Ehitusfoorum

Tere,

Plaanis ehitada Piritale eramaja, krunt 600 ruutmeetrit, maja ehitusalune pind 120 ruutmeetrit. Kas valida puuraukudega maaküte või õhk-vesi pump? Tõenäoliselt tuleb majja ka soojustsalvestav kamin.

Kas siin foorumis mitte vähe ei ole teemasid, et nende alusel otsustada?

kirpitsirk kirjutas: 19 Apr 2022, 19:16 Tere,

Plaanis ehitada Piritale eramaja, krunt 600 ruutmeetrit, maja ehitusalune pind 120 ruutmeetrit. Kas valida puuraukudega maaküte või õhk-vesi pump? Tõenäoliselt tuleb majja ka soojustsalvestav kamin.

Puuraukude puurimisel tuleb maapinnast ca 200m3 pinnase-sogast vett, see vesi on vaja kuhugi juhtida, kinnistu on väike ja seda vett vastu ei võta, naabreid sa uputada ei tohi.
Lisaks küsimus, et kas KOV selleks loa annab jne. Puuraugud + maapump paigaldusega = 20k, Õsp tippmudel paigaldusega = 15k, soodsamad 8k. Teed soojema maja ja saad odavama kütte valida. Tasub veel uurida spiraalkollektorite kohta.

Maaküttel on ehitus üksjagu kallim. Peamiseks plussiks on aastaringi püsiv võimsus ja hea COP.

Kalvis kirjutas: 20 Apr 2022, 07:38 ... Peamiseks plussiks on aastaringi püsiv võimsus ja hea COP. ...

.... Kui on sobiv pinnas, ehk piisavalt ruumi, et antud pinnase jaoks vajaliku pikkusega ja soojusväljastusega toru maha laotada.
Kui on niru soojusmahutavusega (kuiv, liiv, paas) pinnas, siis ei aita "spiraalid" kah, sest kust midagi pole võtta, siis ikka ei võta kah midagi.

Paas ju ideaalne maakütte jaoks. Pigem probleem puurijatelt üldse pakkumisi saada

tabarabarap kirjutas: 20 Apr 2022, 13:05 Paas ju ideaalne maakütte jaoks. ...

Kas ka siis on paas horisontaalpaigalduse jaoks ideaalne, kui peal on 20cm kuivamulda ja all on tuhkkuiv paas, millest pinnavesi pragude kaudu minema voolab?
Ja kraav toru jaoks tuleb kivisse sisselõhkuda?

kirpitsirk kirjutas: 19 Apr 2022, 19:16 Tere,
Plaanis ehitada Piritale eramaja, krunt 600 ruutmeetrit, maja ehitusalune pind 120 ruutmeetrit. Kas valida puuraukudega maaküte või õhk-vesi pump? Tõenäoliselt tuleb majja ka soojustsalvestav kamin.

Kõigepealt uuri KOV-st kas üldse lubatakse soojuspuurauke puurida. Olenevalt geoloogiast ja kui veesooned on kõrgel siis ei pruugita lubada.

ping kirjutas: 20 Apr 2022, 15:11

tabarabarap kirjutas: 20 Apr 2022, 13:05 Paas ju ideaalne maakütte jaoks. ...

Kas ka siis on paas horisontaalpaigalduse jaoks ideaalne, kui peal on 20cm kuivamulda ja all on tuhkkuiv paas, millest pinnavesi pragude kaudu minema voolab?
Ja kraav toru jaoks tuleb kivisse sisselõhkuda?

Jää teemasse, puurauku valiti ja seal on paas ju ideaalne

kirpitsirk kirjutas: 19 Apr 2022, 19:16 Tere,

Plaanis ehitada Piritale eramaja, krunt 600 ruutmeetrit, maja ehitusalune pind 120 ruutmeetrit. Kas valida puuraukudega maaküte või õhk-vesi pump? Tõenäoliselt tuleb majja ka soojustsalvestav kamin.

Oleneb maja eelarvest. Kui tegemist mingi uhkema villaga siis maaküte.
Ei tea et Pirital või mõnes teises Tallinna linnaosas segataks puurimistööde teostamist.
Suuremates asulates, linnades on ühine veevarustus ja pole kaevusid mille veekasutust võiks puuraukude puurimine häirida.

