatud hea tulemuse saavutamisest, ning majatehas tootestas selle.

4) Vahepeal tellisin enda 2D joonise järgi vundamendiprojekti (500 EUR). Seda selleks, et saaksin vundamendi pakkumisi võtta. Vundamendi projekteerijale andsin ette, et tegemist on kehva savipinnasega ja kõrge pinnaveega, märjal ajal isegi -20 cm. Geouuringud tegin ise labidaga . Projekteerija tegi korralikult üledimensioneeritud vundamendi ja mulle tundus, et ta miskit eriti ei arvutanud küll. Pani maja kandepostide alla lihtsalt kõhutunde järgi armatuuri juurde ja kogu lugu. Igatahes leidsin netist sama büroo praktiliselt sama konstruktsiooniga projekti. Tegu siis 20cm kandeplaadiga ja perimeeter laotud 50 cm kõrguseks armeeritud silluseks.
Näide selline: 5) Siis sai veel 150 EUR eest tellitud kogemusega põrandakütte projekteerijalt kuid kõhutunde järgi tehtud ilma arvutusteta põrandakütte ringide joonised, et oleks vundamendi ehitajale kätte anda.

6) Kuna vundament valmis enne maja siis majatehas tegi täpselt vundamendi mõõtude järgi maja konstruktsioonijoonised ja korraliku 3D mudeli.
https://sketchfab.com/3d-models/2178603 ... daa17ca5e9
Seda mudelit keerutasin öid ja päevi. Kokku palusin majatehase konstruktorilt mitukümmend muudatust. Isegi imestasin, et nende eest ei tahetud lisahinda, kuigi lepingus oli, et tasuta muudatusi saab ühel korral. See oli vast ainus projekt mis sisaldas mingitki tugevusarvutust. Ei usu, et keegi seal käsitsi arvutas, aga loodan vaikselt, et kasutatud projekteerimissoft vast kontrollis konstruktsiooni üle.
Tootmisjoonise näide: 7) Siis veel tellisin nn. projekti ehitusloa jaoks, aga see oli ainult bürokraatia. Mitte ühtegi lisaväärtust sealt ei saanud, ehk projekteerija joonistas olemasolevad asjad etteantud formaati ja kirjutas seletuskirja. Selle eest maksin 800 EUR, koos ehitusloa endaga.


Kahjuks on siin foorumis liiga palju huvitavaid arutelusid maha tapetud lihtlabase soovitusega tellida kümneid erinevaid projekte ja mitte ise mõelda. Näiteks kui küsisin elektrikilbi nõuete kohta, siis lõppes teema sellega, et tuleb kindlasti tellida valgustusprojekt ja seda vaatamata sellele, et kinnitasin korduvalt, et elekter ja valgus on üks väheseid teemasid mida ma tegelikult ka jagan. Loomulikult on vaja veel ventilatsiooniprojekti, mille torud vendi müüja niisama paberile vedas. Siis sain foorumist teada, et soojuspumba tsirkulatsioonipumba ostmiseks on vaja kindlasti kütteprojekti, kuid ka selle oskas müüja paari küsimuse ja kogemuse põhjal soovitada. Kuna hoonesse tuleb palju automaatikat, siis kindlasti on ju vaja nõrkvooluprojekti. Elektriprojekt tuleb ka teha, kuid kuna elektrit jagan ise, siis selle allkirja ostan tagantjärgi. Samuti on vaja veevarustuse ja kanalisatsiooniprojekti, kuna kraanivee vooluhulgad tuleb ju kindlasti välja arvutada ning samuti veenduda, et 110 kanalitoru mulle ikka sobiv on Siis eraldi on kamin ja korsten, milleks on ka vaja eraldi temperatuuriarvutusi jms. Klaasfassaadiga oleks päriselt ka abi vaja läinud, aga kuna sellist projekteerijat ei leidnud, kes oleks ka mingit vastutust võtnud, siis jäi see ka enda riski peale. Eelnevalt muidugi uurisin kõikvõimalikest klaasifirmadest ja välismaistest foorumitest ja kujundasin enda kõhutunde. Suure terrassi postide sammu ja talade ristlõike peaks ju ka projekteerija kindlasti välja arvutama. Trepi projekt tuleb ju ka teha. Klaasist trepipiirded ka läbi arvutada.

