Gaasiga kütmine

[sass1234]

Tervitus!

Arvestades praegust olukorda maailmas tundub, et gaasihinnad langema ei hakka ja lähevad hoopis veel kõrgemale... Tahaks arutleda siin foorumis, mis oleks hetkel kõige targem viis oma küttesüsteemi optimeerimiseks (võibolla ka väljavahetamiseks), et vältida tulevasel kütteperioodil veel ulmelisemaid arveid kui praegu.

Kirjutan lahti ka lühidalt maja kohta:

• Üks korrus, 205m2 - kõik vesipõrandaküttel.

• Plaatvundament, põrandad betoonist (80mm), põrandaalune soojutus 200mm EPS.

• Soklist maapeale jääv osal soojustust 150mm, allpool 150mm ja 100mm perimeetril.

• Seinad Columbia kivist ja 200mm EPS soojustus.

• Külm pööning, 500mm puitevilla.

• Kolmekordsed puitpakett aknad

Gaasikatlaks on mingisugune vanemat tüüpi Junkers (24kw), millel on välistemperatuuri andur. Põrandakütte kollektoritel pole automaatikat, pealevoolu kiirus on fikseeritud ning ruumitemp saavutatakse katlast tuleva vee temperatuuri abil. Igas toas on oma kontuur.

Kasutusel on ka soojustagastusega ventilatsioon rootor soojusvahetiga. Sissepuhe temp on konstantne 16C.

Ruumides on temperatuurid 20-23C, v.a garaaž - seal on ca 15-17C.

Seni kulunud gaas:

• 2021 September - 95m3 või 990kWh

• 2021 Oktoober- 171m3 või 1788kWh

• 2021 November - 272m3 või 2876kWh

• 2021 Detsember- 428m3 või 4472kWh

• 2022 Jaanuar- 396m3 või 4138kWh

• 2022 Veebruar - 306m3 või 3197kWh

Kui ma juba siia need numbrid toksisin, siis küsin ka... Arvestades ka neid gaasikoguseid, maja pindalat, soojustust.. Kas on üldsegi mõistlik kulu?

[tabarabarap]

Kui hing jäi sisse ja lapsed ära ei külmand oli mõistlik kulu. Et oma küsimustele vastus saada võta kütteprojekt lisaks teistele seadmetele ja/või mitmele seadmele korraga ja saad arvutada mis võiks olla lisaks või millega asendada

[jakim]

Tervitus!

Arvestades praegust olukorda maailmas tundub, et gaasihinnad langema ei hakka ja lähevad hoopis veel kõrgemale... Tahaks arutleda siin foorumis, mis oleks hetkel kõige targem viis oma küttesüsteemi optimeerimiseks (võibolla ka väljavahetamiseks), et vältida tulevasel kütteperioodil veel ulmelisemaid arveid kui praegu.

Kirjutan lahti ka lühidalt maja kohta:

• Üks korrus, 205m2 - kõik vesipõrandaküttel.

• Plaatvundament, põrandad betoonist (80mm), põrandaalune soojutus 200mm EPS.

• Soklist maapeale jääv osal soojustust 150mm, allpool 150mm ja 100mm perimeetril.

• Seinad Columbia kivist ja 200mm EPS soojustus.

• Külm pööning, 500mm puitevilla.

• Kolmekordsed puitpakett aknad

Gaasikatlaks on mingisugune vanemat tüüpi Junkers (24kw), millel on välistemperatuuri andur. Põrandakütte kollektoritel pole automaatikat, pealevoolu kiirus on fikseeritud ning ruumitemp saavutatakse katlast tuleva vee temperatuuri abil. Igas toas on oma kontuur.

Kasutusel on ka soojustagastusega ventilatsioon rootor soojusvahetiga. Sissepuhe temp on konstantne 16C.

Ruumides on temperatuurid 20-23C, v.a garaaž - seal on ca 15-17C.

