Ehitusfoorum

Eeldan, et tänapäeval levinud lahendus, ent materjali selle kohta üsna vähe.
Kuna tarbimispunktid maja erinevates nurkades, kas mõistlik teha maja keskpunkti kollektor ning tarbevett kollektori ja kütteallika vahel tsirkuleerida või kollektorist ca 6m kaugusel asuvale tarbimispunktile eraldi pump vahele? Huvitab üldine loogika. Et mis toru diameeter kollektorisse ja kollektorist tarbimispunkti (ning kas vähese tarbimisega kohtades mõistlik jadamisi ühendada).
Usun, et foorumirahval on tarkust ja kogemusi ülearu, niiet jagage mõistlikke lahendusi.
Projekteerija võib joonisele tõmmata igasuguseid jooni, aga et ehitusmeest teostuse osas jälgida, täiendaks oma teadmisi. (ärge tulge omanikujärelvalvega).

Vastupidi, lihtsam on seda mitte teha.
Testitud, jäereleproovitud ja kõik on rahul kui boiler asub võimalikult tarbevee tarbimiskohtade juures. Selleks projekteeritakse kõik maja veeruumid võimalikult lähestikku ja tavliselt saab - köök, saun, WC on nn. üsna lähedal siis on torupikkus lühike ja vesi läheb kohe soojaks.
Kui on kahes kaugeimas punktis siis paned 2 boilerit. Suurt boilerit on ju vaja vaid Dush/vann juhtumitele.

Kalvisele täienduseks - kaugema punkti boileri paned võimalikult väikese ja toidad seda suurest boilerist tuleva sooja veega.
Eeldatavasti on suurest boilerist tulev vesi odavam ja väikest boilerit on siis vaja ainult niipalju, et torus olev jahtunud vesi segada boileris oleva sooja veega, edasi tuleb suurema veevajaduse korral suurest juba.

Lisaboiler tuleb oluliselt odavam, kui lisatorud ja pumbad.

Samuti testitud ja loobusin. Mõttetu energia raiskamine. Kuna mul on boiler koos katlamajaga kõrvalhoones ja majja tuleb 16m maaalust trassi + torude pikkused katlamajas ja majas, siis see kõik kokku annab päris suure pinna mida kaudu see tsirkuleeriv vesi jahtub.

6 meetrit pole teab mis kaugus kah. Selle 4 sekundit vast kannatad ikka sooja vett oodata.

Ei ole see kulu midagi erilist selle 6 m toru kohta kui see on normaalselt isoleeritud ning tsirkulatsioonitorul on termostaatventiil vahel, et ei laseks veel mitte täiega läbi käia, vaid täpselt nii vähe/palju kui tsirkulatsioonitorus 40 C hoidmiseks vaja.

Soojavee ringluse torusid harilikult alla 12mm ei kasutata, seega eramaja puhul peaks sobima. Kui on rohkem kui üks haru, siis peaks teoreetiliselt kasutama termostaatilisi ringlusventiile (nt MTCV), et soe vesi läheks sinna, kuhu ta peab minema, selle asemel, et minna sinna, kuhu ta tahab minna. Praktikas on eramaja puhul süsteem toiminud ilma ventiilideta, aga see ei pruugi kindel olla.

Kui eesmärgiks on ehitada " max töökindlusega, toimiv süsteem", siis pole mingeid lisapumpi, lisaklappe ega tagasivoolutorusid vaja, sest soojavee torust alla toatemperatuuriga vett nagunii ei saaks tulla.

Kui eesmärk on "mugavus", siis pole ükski lisavidin ega kulutatud tuhat eurot liiast.

Illustreerimaks viimast posti - mul on 4,5W pump tarbevett liigutamas, mõlemal korrusel on üks kâterätiredel niiskete spordiriiete jm jaoks. Vett soojendab msp. Suvel palavaga tõmban pumbal pistiku tagant ära. Vesi+kanal hindadega on Eesti erinevates kov-des suured erinevused (kordades.)

Kui ma antud majas tsirkulatsiooni juba teeks, siis mitte kollektorini, vaid ikka üsna segistite lähedale ehk siis iga tarbimiskoha juurest 1 tsirkulatsioonitoru. Kraanid ka vahele kuna võibolla ühel hetkel avastaks, et päris iga segisti juures ei ole ringlust vaja. Näiteks kui on vann, siis on üsna suva kui kuum vesi sinna ka 10-20 sekundit hiljem kohale jõuab. Öiseks ajaks võib pumba ka programmkella vms abil seisma panna.