Ilma kedagi halvustamata on kõik need projektid hea lahendus tellijale, kes ise ei soovi kõikides nendes teemades süvitsi kaasa mõelda, ehk maailmas on ka palju teisi teemasid millega tegeleda ja ka raha teenida. Samas olen arvamusel, et siin foorumis on siiski asjakohane erinevatel teemadel arutada, ehk mitte silmad kinni tundmatut projekteerijat uskuda. Minu kogemus näitab, et need vähesed projekteerijad keda kasutasin ise küll miskit ei arvutanud, pigem kopeerisid kuskilt miskit kokku.

rye kirjutas: ↑16 Aug 2022, 00:14 Selle teema tegemise ajendiks oli asjaolu, et minu meelest vastatakse foorumis liiga kergekäeliselt, et „telli projekt“, mis sisuliselt on samaväärne soovitusega, et „ära mõtle“.

Seni kuni sa ei ole kokku puutunud puuduliku või oma tarkusest ise joonistatud projekti järgi ehitatud majaga ja sellest tulenevate probleemidega, jääb minu poolt korraliku projekti soovitamine alles. Paar näidet kah.
Esimene- ei tea, kas olid pinnaseuuringud tegemata, vilets projekt või sitad ehitajad, kuid igatahes igatahes vajus ja kerkis maja nii, et Aerocist laepaneelide vuukidele paigaldatud fassaadivõrgu sikutas naturaalselt katki praktiliselt 5-6m pikkuses. Ja mitte ainult ühe vuugi, ikka 3 või 4 vuuki. Lisaks mõlemalt korrusel avade ümbrused oli olid pragusid täis. Ja see hakkab korduma iga talv.
Teine- ilus suur maja, 2-korruseline ja lamekatusega. Tegin II korruse viimistluse valmis ja tekkis paus. Kui mõne kuu pärast uuesti läksin(talv), siis katusefermid oli kergitanud nende külge ehitatud kipslage kohati paar sentimeetrit. Mis sa arvad, mis jääb järgi siseviimistlusest peale kerget? Pekkis sõna otseses mõttes. Ja see hakkab korduma iga talv.
Kolmas- olen ennegi sellest siin kirjutanud, aga las olla. Puit-metall karkassile ehitatud maja nagu neid eelmise buumi ajal vorbiti. Tuli 2005(?) aasta jaanuaritorm ja II korruse siseviimistlusest ei olnud midagi järgi, hakkasin uuesti tegema. Kelle viga? Arvan, et tellija ja projekteerija, kes mõlemad optimeerisid.

Enamus majaehituses tulenevate probleemide põhjusteks on liiga hea enesehinnang, et saan ise hakkama küll, optimeerimise vajadus raha kokkuhoiu numelt. Odavalt head asja ei saa! Ka projekteerijad tuleb valida, sest head projekteerijad küsivad veidi rohkem raha.

Foorum võiks olla koht kus arutada, et mis siis ikkagi läks nendel juhtudel sisuliselt valesti.
Tegelikult me ju ei tea täpselt kas need juhtumid olid projekti või ehitaja või hoopis kehva materjali viga.
Minu sõnum on see, et projekt ei lahenda kõiki maailma probleeme ja pimesi projekteerija uskumise võib olla ohtlikum, kui ise kaasa mõtlemine.

rye kirjutas: ↑16 Aug 2022, 00:14 Selle teema tegemise ajendiks oli asjaolu, et minu meelest vastatakse foorumis liiga kergekäeliselt, et „telli projekt“, mis sisuliselt on samaväärne soovitusega, et „ära mõtle“. ...

1) Minu enda arhitektuuriprojekt sai alguse ühest külastatud ehitusjärgus majast, mille konstruktsiooniliseks omapäraks olid kaks emapuud. Sealt tekkis liimpuidust postide/talade vahel suurte klaaspakettidega fassaadi idee. ...

"Mitte isemõtlemist" küll ei soovitata ja need väljendid pole sünonümid.
Kui inimesel on ikka raskusi probleemi konkreetseks küsimuseks vormistamisega, siis on tal mõistlik leida ehitusega rohkem kursis olev isik (projekteerija), kes aitaks tal oma soovides ja võimalustes selgusele jõuda.