Seni kulunud gaas:

• 2021 September - 95m3 või 990kWh

• 2021 Oktoober- 171m3 või 1788kWh

• 2021 November - 272m3 või 2876kWh

• 2021 Detsember- 428m3 või 4472kWh

• 2022 Jaanuar- 396m3 või 4138kWh

• 2022 Veebruar - 306m3 või 3197kWh

Kui ma juba siia need numbrid toksisin, siis küsin ka... Arvestades ka neid gaasikoguseid, maja pindalat, soojustust.. Kas on üldsegi mõistlik kulu?

Kulu on tavapärane sellise maja ja katla kohta. 21,8 kW/h m2 kohta. Vähendada saab mugavuse arvelt - garaaž oluliselt külmemaks põrandakütte kollektorist reguleerida.
Märtsi börshind tuleb gaasile vast ca 0.12 EUR/kW/h
Kui gaasihind edaspidi tõuseb ca 0,16 EUR-ni kW/h kohta, siis toodud perioodi kulu kasvab ca 700 euro võrra. Kui kütaksid maaküttega oleks kulu börsihinnaga elektrile (0,25 EUR kW/h) selle perioodil ca 1100 eurot ehk kalli gaasiga võrreldes koguni 1700 eurot soodam. Kui maakütte rajamine maksab ca 15- 20k, siis tasuvuse pead arvutama ise. Õhk- vesi puhul oleks sul detsembri arve olnud 600 + eurot. Maakütte puhul 300+ eurot.

[Coolhouse]

Gaasiga kütmisel väheneb tegelikult saadav soojuse eneria hulk katla kasuteguri võrra.
Võtame mingi suvalise arvu nt katla kasuteguri 85% mida vaevalt et vanem katel saavutab.
Seega nt tegelikult detsembris tarbitav energia on 3801 kWh, mitte 4472 kWh kuna mingi osa läheb soojusest korstnasse.
Soojuspumba kasutegur sõltub vee temperatuurist. Kuna enamik energiat läheb maja põrandaküttesse siis nt maasoojuspumbal cop 3...3,5, õhk-vesi põrandasse 3 ja tarbevesi 2 ehk kokku aasta keskmine 2,5.
Aga olgu, võtame cop=2
Siis 3801 : 2 = 1900 kWh ehk 4472 kWh asemel ostetakse energiat 1900 kWh või sellest vähem.

Kuigi kogu aastat pole välja toodud siis spikri abil võib õelda et see maja vajab kütte ja tarbevee jaoks aastas ca 22...26 tuh kWh soojusenergiat.

Mida ümber ehitada et gaasilt teisele küttele üle minna:
See oleneb investeerimise võimekusest. Mida suurem kulutus seadmetesse seda parem võib olla küttesüsteem kuid ka tasuvusaeg on pikem.
Kui seda kõike arvutatakse siis tihti unustatakse et ka vana gaasikatel pole igavene ning vajab mingi aja jooksul väljavahetamist. Need numbrid jäetakse arvutustest välja.

[sass1234]

Gaasiga kütmisel väheneb tegelikult saadav soojuse eneria hulk katla kasuteguri võrra.
Võtame mingi suvalise arvu nt katla kasuteguri 85% mida vaevalt et vanem katel saavutab.
Seega nt tegelikult detsembris tarbitav energia on 3801 kWh, mitte 4472 kWh kuna mingi osa läheb soojusest korstnasse.
Soojuspumba kasutegur sõltub vee temperatuurist. Kuna enamik energiat läheb maja põrandaküttesse siis nt maasoojuspumbal cop 3...3,5, õhk-vesi põrandasse 3 ja tarbevesi 2 ehk kokku aasta keskmine 2,5.
Aga olgu, võtame cop=2
Siis 3801 : 2 = 1900 kWh ehk 4472 kWh asemel ostetakse energiat 1900 kWh või sellest vähem.

Kuigi kogu aastat pole välja toodud siis spikri abil võib õelda et see maja vajab kütte ja tarbevee jaoks aastas ca 22...26 tuh kWh soojusenergiat.

Mida ümber ehitada et gaasilt teisele küttele üle minna:
See oleneb investeerimise võimekusest. Mida suurem kulutus seadmetesse seda parem võib olla küttesüsteem kuid ka tasuvusaeg on pikem.
Kui seda kõike arvutatakse siis tihti unustatakse et ka vana gaasikatel pole igavene ning vajab mingi aja jooksul väljavahetamist. Need numbrid jäetakse arvutustest välja.