Et vältida asjatuid päringuid:
Oletame et maja on 150..200 m2 siis maasoojuspump maksab olenevalt mudelist 6..10 tuh eur. Puurida tuleb üldjuhul pool sellest mis oleks horisontaalkontuuriga ehk nt 600 m asemel 300 m.
(Keskkonnaministeeriumi soovitused on vigadega. Ei hakkaks siin detaile käsitlema. )
Juhul kui on vähe puuritud koormatakse kasutamisel puuraugud üle ehk mingi aja pärast saab vähem soojust kui vaja on. Seega sellise projekti väärtus kokku on 20..25.. tuh eur olenevalt seadmetest ja materjalidest.
Nt puuritakse Soomes puurauk graniitkaljusse ja kasutatakse PE plastikust sondi (torukontuuri). Saksamaal puuritakse sarnasesse kividega segatud savi,liiva pinnasesse ja torudeks nii nõrka plastikut üldse ei kasutata.
Ehk see mis soodsalt pakutakse ei pruugi mitte just parim olla.

Coolhouse kirjutas: 21 Apr 2022, 09:30

kirpitsirk kirjutas: 19 Apr 2022, 19:16 Tere,

Plaanis ehitada Piritale eramaja, krunt 600 ruutmeetrit, maja ehitusalune pind 120 ruutmeetrit. Kas valida puuraukudega maaküte või õhk-vesi pump? Tõenäoliselt tuleb majja ka soojustsalvestav kamin.

Puurida tuleb üldjuhul pool sellest mis oleks horisontaalkontuuriga ehk nt 600 m asemel 300 m.

(Keskkonnaministeeriumi soovitused on vigadega. Ei hakkaks siin detaile käsitlema. )
Saksamaal puuritakse sarnasesse kividega segatud savi,liiva pinnasesse ja torudeks nii nõrka plastikut üldse ei kasutata.
Ehk see mis soodsalt pakutakse ei pruugi mitte just parim olla.

Et siis tänane metoodika on vale?
https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/1 ... eemid.html
http://www.soojuspumbaliit.ee/Normid

Oleks ikkagi huvitav lugeda, et miks need olemasolevad projektid, siis valesti dimensioneeritud on ja miks neid siis endiselt tehakse.

Samuti leiab pisut googeldades, et Saksas lähevad samuti PE100 torud maasse,

Eestis toodab kollektoreid HAKA plast https://hakaplast.ee/vertikaal-kollektor/

Uhh... Paluks väga konkreetseid küsimusi kui mingi asjaolu huvitab.

-----------------------------
https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/1 ... eemid.html
Saksamaa Inseneride Assotsiatsioon (Verein Deutscher Ingenieure) on välja töötanud standardi VDI 4640.

See standard on koostatud Dr Burkhard Sanner`i eestvedamisel.
On väga erinev kas arvutatakse ainult ühte eraldi asetsevat puurauku või juhtumit kus puurauke on mitu.
Kui puurauke on mitu siis nimetatakse seda puuraukude väljaks.
Soojuse võtmine maapinnast on mingil määral sarnane kaevude puurimisega st maa all on mingi kogus vett ja kui naaber ka kaevu puurib siis asub ta kasutama sinuga sama veehaaret ehk sisuliselt võtab vett samast kus sinagi.
Ehk kui soojuspuuraugud on puuritud lähestikku siis hakkavad nad üksteise eest soojust ära võtma.

Eestis on väga harv juhtum kus puuritakse ainult üks puurauk kuna puurimise sügavust piiravad keskkonnanõuded ning puurmasinate võimed on piiratud.
Puuraukude välja nt 2 puurauku ühes reas, 3 puurauku kolmnurga kujuliselt, 40 puurauku ristkülikuna jne. jne. arvutatakse mudelarvutuse programmidega mitte VDI 4640 lihtsustatud meetodil ühe puuraugu jaoks.
(Ka on Saksamaal maapind soojem kui Eestis ning VDI 4660 põhineb variandil kus samas puuraugus 4 toru ehk kaks paralleelset kontuuri, mitte 1 nagu meil levinud).