Inimesed ehitavad omale maju (või ostavad) vägagi erineva eesmärgiga (naabrist parem, soe tuba, väiksemad elamiskulud, koerale jooksuplats, jne.) ja seepärast ei pruugita teineteisest arusaada sellisel määral, et oleks võimalik mingit kasulikku nõu anda.

Kes on kunagi tegelenud "nõu andmisega" teab, et "tasuta nõuanne on kõige viletsam nõuanne, sest kui nõuandja ise ei oska oma antud nõu väärtust hinnata, siis nõu saajal tavaliselt puudub kompetents saadud nõu headuse hindamiseks".

Tavaliselt tekkib inimesel mingi jäik nägemus oma tulevasest majast, millele ta püüab igal juhul takkakiitmist leida ja kui talle antud nõuanne läheb vastuollu "tema nägemusega" siis muutub nõuandja ebameeldivaks vastaliseks, keda süüdistada enda ebaõnnestumises.
See kinnisidee võib olla: oma puupliit, suur garaaž, laste mängumaa, klaasfassaad, jne. mida iganes.

Antud juhul saab arvata lähtudes punktist 1), et inimesel tekkis emotsionaalne soov "klaasfassaadiga maja" järele ja nüüd püütakse sellele fassaadile "maja külge mõelda", olenemata hoone kui "tervikliku elukeskkonna" tehnilistest näitajatest.

Projekti on vaja sellises mahus, et selle alusel saaks ehitada ja kui nõu andja ei tea objekti lähteülesannet, siis ei saa suvaline isik ka ainuõiget kasutatavat head nõu anda.
(Näiteid on palju ja ei ole mahti neid kõiki lahata.)

rye kirjutas: ↑16 Aug 2022, 00:14 Selle teema tegemise ajendiks oli asjaolu, et minu meelest vastatakse foorumis liiga kergekäeliselt, et „telli projekt“, mis sisuliselt on samaväärne soovitusega, et „ära mõtle“.

Sa vist ei vii oma Lexust suvalisse Lasnamäe veerul olevasse garaažikoperatiivi boksi number 177, sest keegi auto-motofoorumis oli seda soovitanud? Mis on tavaliselt foorumisse pöördumise mõte? Tihtipeale rahaline kokkuhoid spetsialistide palkamise asemel ja isetegemine, mis võib, aga ei pruugi, maksta palju rohkem kui kohe asjatundja poole pöördumine. Foorumisse võiks vabalt pöörduda küsimustega, millede vastustest ei sõltu inimeste tervis või elu. Hakata foorumist küsima, et millise läbilõikega tala paigaldada II korruse põrandaks, et ei õõtsuks, siis vabandage, aga sellise asja küsija ei ole täie mõistuse juures.

minumeelest on teema algataja igati õigustatud küsimuse õhku visanud.

Mis on tavaliselt foorumisse pöördumise mõte?

kogemuste vahetamine? Teiste vigadest õppimine? Nõu küsimine?
Selge see, et sealjuures peab õigeid asju ja õieti küsima.

Tihtipeale rahaline kokkuhoid spetsialistide palkamise asemel ja isetegemine, mis võib, aga ei pruugi, maksta palju rohkem kui kohe asjatundja poole pöördumine.

Kuskil on siiski piir, milleni võiks iga inimene olla võimeline ise mõtlema. Minule selles mõttes vene aeg meeldis, et midagi polnud kuskilt saada ja inimestel säilis mingisugunegi oma peaga mõtlemise ja oma kätega tegemise oskus. See on igaühe isiklik asi, kas ta maksab kokkuvõttes rohkem või mitte. Tänapäeval pole palju puudu sellest, et soovitatakse piltlikult öeldes tagumiku pühkimiseks asjatundja poole pöörduda.

Foorumisse võiks vabalt pöörduda küsimustega, millede vastustest ei sõltu inimeste tervis või elu.

asjalik oleks siinkohal märkida, et tagumiku pühkimisest võib vägagi sõltuda inimese elu ja tervis. Valed liigutused (töövõtted kui soovite), kestused, või vahendid võivad viia lihtsast marrastusest kuni hemorroidideni, soolevähini, jne. Usu mind, keegi ei taha omale plastikust kotti kõhu peale. Siinse foorumi loogika järgi oleks asjatundja palkamine igati õigustatud.