Tänud info eest. Ilmselt on maaküte parim variant, olen lugenu et ÕV soojupumbadel oleks tarvis ka mingi muu küteallikas, sest külmaga ei ole see sooritusvõime kuigi hea.

Kas maasoojuspumba keskmine COP võikski olla 2.5 või? Isegi kui maja vajab 22..26000 kWh soojusenergiat?

[Ac457765]

Gaas ilmselt ei lähe odavamaks ja hinda ei saa prognoosida, aga sama on ka elektriga nii et ma ei julgeks küll öelda et investeering soojuspumpa end kindlasti ära tasub. Eriti kui tasuvus on üle 10 aasta, selle ajaga võibolla juba vaja pump välja vahetada.

[Urmas]

Ilmselt on maaküte parim variant, olen lugenu et ÕV soojupumbadel oleks tarvis ka mingi muu küteallikas, sest külmaga ei ole see sooritusvõime kuigi hea.

Esimene talv meie suvel paigaldatud ÕVSP-ga põhimõtteliselt üle elatud. Mitte kordagi ei pidanud süsteemis paralleelset Stropuva katelt lisaks kütma, kui välja arvata üks kord. See üks kord kütmist oli sellepärast, et Stropuva katel oli kurguni täis asendustegevusest igatsugu puidujääke ja enam ei olnud keldris kohta kuhu panna puidujääke.
Kokkuvõtteks- meie olema hetkel oma ÕVSP tööga rahul.

[Coolhouse]

Tänud info eest. Ilmselt on maaküte parim variant, olen lugenu et ÕV soojupumbadel oleks tarvis ka mingi muu küteallikas, sest külmaga ei ole see sooritusvõime kuigi hea.

Kas maasoojuspumba keskmine COP võikski olla 2.5 või? Isegi kui maja vajab 22..26000 kWh soojusenergiat?

Maakütte keskmine COP on läbi aegade olnud 3 või parem.
Maakütte puhul on olulise tähtsusega maakontuuri pikkus ja ka see kuidas pinnas sooja eraldab.
Ehk nagu viljapõllul on ka maaküttel saagikus.
Seega kui soovid 22...26000 kWh aastas maasoojuspumbaga soojust saada siis pead vastavalt suurema põllu tegema.
Oht on lihtsalt see et mõni sosssepp loeb midagi raamatust ja matab toru maasse. Olgu siis pae peal veidi pinnast kuhu kontuur paigaldada või kuiv liivamaa.
Kui kontuur pahasti paigaldatud siis jah, külmaga ei saa maapinnast soojust kätte, tenn läheb tööle ning rahakott tühi.

Õhk-vesi soojuspumbaga sõltub soojuse saamine ilmast. Kuid nt meie maapinna temperatuur millest maasoojuspump soojust võtab on kuskil +5C. Õhutemperatuur on enamik aega aastast sellest kõrgem või samas suurusjärgus. Vaid 2...4 nädalat on õhk -15 C ja külmem. Siis võib olla vaja täeindavat soojusallikat kuid tihti on ka tenn õhk-vesi soojuspumba komplektis.
Jutt et õhk-vesi soojuspump vajab külmaga lisakütet on vajalik et inimesed ei teeks rumalusi küttesüsteemi ehitamisel.
Nii maasoojuspumbaga kui õhk-vesi pumbaga on oluline kuidas maja soojustatud. Kui maja on soojustatud nii nagu ta 40 või enam aastat tagasi oli siis tuleb külmaga raskusi kütmisel.
Kui majas on põrandaküte siis väga hea, madala temperatuuriga radiaatorid siis ka ok kuid kõrgetemperatuurilisse ehk sinna kus õhukesed plekkradiaatorid soojuspumpa liita ei õnnestu. Reealsuses on kõrgetemperatuurilisi küttesüsteeme väga vähe.
Ka peaks arvestama et kui katlaga köeti nt 2 korda ööpäevas siis soojuspump kütab 24/7 ja saab hakkama palju madalamate temperatuuridega.