Kui väga põhjalikult huvitab siis võib lugeda publikatsioone http://www.sanner-geo.de/

-----------------------------------------------------------
http://www.soojuspumbaliit.ee/Normid
Nõuded energiapuurkaevude kaugustele

Soojuspumbaliit on ettevõtjate katusorganisatsioon. Selline liit võib anda soovitusi ehk asja nimi on "hea tava". Antud juhul on esitatud määrusest tulenevaid, kohalike omavalitsuste üldplaneeringust tulenevaid nõudeid ja omapoolseid soovitusi.
Soojuspuuraukude omavaheliseks vahemaaks soovitatakse 10 m (alates 10 m?) kuid programmiga arvutades on näha et 10 m vahemaa puhul mõjutavad puuraugud üksteist 20..30% ulatuses ehk sisuliselt on kalli raha eest teinud puurija selles ulatuses tühja tööd.

____________________________

Tasuks mõelda ka nt sellist asja:
Soojuspumba soojustegur ehk COP on 4 ?
( Näiteks COP=4 tähendab, et soojuspump, mis töötab võimsusega 2 kW, toodab soojusenergiat võimsusega 8 kW)
Ehk see soojuspumba elektritarbimine on 2 kWh ning soojust maapinnast võetakse protsessi käigus 6 kWh.
See on nii maakontuuri või puuraugus oleva kontuuri piisava pikkuse korral. Kui kontuur on lühem siis soojuspump maapinnast piisavalt soojust kätte ei saa aga maja tahaks ikkagi külmaga 8 kWh soojust tarbida.
Kuidas see vahe kaetakse..... Üks võimalus et kompressor töötab pikemat aega (on/off kompressor) või tõstab tööpöördeid (inverter kompressor). Mõlemal juhul suureneb tarbitava elektrienergia osakaal või siis viimases hädas käivitub soojuspumba korpuses olev tenn.
..... Peremees aga istub toas soojas ja naudib odavat maakütet ega tea sellest midagi......
.... Ja kuu lõpus tuleb elektriarve .....


_______________
Kasutatavad materjalid:
Näiteks: PE PLASTTORU MAAKÜTTELE 40 x 2,4 PE100 PN10 SDR17
SDR17 tähendab toru Dy ja seinapaksuse suhet. Antud juhul on SDR17. Kuid plastiktoru keevitamisel on liitmikule kirjutatud SDR11 ehk kui tegemist oleks paksema seinaga, 40x3,7 toruga siis tohiks seda keevitada ja puuduks vajadus kasutada käsitsi keeratavaid liitmikke, vahekaeve jne.
Paraku on torud erinevad, see fakt ei puuduta kehtivaid normdokumente.

võib olla on odavam ehitada passiivmaja ja elektriradikas kui hakata oma raha maasoojuse ehitusse matma.

mote kirjutas: 22 Apr 2022, 22:57 võib olla on odavam ehitada passiivmaja ja elektriradikas kui hakata oma raha maasoojuse ehitusse matma.

https://et.wikipedia.org/wiki/Passiivmaja
Areng Eestis
Ajakirjanduse väitel on Eestis ehitatud juba palju passiivmaju, kuid seni on termineid valesti kasutatud ja tegelikult on valminud vaid üks passiivmaja.[19] See maja ehitati ettevõtja Kuldar Leisi tellimusel ning sai ka rahvusvaheliselt tunnustatud passiivmaja sertifikaadi. Hoone valmis 2013. aasta kevadel.[20] Lisaks on 2014. aasta jaanuari seisuga valmimisjärgus veel üks hoone, kus on alustatud passiivmaja sertifitseerimisprotsessi. Seda ehitatakse Õssu külas Tartumaal.