Hakata foorumist küsima, et millise läbilõikega tala paigaldada II korruse põrandaks, et ei õõtsuks, siis vabandage, aga sellise asja küsija ei ole täie mõistuse juures.

kui küsija lisab veel, et samm on selline ja sille on selline, siis mis sellel küsimusel viga on?
Iga ehitaja võib enamvähem unepealt ütelda, milline oleks turvaline valik. Lahendus ei pruugi küll olla kõige ökonoomsem, kuid väga vähetõenäoline, et lagi tema eluajal küsijale kaela kukub. Seda enam, et siin on palju inimesi, kes ilmselgelt jaburad soovitused parandavad. Tegemist ei ole kosmoselaevaga, kus iga kg või mm arvel on. Kui sa lähed selle küsimusega projekteerija juurde, siis ta ütleb sulle sisuliselt sama vastuse ja küsib 400€. Mina maksaks selle raha pigem veidi üledimensioneeritud lae eest. Seda enam, et normaalse inseneri leidmine on tänapäeval suhteliselt keeruline. Minu "insener" näiteks projekteeris kandva 200x200mm tala toetuma keset 2m laia akna sillust. No selle peale annab ikka tulla. Ja see oli vaid üks paljudest "pärlitest". Ma söön oma mütsi ära, kui ta seal üldse midagi arvutas.

Need Urmase poolt toodud näited on just nimelt kas projekteerimise või ehitamise "spetsialisti" palkamise tulemus. Ma olen täiesti kindel, et nende majade omanikud ei ole nendel juhtudel foorumist nõu küsinud ja siis sundinud ehitajaid niimoodi ehitama.

Mina võin ennast lugeda spetsialistiks mitmel alal, aga ma ei tuleks selle pealegi, et kui keegi midagi küsib, siis ma hoian hambad ristis ja lihtsalt ei ütle. Ma isegi ei kujuta ette, kui pe***es ma oma eluga selle jaoks olema peaks, et esimese asjana ütelda - maksa mulle raha ja siis mina kui spetsialist ütlen sulle kahe lausega mida sa tegema peaks. Selge see, et kui küsija ei saa üldse mittemillestki aru, või kui probleem osutub kaugelt liiga keeruliseks, siis on lõpuks lihtsam ta kellegi juurde saata.

netmaster kirjutas: ↑16 Aug 2022, 22:22

Hakata foorumist küsima, et millise läbilõikega tala paigaldada II korruse põrandaks, et ei õõtsuks, siis vabandage, aga sellise asja küsija ei ole täie mõistuse juures.

kui küsija lisab veel, et samm on selline ja sille on selline, siis mis sellel küsimusel viga on?
Iga ehitaja võib enamvähem unepealt ütelda, milline oleks turvaline valik. ...

Põrandatala kõrgust oskab soovitada ka iga puidupoe müüja või saekaatrimees aga ikka tullakse uurima, et kas 10x5 pruss kannab põrandat, sest otsitakse kinnitust oma "usule" ning proovitakse odavamalt hakkama saada.

Põrandatala kõrgust oskab soovitada ka iga puidupoe müüja või saekaatrimees aga ikka tullakse uurima, et kas 10x5 pruss kannab põrandat, sest otsitakse kinnitust oma "usule" ning proovitakse odavamalt hakkama saada.

mis selles siis halba on? Ütledki, et sinu arust peab pruss olema selline ja selline, mitte ei soovita esimese asjana iga koerakuudi ja puuonni jaoks projekteerijat palgata.

Ma olen suhteliselt kindel, et sa ei suuda ära arvata iga küsija motiive siin foorumis. See ei pruugi alati olla rahaline kokkuhoid või kinnisidee omale pilbastest elumaja ehitamisest.

ping kirjutas: ↑16 Aug 2022, 23:07

netmaster kirjutas: ↑16 Aug 2022, 22:22

Hakata foorumist küsima, et millise läbilõikega tala paigaldada II korruse põrandaks, et ei õõtsuks, siis vabandage, aga sellise asja küsija ei ole täie mõistuse juures.

kui küsija lisab veel, et samm on selline ja sille on selline, siis mis sellel küsimusel viga on?
Iga ehitaja võib enamvähem unepealt ütelda, milline oleks turvaline valik. ...