[valaskalakene]

Ahoi!

Põlevate kütuste omavaheline suhe väga ajas ei muutu. Kui, siis jõukuse kasvuga lähevad ebamugavamad ja rohkem inimese sekkumist vajavad kütused (halud, süsi, jne) odavamaks võrreldes vedel-, ja gaasiliste (mugavamate) kütustega.
Elekter on samas suhtes aga kõigist eelnevatest veidi kallim.
Pumpamisega saab elektrikulu paar korda vähendada aga seda on eramajas mõtet teha siis, kui maja on kehv ehitatud ja soojakulu (liiga) suur, sest pump ise on kallis.

Kunagi (pagan, juba 7 aastat tagasi:)) sai siin seda teemat arutatud: viewtopic.php?t=51804

MIna kütan otseelektriga 150m2 ja sinu toodud perioodi kütteenergia kulu oli:
09.21 121
10.21 221
11.21 539
12.21 1 410
01.22 1 073
02.22 903
Kokku 4 267 kWh.

Mida ma öelda tahan, on see, et mis energiaallikast sooja valmistada on eramaja puhul sügavalt kolmandajärguline (peamiselt mugavuse) küsimus.
Palju olulisem on see, kuidas maja ehitada nii, et seal eelkõige hea aga ka mõistuse piires odav elada oleks.
Kui maja juba valmis, siis süsteeme üldiselt ümber teha enam ei tasu. Mõistlikum on uus maja osta/ehitada.

Võrreldes seitsme aasta taguse ajaga ei ole täna kütteliikide osas midagi muutunud.
Kaks huvitavat asja on tekkinud, mis elektriga kütmise veel soodsamaks teevad:

1. elektrihindade volatiilsus (ööpäeva sisesed hinnakõikumised) on oluliselt suurenenud. Kallid tunnid on läinud kallimaks ja odavamad oluliselt odavamaks. See aasta oli juba esimene tasuta tund.
On olemas vidinad, mis automaatselt valivad välja ööpäeva kõige odavamad tunnid ja siis kütavad.

Paar-kolm tundi kütta korraliku soojapidavusega majas, kus soojuse salvestab põrandaplaat on OK - inimesele on temperatuurikõikumine vaevu tajutav.
Mina sain selle talve teise poole küttele läinud elektri tänu sellele ca 40%-ga keskmisest hinnast. Jah, kõik on õige - tugevalt alla poole (keskmise börsi- või fiks) hinna. See võit on samas suurusjärgus soojapumbaga, investeering aga oli mõnesaja euro tuuris.

Suvel tuleb tasuta elektrit küll ja veel. Kütmise seisukohast suvine tasuta elekter palju ei aita aga sooja vee saab suvel hinnanguliselt 15-25%-ga börsihinna keskmisest või fikshinnast, kui on olemas või võimalik tekitada ööpeva sooja vee varu.
Sellist lahendust olen vamis huvi korral pakkuma.


2. Bitcoini kaevandamine vesijahutusega masinaga.
Kui oleks huvilisi, kel suhteliselt suure küttekuluga eramaja, millel kütte laiali jagamine käib veega, et saaks küttekeha lihtsalt ja odavalt olemasolevasse süsteemi lülitada, siis võin ka sellist lahendust pakkuda.
Küttekulu oleks sel juhul majaomanikule pool elektri hinnast + nipet näpet katla liitmiseks.
Teine pool elektri hinnast + katel oleks minu poolt.
Põhimõtteliselt sobiks ka muu hoone kütmine, mida suurem, seda huvitavam.


päikest,

Hannes

[sass1234]

Tänud info eest. Ilmselt on maaküte parim variant, olen lugenu et ÕV soojupumbadel oleks tarvis ka mingi muu küteallikas, sest külmaga ei ole see sooritusvõime kuigi hea.

Kas maasoojuspumba keskmine COP võikski olla 2.5 või? Isegi kui maja vajab 22..26000 kWh soojusenergiat?