Coolhouse kirjutas: 24 Apr 2022, 11:50

mote kirjutas: 22 Apr 2022, 22:57 võib olla on odavam ehitada passiivmaja ja elektriradikas kui hakata oma raha maasoojuse ehitusse matma.

https://et.wikipedia.org/wiki/Passiivmaja
Areng Eestis
Ajakirjanduse väitel on Eestis ehitatud juba palju passiivmaju, kuid seni on termineid valesti kasutatud ja tegelikult on valminud vaid üks passiivmaja.[19] See maja ehitati ettevõtja Kuldar Leisi tellimusel ning sai ka rahvusvaheliselt tunnustatud passiivmaja sertifikaadi. Hoone valmis 2013. aasta kevadel.[20] Lisaks on 2014. aasta jaanuari seisuga valmimisjärgus veel üks hoone, kus on alustatud passiivmaja sertifitseerimisprotsessi. Seda ehitatakse Õssu külas Tartumaal.

See wiki on vähe ajast maas. Eks igaüks teeb oma mata aga mulle endale tundub täna nii, et kui on võimalik panna PV siis sellega saad 9 kuud aastast sooja vee ja natuke kütet mida soojal ajal vaja ning muul ajal kas põletad midagi või lased otse elektiga sest ka soojuspump tahab elektit ning maasoojuse raha eest saadud paremad aknad/uksed ning muu soojustus viivad samale elektienergia tarvele kui soojuspumba kasutamine.

Mulle endale tundub ka kallis õhk-vesi soojuspump on reetur, kui on kõige külmem ilm on elekter kõige kallim ning kehv cop ei too kriitilisel hetkel säästu võrreldes näiteks maja soojustamisega. lisaks suurendavad soojuspumbad Eesti elektrieneria tarbimiste tippe.

Hetkel paistab see olema jaekaubanduses kõige odavam ja riiulis olev soojamõõtja:
https://online.depo-diy.ee/search/sooju ... 5%C3%B5tja

Ühendage see oma Vesikütte pumbale järgi ja lisage seadmele elektriarvesti ning saate teada seadme tegeliku COP`i, mis sisaldab ka küttekehade, sulatuste ja tsirk.pumpade elektrikulu.

Lihtsameelne on usaldada seadmel kuvatavat, arvutuslikult tuletatud numbrit, mis "peaks ostjale meeldivaid" näite kuvama.

Coolhouse kirjutas: 24 Apr 2022, 11:50

mote kirjutas: 22 Apr 2022, 22:57 võib olla on odavam ehitada passiivmaja ja elektriradikas kui hakata oma raha maasoojuse ehitusse matma.

https://et.wikipedia.org/wiki/Passiivmaja
Areng Eestis
Ajakirjanduse väitel on Eestis ehitatud juba palju passiivmaju, kuid seni on termineid valesti kasutatud ja tegelikult on valminud vaid üks passiivmaja.[19] See maja ehitati ettevõtja Kuldar Leisi tellimusel ning sai ka rahvusvaheliselt tunnustatud passiivmaja sertifikaadi. Hoone valmis 2013. aasta kevadel.[20] Lisaks on 2014. aasta jaanuari seisuga valmimisjärgus veel üks hoone, kus on alustatud passiivmaja sertifitseerimisprotsessi. Seda ehitatakse Õssu külas Tartumaal.

Kuna sertifikaadiga "passiivmaja" saab olla ainult sertifitseeritud inseneride poolt projekteeritud ja vastavate sertifikaadiga materjale kasutades, siis serdiga passiivmaju ei saagi meil eriti palju olla.
Kohalikus kehtivas energiatarbestandardis puudub ka sellekohane hoone energiaklassi jaotus.

Aga see ei tähenda, et igaüks ise ei võiks kasutades "passiivehituse võtteid" ehitada ise omale "madalenergiahoone", "liginullenergiahoone" või "plussenergiahoone", sest käesoleval ajal on meil kasutusel just sellised terminid mida 15 aastat tagasi veel olemas ei olnud.
Isegi veel 10 aastat tagasi nimetati kõiki "planeeritult vähendatud energiakuluga hooneid" rahvasuus ja ajakirjanduses "passiivhooneteks".
(Minul näiteks on praegu ehitatud "plussenergia hoone".)

Tark soolab vaenlasele need passiivmaja sertifikaadid, kuid ehitab paremate passiivmajade põhimõtete järgi. Muuseas - passiivmajade reklaamijad õudsalt varjavad just paremaid näpunäiteid. Kõige paremini saab aga petta kui juhinduda riigi energiklassi võtteid kasutades.
Seejuures soojustamisega võib ogaraks samuti minna - raha kulub metsikult aga tolku pole.