Põrandatala kõrgust oskab soovitada ka iga puidupoe müüja või saekaatrimees aga ikka tullakse uurima, et kas 10x5 pruss kannab põrandat, sest otsitakse kinnitust oma "usule" ning proovitakse odavamalt hakkama saada.

Eks siin on oma osa ka sellel, et foorumisse pöördumine käib kordades kiiremini ja lihtsamalt, kui saekaatrisse sõit ja sealt järelpäringu tegemine. Kui siin kogemusi ei vahetataks siis tekib paraku küsimus, et mis on foorumi mõte?
See, kas ja kuipalju neid kogemusi ning soovitusi kuulda võetakse on juba iga huvilise enda teha.

netmaster kirjutas: ↑16 Aug 2022, 23:20

Põrandatala kõrgust oskab soovitada ka iga puidupoe müüja või saekaatrimees aga ikka tullakse uurima, et kas 10x5 pruss kannab põrandat, sest otsitakse kinnitust oma "usule" ning proovitakse odavamalt hakkama saada.

mis selles siis halba on? Ütledki, et sinu arust peab pruss olema selline ja selline, mitte ei soovita esimese asjana iga koerakuudi ja puuonni jaoks projekteerijat palgata.

Ma olen suhteliselt kindel, et sa ei suuda ära arvata iga küsija motiive siin foorumis. See ei pruugi alati olla rahaline kokkuhoid või kinnisidee omale pilbastest elumaja ehitamisest.

Kui juba kord on öeldud, et "latt" ei sobi "kandetalaks", siis pole mõtet USU vastu võidelda teemal, et "kui palju lati värvimine selle tugevust tõstab".

pikk88 kirjutas: ↑17 Aug 2022, 10:15 ... Eks siin on oma osa ka sellel, et foorumisse pöördumine käib kordades kiiremini ja lihtsamalt, kui saekaatrisse sõit ja sealt järelpäringu tegemine. ...

Tegelikus elus on vägagi tihti näha, et sisuline projekteerimine algab alles poes leti ääres, kus müüja abiga hakatakse materjalikulu ja valikut alles kokku panema.

Niipalju paeks omatarbeks projekti kasvõi ruudulise vihikulehe servale kirjutatud ikka olema, et müüja (poe transporttööline, kellel ei pruugi üldsegi olla ehitusalast kogemust) aega "projekteerimisele" ei kulutaks.

Tüüpiline näide sellise projekti puudumisest mille alusel saaks antud maja ehitada, kus pole hetkel teada küttekeha valik, venttorustiku paiknemine hoones, ventsüsteemi tööpõhimõte, põranda kandesüsteemi joonised, jne. aga hoone ehitus on sealmaal, kus need asjad on vaja juba paigaldada.
viewtopic.php?p=416865#p416865

Sellised küsimused oleks olemata, kui inimene "oleks ise mõelnud" ning aru saanud, et millise eesmärgiga ja kuidas midagi tehakse.

Pole erilist vahet kas need küsimused on olemata. Üks vend ehitas diin välipeldikuks pommivarjendi, projekteeris igat ruutmillimeetrit ja teine vend tegi siin just maja osta.ee kaudu saadaolevast sitast ja savist ja sai just kasutusloa.

Projektid on vajalikud väikeehitise puhul eelkõige bürokraatiaks. Tore, kui on olemas.

Teemaalgataja 3d mudel pärineb fermitootjalt ja on ka genereeritud tarkvara abil tööprotsessi osana toetamaks puitmetalltalade müüki. Kui ta ei toetaks teise toote müüki ja oleks vaja veel eraldi protsessina koostada tuleks projekti eest eraldi ja rohkem raha küsida. Seega paljud eriprojektid ja nende koosteprotsess on optimeeritud ja saate lihtsalt algandmetelt genereeritud tulemused kiirelt kätte.

Teemaalgataja projekt on samas ka tüüpiline lauda projekt, liimpuitdetailid ja puitmetall talad ajavad asja mõttetult kalliks st selliseid hooneid ilma klaasfassaadita on ju terve Eesti täis kus sarikateks kuuselatid , taga laut, ees puukuur ja pööningul hein, katusel eterniit ja kõik need tegi talumees oma peaga ja m iga mõõtes . Mõttetult kallis on muidugi subjektiivne, täna on pigem tähtis kus üldse jutule ja tulemuse saad.