Maakütte keskmine COP on läbi aegade olnud 3 või parem.
Maakütte puhul on olulise tähtsusega maakontuuri pikkus ja ka see kuidas pinnas sooja eraldab.
Ehk nagu viljapõllul on ka maaküttel saagikus.
Seega kui soovid 22...26000 kWh aastas maasoojuspumbaga soojust saada siis pead vastavalt suurema põllu tegema.
Oht on lihtsalt see et mõni sosssepp loeb midagi raamatust ja matab toru maasse. Olgu siis pae peal veidi pinnast kuhu kontuur paigaldada või kuiv liivamaa.
Kui kontuur pahasti paigaldatud siis jah, külmaga ei saa maapinnast soojust kätte, tenn läheb tööle ning rahakott tühi.

Õhk-vesi soojuspumbaga sõltub soojuse saamine ilmast. Kuid nt meie maapinna temperatuur millest maasoojuspump soojust võtab on kuskil +5C. Õhutemperatuur on enamik aega aastast sellest kõrgem või samas suurusjärgus. Vaid 2...4 nädalat on õhk -15 C ja külmem. Siis võib olla vaja täeindavat soojusallikat kuid tihti on ka tenn õhk-vesi soojuspumba komplektis.
Jutt et õhk-vesi soojuspump vajab külmaga lisakütet on vajalik et inimesed ei teeks rumalusi küttesüsteemi ehitamisel.
Nii maasoojuspumbaga kui õhk-vesi pumbaga on oluline kuidas maja soojustatud. Kui maja on soojustatud nii nagu ta 40 või enam aastat tagasi oli siis tuleb külmaga raskusi kütmisel.
Kui majas on põrandaküte siis väga hea, madala temperatuuriga radiaatorid siis ka ok kuid kõrgetemperatuurilisse ehk sinna kus õhukesed plekkradiaatorid soojuspumpa liita ei õnnestu. Reealsuses on kõrgetemperatuurilisi küttesüsteeme väga vähe.
Ka peaks arvestama et kui katlaga köeti nt 2 korda ööpäevas siis soojuspump kütab 24/7 ja saab hakkama palju madalamate temperatuuridega.

Tänud.

Arvestanud, et umbes 800m2 oleks vaja vaba pinnast. Krunti on aga mul 2200m2, peaks üsna niiske ka olema.. aga mine tea, peaks ikka spetsialistil laskma üle vaadata.

Gaasiga ma ei ole endal näinud rämeda pakasega, et pealevoolu temp oleks üle 35C läinud (kuigi katlal oli määratud 40C). Teoorias, kui pinnas niiske ja maaküte kontuur on piisavalt pikk, siis peaks isegi päris hästi tööle hakkama, ma arvan.

[sass1234]

Ahoi!

Põlevate kütuste omavaheline suhe väga ajas ei muutu. Kui, siis jõukuse kasvuga lähevad ebamugavamad ja rohkem inimese sekkumist vajavad kütused (halud, süsi, jne) odavamaks võrreldes vedel-, ja gaasiliste (mugavamate) kütustega.
Elekter on samas suhtes aga kõigist eelnevatest veidi kallim.
Pumpamisega saab elektrikulu paar korda vähendada aga seda on eramajas mõtet teha siis, kui maja on kehv ehitatud ja soojakulu (liiga) suur, sest pump ise on kallis.

Kunagi (pagan, juba 7 aastat tagasi:)) sai siin seda teemat arutatud: viewtopic.php?t=51804

MIna kütan otseelektriga 150m2 ja sinu toodud perioodi kütteenergia kulu oli:
09.21 121
10.21 221
11.21 539
12.21 1 410
01.22 1 073
02.22 903
Kokku 4 267 kWh.

Mida ma öelda tahan, on see, et mis energiaallikast sooja valmistada on eramaja puhul sügavalt kolmandajärguline (peamiselt mugavuse) küsimus.
Palju olulisem on see, kuidas maja ehitada nii, et seal eelkõige hea aga ka mõistuse piires odav elada oleks.
Kui maja juba valmis, siis süsteeme üldiselt ümber teha enam ei tasu. Mõistlikum on uus maja osta/ehitada.

