Ehitusfoorum

Majal käsil teise korruse renoveerimine. Sai vinskapil seest seinad laudiseni paljaks võetud ja lae äärest kontrollimise mõttes üks laud eemaldataud. Ilmnes, et sapuru karkassi vahel on aja jooksul kokku vajunud. Kuna suurem ehitus nagunii käsil, siis oleks mõttekas see saepuru üldse sealt laudise tagant välja võtta ja millegi kaasaegsemaga asendada. Majal on mõned aastad tagasi paigaldatud väljapoole uus laudvooder, mis on ideaalses korras, seega väljaspoolt midagi muuta ei taha. Sein on vinskapil seest väljapoole momendil järgmine: laudis,saepuru karkassi vahel(karkass 12x12),laudis, õhuvahe, tuuletõke,õhuvahe,välisvoodrilaud. Kas on õige teha nii, et eemaldan seespoolt laudise, saepuru välja, vastu välimist laudist kinnitan õhuvahe jaoks 25mm paksused reikad ja sinna vastu siis100 penu, vahuga ümbertringi kinni. Et siis saqepuru asendaks 100 penoga karkassi vahel. Siis paneks metallkarkassil kipsi ja karkassi vahele kipsi taha veel 50 klaasvilla.

Tee kõik penoga Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Miks on seespool tuuletõket õhuvahe? See võtab ära kogu tuuletõkke efekti - soojustuse ja tuuletõkke vahel liikuma hakkav õhk puhub soojustusest sooja õhu välja, just see, mille eest peaks tuuletõke kaitsma.
Postitusest jääb segaseks, kas praegu tuuletõke on või ei ja kas seespoolt lahti võttes võetakse puhtaks välisvoodrilauani või tuuletõkkeni. Juhul, kui tuuletõke on ja jääb, soovitaks kasutada soojustuseks villa, täidab tühimikud paremini ja kipsi karkassi vahele vahu panemine, khm....

Tuuletõke on olemas väljas praegu ja just nii on ta pandud, et mitte otse vastu täislaudist, vaid reikade peale. Seest kuni välisvoodrini lahti võtta pole võimalik, sest välisvooder kinnitub konstruktsioonidele, mille sinna jõudmiseks eemaldama peaks. Villa paigaldades saepuru asemele tuleks kindlasti mõelda ka aurutõkkele, see aga ei sümpatiseeri mulle eriti. Peno oli plaanis vahuga kinnitada puitkarkassi sisse, ehk 120X120 materjali vahele. Sealt edasi oleks pannud metallkarkassi põranda- ja laevööga, mille vahele siis klaasvilla. Aga Piirfeldi soovitust kuulda võttes teeks hoopis nii, et jätaks metalli välja ja kinnitaks 120X120 materjali külge horisontaalis 50X50 reikad, sinna vahele veel 50 peno vahuga ja siis vertikaalis veel 25X50 reika kipsi jaoks. Piirfeldile veel selline küsimus, et penoga katuslage soojustades soovitati ikkagi peno alla ka tuuletõkke plaat panna. Väljas sisse siis nii: plekk, õhuvahe, aluskate, õhuvahe,tuuletõkkeplaat ja sinna vastu siis 150 peno. Tekkis küsimus, et kas tuuletõke on vajalik üldse peno puhul(tootjate kodulehtedel ei mainita küll sõnagagi ja kas tuuletõkke ja peno vahele ei hakka niiskust kogunema või aurustub kõik sealt kenasti välja. Ise arvaks, et paneks selle sinise tuuletõkke ikka alla, ääred tihendaks vahuga. Peno vastased toovad argumendina välja alati selle, et peno ei "mängi" kaasa puiduga ja lõõb sarikate vahelt lahti. Aga samamoodi ei mängi ju ka tuuletõke kaasaja ka see on ju vahuga tihendatud servadest. Ja kui sinna tuuletõkke ja sarika vahele pragu tekib, siis on villaga soojustamine ju maha visatud raha(see siis variandi puhul kui tuuletõke on pandud sarikate vahele mitte peale). Halba ei saaks ju see tuuletõke seal enne penot teha, või on siiski mõttetu teda panna?

Tere. 1. Niiskuse jutt ei ole pädev. 2. Tekstist võib aru saada, et tegemist on vana majaga, millel puit on oma kuivamisliikumised juba ära mänginud. Jääb veel aastaringsed dimensioonimuutused. Aga ega ükski tuuletõke ei ole ideaalne. Ühed paisuvad niiskuse mõjul tohutult, teistel on läbipuhuvad vuugivahed niikuinii olemas, kolmandad pole üldse mõeldud välistingimustesse, neljandad omavad ikkagi väikest infiltratsiooni (läbipuhutavust). Seetõttu pole peno+vaht kuivanud sarikate vahel sugugi halvem kui tuuletõkkevariandid. 3. Peno ise on tuuletihe. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Seda sinist-rohelist pehmest puitkiust tuuletõket ära küll vahuga kinni lase. Kui sellele jääbki väike vahe sarikatega, siis paisub see ise niiskuse mõjul korralikult sarikate külge kinni ja suvel kokku kuivades ei ole läbipuhumine ju probleem. Vahuga selle kinnitamisel või liig tihedal paigutusel võib see paisudes ka õhuvahe kinni suruda.

Asi on siis otsustatud, sarikate vahele läheb 100 peno ja sinna peale horisontaalkarkassi vahele veel 50 peno. 150 peno väideti olevat piisav katuslaele. Tuuletõket sinna alla panema ei hakka ,kui siis ainult tulevase magamistoa kohale, sest ei kujuta ette, milline on peno helisummutusvõime ja kuna tegu plekkkatusega, siis ehk see isoveri 13 mm tuuletõkkeplaat aitab pisut kaas isoleerimaks vihma trummeldust vastu katust. Aurutõkke jääb ka mängust välja, sest nagu olen aru saanud, on see vajalik ainult selleks, et niiskus villa sisse ei pääseks ja sealt puitkonstruktsioone mädandama ei hakkaks. Peno ju niiskust ei seo ja EPS 50 laseb veeauru endast kenasti läbi.