Projektid on muidugi head asjad, eriti, kui ei olegi ehitaja ja nende alusel ehitust ka tõsiselt kontrollida. Aga viga siin selles, et esimene raskus juba projekti enda kvaliteedi kontrollimises. Lisaväärtus ka selles, et need on üleantavad, pärandatavad jne st teadmised mis ja kuidas ei lähe hauda või teise naisega kaasa. Eriti oluline, kui need sündmused juhtuvad poolikute projektidega jne jne

Projekteerimisele kulub ka aega, kui aega ei ole saab paljut teha paralleelselt. Kui palju on palju saad ise kliendina otsustada. Piisav on bürokraatia võitmiseks vajaminev kogus.

Kui juba kord on öeldud, et "latt" ei sobi "kandetalaks", siis pole mõtet USU vastu võidelda teemal, et "kui palju lati värvimine selle tugevust tõstab".

jutt ei ole sellest, mis keegi kuskil kunagi öelnud on. Kui inimene esitab küsimuse, siis võib eeldada, et ta pole kõiki eelnevaid postitusi lugenud ja ilmselt ei ole kursis iga värvitud lati omadustega. Lisaks sobib latt suurepäraselt kandetalaks, näiteks koerakuudile, või mängumajale, või ripplaele, või kuhu iganes.

Tüüpiline näide sellise projekti puudumisest mille alusel saaks antud maja ehitada, kus pole hetkel teada küttekeha valik, venttorustiku paiknemine hoones, ventsüsteemi tööpõhimõte, põranda kandesüsteemi joonised, jne. aga hoone ehitus on sealmaal, kus need asjad on vaja juba paigaldada.

mis paneb sind arvama, et antud juhul pole tal projekti? Lugesin selle jutu seal mitu korda läbi ja kuskil ei mainitud projekti või millegi muu olulise puudumist. Äkki tema projekteerija lihtsalt unustas sellise pisiasja nagu õhuvõtutoru? Äkki ehitamise ajal muutus küttekeha valik ja enne kui jõuaks projekti muuta, on vaja selle toru paigaldamine ära teha? Äkki projekteeria puhkab ja tema käest hetkel vastuseid ei saa? Ja minumeelest anti talle seal vägagi adekvaatseid soovitusi. Keegi ei öelnud, et saada vundamenti täitev kopamees kaheks nädalaks koju ja oota kuni projekt (ringi) tehakse.

Ühesõnaga, ära eelda asju, mida sa ei tea. Ma ei kujuta ette, kui kibestunud ja väiklane peab olema inimene, kelle jaoks iga abiküsija on automaatselt fanaatiliselt ihne idioot. Lisaks ei ole minuteada kellelgi kohustust seda foorumit lugeda, veelvähem küsimustele vastata. Kui küsijate majanduslik olukord, töövõtted, eluviisid või üldine inteligents ei sobi, siis saab ju tegeleda millegi muuga. Võid ju teha näiteks enda foorumi, kus enne küsimuse esitamist peab läbima lühikursuse ja tegema vastava ala eksami. Esitama kõik projektid ja paberid kuni eelmise omaniku surmatunnistuseni. Ja kus siis peale edukat sooritust saab väikese tasu eest väga kvaliteetseid küsimusi küsida. Jääme siis lootma, et sul on sama kvaliteetseid vastuseid pakkuda.