Võrreldes seitsme aasta taguse ajaga ei ole täna kütteliikide osas midagi muutunud.
Kaks huvitavat asja on tekkinud, mis elektriga kütmise veel soodsamaks teevad:

1. elektrihindade volatiilsus (ööpäeva sisesed hinnakõikumised) on oluliselt suurenenud. Kallid tunnid on läinud kallimaks ja odavamad oluliselt odavamaks. See aasta oli juba esimene tasuta tund.
On olemas vidinad, mis automaatselt valivad välja ööpäeva kõige odavamad tunnid ja siis kütavad.

Paar-kolm tundi kütta korraliku soojapidavusega majas, kus soojuse salvestab põrandaplaat on OK - inimesele on temperatuurikõikumine vaevu tajutav.
Mina sain selle talve teise poole küttele läinud elektri tänu sellele ca 40%-ga keskmisest hinnast. Jah, kõik on õige - tugevalt alla poole (keskmise börsi- või fiks) hinna. See võit on samas suurusjärgus soojapumbaga, investeering aga oli mõnesaja euro tuuris.

Suvel tuleb tasuta elektrit küll ja veel. Kütmise seisukohast suvine tasuta elekter palju ei aita aga sooja vee saab suvel hinnanguliselt 15-25%-ga börsihinna keskmisest või fikshinnast, kui on olemas või võimalik tekitada ööpeva sooja vee varu.
Sellist lahendust olen vamis huvi korral pakkuma.


2. Bitcoini kaevandamine vesijahutusega masinaga.
Kui oleks huvilisi, kel suhteliselt suure küttekuluga eramaja, millel kütte laiali jagamine käib veega, et saaks küttekeha lihtsalt ja odavalt olemasolevasse süsteemi lülitada, siis võin ka sellist lahendust pakkuda.
Küttekulu oleks sel juhul majaomanikule pool elektri hinnast + nipet näpet katla liitmiseks.
Teine pool elektri hinnast + katel oleks minu poolt.
Põhimõtteliselt sobiks ka muu hoone kütmine, mida suurem, seda huvitavam.


päikest,

Hannes

Maja on juba ehitatud 2017, suuri ümberehitamise töid ei tahaks tegema küll hakata, eriti kui materjale peab tikutulega otsima.

Vaadates Su kütte elektrienergia kulusid tekib küsimus, milline on su küteallikas ja kui palju toas sooja oli? Ma saan aru, et tark inimene seadistab endale mingisuguse süsteemi, mis oskab vastavalt elektrihinnale valida kõige soodsama aja kütesüsteemi sisse/väljalülitamiseks. Aga kuidas need numbrid sul nii absurdselt väiked on? Tegemist on passivmajaga?

Bitcoini kaevandamisele ma pigem ütleks ära. Ühe RTX3080ti (kõige parim kaardi variant) mediaanvõimsus kaevandamisel on 320W ja hind kuskil 1.8k euro kanti, kasutegurit, mida oleks võimalik saavutada 1 sellise kaardi jahutamisel ma ei viitsi arvutada, päevane kasum olenevalt elektrihinnast JA krüptovaluutast 5$. Selleks, et puhtalt kaevandusfarmiga maja soojaks saaks, peaks ikka mõnikümmend tonni (kui mitte 100+) sinna investeerima. Tõsi, raha tooks sisse ka, et kas on mõtet riskida sellega, et ETH kaevandamine ei tasu ennast ära enam, misiganes põhjusel.. näiteks kui ETH 2.0 enam ei ole võimalik kaevandada

[valaskalakene]

Vaadates Su kütte elektrienergia kulusid tekib küsimus, milline on su küteallikas ja kui palju toas sooja oli? Ma saan aru, et tark inimene seadistab endale mingisuguse süsteemi, mis oskab vastavalt elektrihinnale valida kõige soodsama aja kütesüsteemi sisse/väljalülitamiseks. Aga kuidas need numbrid sul nii absurdselt väiked on? Tegemist on passivmajaga?

Kütte allikas ei mõjuta ju kütteenergia kulu praktiliselt üldse!
Energiaku küttele sõltub sellest, kui paju on vaja kaotsi läinud soojust asendada, ehk palju läbi piirete ja vendiga välja läheb.
Kütteallikas on elektrikatel. (Ca 100-ne torujupp, mille sees elektriküttekeha). See soojendab põrandas ringlevat vett.
Nutipluti valib minu poolt etteantud arvu kõige odavamaid tunde ööpäevas ja siis kütab.