Katuslaele 15 cm soojustust vähevõitu.Vähemalt 25 peaks olema.

rully34 kirjutas:Katuslaele 15 cm soojustust vähevõitu.Vähemalt 25 peaks olema.

Kulla mees jutt ju 150 penust mitte villast. 150 eps-i hea küll.

Rommel kirjutas:

rully34 kirjutas:Katuslaele 15 cm soojustust vähevõitu.Vähemalt 25 peaks olema.

Kulla mees jutt ju 150 penust mitte villast. 150 eps-i hea küll.

Eps ja vill on sarnase soojapidavusega ju.

Kulla Rommel, mis vahe on siis villa ja peno isoleerimisvõimel sama kihipaksuse juures? Oleneb muidugi kuidas ja millega keegi just mõtleb, aga 300mm soojustust katuslaes poleks ka paha suviti, talvest rääkimata.

Veikot ei aita see 13mm isoveri küll vihmakrabinat eriti summutada ja tuult ei pea see kraam, penoga võrreldes, pea üldse! Ja arutõke kasutamine katuslaes tuleb rohkem kasuks ükskõik millise soojustuse ja katusekatte kasutamisel.

Teadlikumad mehed ,kes selle penu sees " sündinud" räägivad ,et peale 200 mm-it .tuleb nn.nullpunkt.Edasi võid või meetri paxsuse seina või mis iganes teha ,soojapidavust see ei paranda.Mix siis nii.? Villa puhul katuse alla aga 200-st on ju vähe mis vähe.

Mhmm...Nüüd läheb asi juba keeruliseks.Kuna tahaks teha ühe korra ja korralikult, siis poleks suur probleem panna 150 asemel ka 250 penot. Aga kes ütleb, kellel on paksuse suhtes õigus. Käisin vaatamas majapidamist, kus teisel korrusel seintes ja katuslaes 100 penot pluss 50 villa kipsi taga karkassi vahel. Ütleb, et talvel on soe olla. Siit lugedes jääb mulje osalt ,et ka 250 on veel vähe. Teiseks ei saa ma ikka aru, miks on penole veel aurutõkkekilet vaja. Tuulutusvahed on olemas nii pleki kui ka aluskatte all, tuulekasti kaudu toimub pidev õhu liikumine peno ja aluskatte vahel. No ei meeldi mulle see kilekotis elamise mõte. See tähendaks ka sundventilatsiooni väljaehitamist. Kuidas siis vanasti ehitati, polnud siis ju mingit kilet kusagil?

Kui kõrge tuulutusliist on aluskatte all? Kas 22...25mm?

Aluskatte ja peno vahele jääb õhuvahe 50 mm., st. ,et sai pandud sarikate vahele ära juba 25x50 reikad algselt küll tuuletõkke tarvis, aga nüüd siis läheks sinna vastu kohe peno.

Siis on teil küll seal korralik õhuvahe. Sageli paigaldatakse seda kilet tollisele liistule ja juhise kohaselt peaks see kile keskelt nii 20mm lohkus paigaldatud olema. Siis jääb küll mulje, et õhuvahe on linnukese kirja panemiseks ja tema toimimine tuulutusena on küll kahtlase väärtusega.
Mis puutub kile või muu tiheda kihi paigaldamisse katuslakke ei võta teil küll hinge rohkem kinni, kui ilma selleta see jääks. Lihtsalt vähem toa niiskust sinna pääseb ja seega on soojustus kuivem, seega juhib sooja ka kehvemini.
Samas on piirde osalise aurukiletamise vastu ka sõna võetud, mis iseenest tundu ka loogilisena, saavad ju teised hoone piirded siis suurema niiskuskoormuse. Huvitav on siin aga tõik, et erinevatest materjalidest piirde kokku miksimise vastu pole ju keegi sõna võtnud. Palju ehitatakse ju betoonpõrandale betoon-kivi seintega maju, aga lagi puittaladel soojustus vahel. Siin peaks siis kõik-see niiskus läbi lae kergemini välja pääsema. Kui seal laepeal ka lontis kile all 5mm õhku on siis peaks jama nagu majas olema...
Minu arvamus on küll, et katuslaes peaks sees korralik aurutõke olema või siis korralik ja toimiv tuulutus soojustuse peal. Parem veel, kui on mõlemad.

Peno on puitmajale surm arvan mina,endal teise korruse soojustus käsil! Läheb kivivill! min.200

saloon kirjutas:Peno on puitmajale surm arvan mina,endal teise korruse soojustus käsil! Läheb kivivill! min.200

mina arvasin et kivivill on puitmaja surm ja panin 200mm. fassaadipeno

No mina tegin asja ära igastahes. Katuslaes 200mm EPS 50 ja seinas(õigemini siis seina sees) 150mm EPS 50. Peno ja katuse aluskatte vahel 50mm õhuvahe, kus tänu vahedega pandud räästakasti laudadele toimub tuule mõjul võimas õhu liikumine. Ja mitte ei saa aru, mis seal puidule surmav on? Kui viitsid tootjate kodulehtedel ringi vaadata, siis näeksid isegi, et EPS 50 on ette nähtud katuslagede soojustamiseks. Pigem on hullem variant aukliku aurutõkkega vill sarikate vahel. Peno ju vett ei seo
, laseb auru lihtsalt läbi.