Ma tegin majale rea projekte lisaks eskiisprojektile. Vesi-kanal, gaas, katkendid (seda nõudis linn), küte, elekter, vent, olulisemad sõlmed, vundament, katusefermid. Kõik tegijad olid vastava pädevustunnistusega. Täna julgen öelda, et julgelt pool tehtud tööst ei vasta kaasaja arusaamisele ja nõuetele, tegijad tulistasid suures osas puusalt. Näiteks pole veevarustuse tegemisel kasutatud kollektoreid ja põranda all on torudel hargnemisi. Täna nii keegi ei tee - üks toru läheb kollektorist tarbimiskohta ja kusagil pole mingeid jagunemise aga mul on. Kui mul on vaja mõni tarbimiskoht välja lülitada siis tuleb kogu majas vesi kinni panna. Või siis vundament, kui ma selle kohta arvutusi küsisin siis öeldi, et insener ei pea neid mulle väljastama. Seega , vend tegi nii nagu alati ja pani kõik asjad umbes. Ainuke kes kõiki asju arvutas oli ehitusjärelevalve ja see tahtis pidevalt ja massiliselt üle dimensioneerida. Näiteks leidis ta, et eramu põranda armatuur peab olema 10mm. Internetikalkukaatorid ütlesid, et eramu põrandas on 8mm maa ja ilm. Nõustus minuga alles siis, kui ma talle arvutust näitasin. Kütte projekt on suures osas mõttetu, ainuke väärtuslik osa on kontuurid ja kollektorite trassi torude läbimõõt. Ainuke mida ta vaatas on kontuuri pikkused. Sisuliselt oleks ma võinud küttesüsteemi ise ka Uponori juhenditenjörgi kokku joonistada.
Seega ma ütleks, et 2/3 eriosadele kulutatud rahast läks sotsiaalprojektidesse - tagasin töö ja tasu litsentsi omanikele. Uuesti tehes enam nii ei teeks.

Seda, et suurem mass ehitusinsenere mõelda ei taha ja ei viitsi nägin ma näiteks siis, kui tahtsin hoonet kruvivundamendile ehitada. Keegi ei tahtnud ja ilmselt ei osanud seda arvutada ning põhiline seletus oli, et see läheb mulle kalliks. Tegin traditsioonilise vundamendi. Tänase teadmisega ütlen, et kruvi oleks olnud odavam ja loodussäästlilum. Ära oleks jäänud krundi pinnase koorimine ja täitmine ning vundamendi ehitamise protsess oleks võtnud paar päeva koos mahamärkimisega.

macintosh kirjutas: ↑17 Aug 2022, 18:41 Ma tegin majale rea projekte lisaks eskiisprojektile. Vesi-kanal, gaas, katkendid (seda nõudis linn), küte, elekter, vent, olulisemad sõlmed, vundament, katusefermid. Kõik tegijad olid vastava pädevustunnistusega. Täna julgen öelda, et julgelt pool tehtud tööst ei vasta kaasaja arusaamisele ja nõuetele.

Kuna sa need projektid lasid valmis vorpida, et need enam kaasaja nõuetele ei vasta? 5 aastat tagasi või eelmisel sajandil?

ping kirjutas: ↑17 Aug 2022, 10:59 Tegelikus elus on vägagi tihti näha, et sisuline projekteerimine algab alles poes leti ääres, kus müüja abiga hakatakse materjalikulu ja valikut alles kokku panema.

Niipalju paeks omatarbeks projekti kasvõi ruudulise vihikulehe servale kirjutatud ikka olema, et müüja (poe transporttööline, kellel ei pruugi üldsegi olla ehitusalast kogemust) aega "projekteerimisele" ei kulutaks.

Projekti saad ju valmis teha ka oma peas. Kui hakkad puukuuri või peldikut ehitama siis mõttes on sul ikkagi ettekujutus olemas milline lõpptulemus olema peaks. Ja kuidas seda lõpuks saavutada, peaks olema ka välja mõeldud ennem leti taha ronimist. Kas see on nüüd paberile joonistatud või on sul nii hea mälu, et püsib kõik viimse detailini meeles ilma üles kirjutamata on juba omaette rida. Kohustus üles märkimiseks tekib alles siis kui pead selle kirjatüki mõnele bürokraadile esitama, et tema käest asjale tunnustust saada. Küll aga oleks mu meelest foorum see koht kus vastatakse su küsimustele mis on tekkinud oma projekteerimise käigus ja millele oma peaga vastust ei tea. Et poodi minnes oleks selge mida sul sealt tarvis on. Ja kui tekkinud küsimused on nii ületamatult rasked, et ka ülejäänud foorumikasutajad neile vastust ei tea siis võib loomulikult foormis soovitada projekteerija juurde pöördumist. Samas pole sinna minek enam seaduse järgi kohustuslik, kui ehitad endale isiklikuks kasutamiseks hoonet.

pikk88 kirjutas: ↑18 Aug 2022, 09:57võib loomulikult foormis soovitada projekteerija juurde pöördumist. Samas pole sinna minek enam seaduse järgi kohustuslik, kui ehitad endale isiklikuks kasutamiseks hoonet

Elektrialal on küll kohustuslik, kui sa vajad isiklikuks kasutamiseks hoonele ka kasutusluba. Tegelikult nõutakse elektripaigaldise pingestamiseks ka auditit, aga praktikas pingestatakse ehitusaegne liitumine ja kui sa arveid juba maksad ei küsita pärast enam midagi.