Mitme sentimeetrise soojustuse paksuse pealt see ogarus mängu tuleb?

Samas soojustusse raha matmine tundub viimase aja poliitilise energiakandjate ralli kõrval aina mõistlikum tegu.
Poliitikad olgu rohe- või sanktsiooni järelmid võivad pea peale pöörata mistahes kütteliigi, alates lahtiste tulekollete keelustamisest kuni elektri-gaasihinna rallini. Lihtne inimene seda mõjutama ei ulatu, soojustamine tundub riskivabam.

Täna osad eramu omanikud kannavad oma suht uusi gaasikatlaid maha ja gaasi puuduse-hinna tõusu hirmus otsitakse paaniliselt alternatiive. Sisuliselt kirjutatakse märkimisväärne osa elamu küttesüsteemi tehtud kulutustest maha kulutatakse uus mitte väike summa muu küttelahenduse peale - ja kui suur osa elamufondist selliseid kulutusi teeb, saavad tuhandetest eurodest miljonid või isegi miljardid.

Minu arvates täna soojustusse panustamine on kõikidest muudest valikutest kõige riskivabam ja targem mõte üldse.

Militaarfoorumis sõjardid nõuavad, et riik peaks ahiküttele ja põlevkivi õlile tagasi mineku kohustama - teadagi, energiajulgeolek. Sisuliselt naasma 50-100 aasta taguste küttetehnoloogiate juurde.

Ei paista siin ilmas ühte head ja õiget valikut, kõik on ajas muutuv ja tihti ka üllatavalt kiiresti, näiteks elektrihinna rallit ei osanud keegi ette näha, vene gaasi-nafta põlgamise järelmid on täna veel teadmata aga vaevalt need tarbijale suurt rõõmu õuele toovad.
Kangesti tundub, et tark valik uue elamise puhul on piisavalt suur tehnoruum, kuhu saaks mahutada aja jooksul 2-3 alternatiivset küttesüsteemi, sest ühe süsteemi asendamine teisega võib muutuvates oludes olla samuti rumalus.

2a tagasi valminud maja:

Põranda all 30cm EPS
Lae peal 50cm puistevilla
Sein 20cm baruoc + 20cm EPS.
Maaküte, 123m2 köetavat pinda. Elektriarved enne hinnakõikumisi talvel 100 eur/kuu, nüüd 150-230 eur/kuu see talv.

Ei kahetse ühtegi cm soojustust ega maakütte valikut.

bjorn kirjutas: 12 Mai 2022, 19:17 2a tagasi valminud maja:

Põranda all 30cm EPS
Lae peal 50cm puistevilla
Sein 20cm baruoc + 20cm EPS.
Maaküte, 123m2 köetavat pinda. Elektriarved enne hinnakõikumisi talvel 100 eur/kuu, nüüd 150-230 eur/kuu see talv.

Ei kahetse ühtegi cm soojustust ega maakütte valikut.

Ma ei tea palju põranda all, aga khekordne, lamekatusega, 130m2 fibo 200+200 peno, maaküte, suurim arve 3 a jooksul 140, mis tuli dets21 kuluga 1100kwh, Järgmine jaanuar 22 oli 130 1050kwh. Toas põrandaküte pandud 22-24 kraadi termomeetrite alusel.

Prill kirjutas: 12 Mai 2022, 14:43 Samas soojustusse raha matmine tundub viimase aja poliitilise energiakandjate ralli kõrval aina mõistlikum tegu.

Kõige kasulikum on energiat minimaalselt kulutada.
Asjalikult teostatud soojustuse eluiga on pikem kui suvalisel kütteseadmel.

... Militaarfoorumis sõjardid nõuavad, et riik peaks ahiküttele ja põlevkivi õlile tagasi mineku kohustama - teadagi, energiajulgeolek. Sisuliselt naasma 50-100 aasta taguste küttetehnoloogiate juurde.

Nõutakse "mitte tagasiminekut" vaid "mitte keelustamist" piirkondades kus puudub valmidus teiste küttelahenduste kasutamiseks. (Näiteks piirkonnad, mis on planeeritult gaasiküttel ja elektrivõrgu läbilaskevõime ei luba täielikkult elektriküttele üleminekut.)