Kui palju projekte on vaja kindlustusele, kui midagi juhtuma peaks?

Kasutusloata hoonet saab kindlasti kindlustada, aga kui kasutamise käigus õnnetus juhtub siis vist hüvitist ei maksta?

Küülaline kirjutas: ↑18 Aug 2022, 17:20 Kasutusloata hoonet saab kindlasti kindlustada, aga kui kasutamise käigus õnnetus juhtub siis vist hüvitist ei maksta?

Milleks sellist kindlustust kellelegi vaja on? Mõistlikum oleks et kindlustada saab kõike aga kasutusloata hoonel on kindlustusmakse lihtsalt kõrgem.

Küülaline kirjutas: ↑18 Aug 2022, 17:20 Kasutusloata hoonet saab kindlasti kindlustada, aga kui kasutamise käigus õnnetus juhtub siis vist hüvitist ei maksta?

Sajad kasutusloata (ehk siis ehitusjärgus) hooned on pankade nõudmisel kindlustatud. Minu lepingus oli kirjas vist, et ehitatakse kindlustaja kuludega sama asi uuesti üles.

Kahjuks ma pole elus ühtegi kasutusloaga hoonet kindlustanud ja ei oska öelda, mis see hinnavahe oleks.

Kasutusloa puudumine ei ole kindlustusjuhtumi tekkepõhjus ega alus hüvitise maksmisest keeldumiseks.
Tuleb ikkagi segitada konkreetne põhjus, miks kahju tekkis ja seejärel vaadata, kas see kuulub sõlmitud lepingu kohaselt hüvitamisele või ei.

netmaster kirjutas: ↑18 Aug 2022, 19:53

Küülaline kirjutas: ↑18 Aug 2022, 17:20 Kasutusloata hoonet saab kindlasti kindlustada, aga kui kasutamise käigus õnnetus juhtub siis vist hüvitist ei maksta?

Sajad kasutusloata (ehk siis ehitusjärgus) hooned on pankade nõudmisel kindlustatud. Minu lepingus oli kirjas vist, et ehitatakse kindlustaja kuludega sama asi uuesti üles.

Kahjuks ma pole elus ühtegi kasutusloaga hoonet kindlustanud ja ei oska öelda, mis see hinnavahe oleks.

Swedis hinnavahet ei paista, aga üldtingimuste järgi taastatakse projekti alusel olev seis.
Mul on sama lepingu lisana kindlustatud ka aiamaja ja hoovis parkiv veesõiduk ja tundus, et nende mõõtmeid ning olemasolu hinnati aerofoto põhjal.
Ehk kui seinas peab olema värvitud kipsplaat, siis seinale liimitud gobelääni ja pühapilte ei pruugita kinni maksta.

Kui hoonesse on paigutatud projektis "mitte olev" akupaak, mis ülekütmise (vale kasutuse) tagajärjel lõhki lastakse, siis hüvitatakse tekkinud veekahju likvideerimine aga mitte seda paaki ennast.
Kui hoonesse on paigaldatud näiteks projektiväline Õ/Õ pump, siis seda loetakse kodumasinaks, nagu külmik või telekas, ja hüvitatakse nagu kodumasinat aga mitte hoone küttesüsteemi osa.

Aga lõhkenud samakaaparaadi või ebaseadusliku akupanga põlengu poolt tekitatud kahju võidakse lugeda omaniku pahatahtlikuks hooletuseks ja kahju üldse mitte hüvitada.

Kui pärast põlengut on korsten püsti jäänud (hoone küttesüsteemi osa), siis ei loeta hoonet 100% hävinuks ja täishüvitust ei maksta.

Kas ilma paneelideta ja ilma võrku andmiseta akupank on ebaseaduslik? Kuidas seda seadustatakse?