... näiteks elektrihinna rallit ei osanud keegi ette näha, vene gaasi-nafta põlgamise järelmid on täna veel teadmata aga vaevalt need tarbijale suurt rõõmu õuele toovad.

Kui "oma fantaasiamaailmas elavad inimesed" ei osanud energiahindade tõusu ettenäha, siis see ei tähenda, et "mitte keegi ei osanud ettenäha".
Need inimesed, kes ilmas kauem on elanud ja omavad ka ajaloolist mälu, need on oma elamisi juba varakult soojustanud ning imestanud, et energia viimasel aastakümnel pole praktiliselt tõusnud, kui on näha pidevalt suurenevat kasutatavate ressursside puudulikust suhtes tarbijate hulgaga.

Kangesti tundub, et tark valik uue elamise puhul on piisavalt suur tehnoruum, kuhu saaks mahutada aja jooksul 2-3 alternatiivset küttesüsteemi, sest ühe süsteemi asendamine teisega võib muutuvates oludes olla samuti rumalus.

Kõik "uus" on "unustatud vana"!
Eelmise sajandi viimastel aastakümnetel elasid Soomlased samasuguse segase arengu läbi, kus majadesse pandi multikütuse katlad.
(Esimesse maija panin ka Soomest toodud katla kus sai põletada puitu, sütt ja oli ava gaasi- või õlipõleti jaoks ning elektriküttekeha.)

pikk88 kirjutas: 12 Mai 2022, 11:07 Mitme sentimeetrise soojustuse paksuse pealt see ogarus mängu tuleb?

Max soojustuse paksus sõltub asukoha klimaatilistest tingimustest ja tuleks valida nii, et seina konstruktsioonid ja soojustus jõuaksid pärast märgumist ära kuivada sinna kondenseerunud niiskusest.
Näiteks keskkonnasõbraliku, glükoosiga seotud liiga paksu villakihi sisemus ei pruugi pärast märgumist, meie lühikese suve jooksul ära kuivada.
(Netis on (oli) leitav uuring Soomes hoonete piiretes kondenseerumisest põhjustatud kahjustuste kohta.)

pikk88 kirjutas: 12 Mai 2022, 11:07 Mitme sentimeetrise soojustuse paksuse pealt see ogarus mängu tuleb?

Nagu ikka, lihtsad cm ei näita veel kogu tõde. Esiteks tuleb mõista kuidas soojus majast lahkub, 1. konvektsioon, soojuse kadumine tulenevalt piirete õhupidamatusest. 2.soojuskiirgus, selle vastu aitab näiteks fooljumi kattega materjalid. 3. soojusülekanne, siin tuleb mängu materjalide soojustakistus nn R arv millest on võimalik arvutada nn U arv ja mille cm loetakse.Kindlasti tuleb ka tähelepanu pöörata ka külmasildadele.

Endale teen nii:
sein 30cm EPS silver, U arv 0.1WKm2
põrand pinnasel 30cm eps100
katus ja lagi, tuulutatava pööninguga. 30cm kivivilla 20 cm alumiinum kattega PIR plaate. U arv 0.06WKm2

Termomassiks on betoonist ujuvpõrad ja mononoliitbetoon vahelagi ja betoonist kandvad vaheseinad.

Olulisem on millised aknad ja uksed paigaldad. Paremaid kui Uw 0.8-0.7WKm2 on kallis soetada. Ehk 8m2 seina on u 1m2 akent. Oluline on ka akende suund, mul endamus aknaid on lõunasse ja räästad on tehtud nii laiad, et pärast märtsi päike keskpäeval tuppa enam ei paistaks. Akand peavad olema mõisliku suurusega, maast laeni aknad on effektsed aga kas see külm ja kuumus sellega kaasa tuleb on seda väärt, lõpuks lükatakse diivan nii kui nii ette?

Soovitan muretseda endale PHPP raamat ja arvutamise tööriistada, kui need läbi töötad tekib tunnetus miks midagi tehakse. https://shop.passivehouse.com/en/produc ... =&price_1=