Sooja on toas 20..21 kraadi. Selle temperatuuriga käin mina aastaringselt paljajalu, lühikeste pükste ja t särgiga. Kui ruumis ei ole suuri temperatuurikõikumisi ja sooja kiirgavaid või -neelavaid pindasid, siis on sisekliima oluliselt meeldivam. Keskmises radiaatorküttega elamises peaks sama subjektiivse mugavuse jaoks keskmine temperatuur paar kraadi kõrgem olema. Aga ma olen ka natuke keskmisest jahedamat armastav.

On jah passiivmaja laadne toode.

[Ac457765]

Keskmises radiaatorküttega elamises peaks sama subjektiivse mugavuse jaoks keskmine temperatuur paar kraadi kõrgem olema.

Kui sa võrdled siin erinevaid majasid ("keskmine" maja vs. hea soojustusega maja, nagu sul), siis loomulikult. Kui aga võtame 2 ühesugust hea soojustusega maja, ühes radiaatorid, teises põrandaküte, siis pole vahet. Õigemini võib olla hoopis põrandakütte kahjuks kui on suured aknad- radiaatoriküttel kompenseeritakse soojuskaod akna juures (aken on üldiselt kõige külmem pind), aga põrandaküttel on see sama võimsus terve toa põranda peale laiali. Seetõttu võib radiaatorkütte korral akna lähedal viibides sama küttevõimsuse korral (võrreldes põrandaküttega) tunduda hoopis soojem.

[ping]

Arvestades käesolevat majandussituatsiooni võib vist juba trassigaasi, kui energiakandja, eramute kütteviiside nimekirjast maha tõmmata?
Kui gaas laevaga peakski Paldiskisse jõudma, kas siis torustiku läbilaskevõime on piisav, et igale ühele külma ilmaga rõhku jaguks?

[sass1234]

Arvestades käesolevat majandussituatsiooni võib vist juba trassigaasi, kui energiakandja, eramute kütteviiside nimekirjast maha tõmmata?
Kui gaas laevaga peakski Paldiskisse jõudma, kas siis torustiku läbilaskevõime on piisav, et igale ühele külma ilmaga rõhku jaguks?

Eks siin raske öelda.. elame näeme. Ma ausalt öeldes veidi põen juba. Ei tea, mis hullem on, kas mitmetonnieurosed gaasiarved või surnuks külmumine.

Huvitav, kas riik toetaks gaasiküttega majaomanikke soetama mingit alternatiivkütet, kui olukord täitsa lappe läheks? Ise ma alles noor mees, ei tea midagi, äkki on minevikus olnud taolisi kampaaniaid. Tean et UKs toetas riik õv soojuspumpade soetamist.

[Coolhouse]

Soomes oli eelmisel aastal toetus õliküttelt üleminekul õhk-vesi või maasoojuspumbale 4000.- eurot ja praktiliselt kõik kes küsisid seda ka said. Nüüd on süsteemi muudetud ja elaniku kohta saab samaks otstarbeks mingit eluasemetoetust mis elaniku kohta 3500.- eur ehk igamees räägib 7000.- eurost.
Analoogia GB või FI toetustega puudub.
Meie riigi toetuste süsteem on minu meelest naeruväärne. Täna öösel jälle midagi jagatakse.
Sellest ka pool läheb päikesepaneelide toetusteks millega kodanikud ilmselt kodu soojendama kiirustavad.
Lahendus võib olla kui EL annab mingi sihtotstarbelise toetuse gaasikütte ümberehituseks mida mujale kulutada ei tohi.

Uppuja päästab ikka ennast ise. Tragikoomiline on see et ei viitsita isegi arvutada gaasiküttelt soojuspumbale ülemineku tasuvust.
Isegi valaskalakese jutt on intrigeeriv kuigi enamik põrsakesi pole nii sooja ja tuulekindlat maja ehitanud.

[sass1234]

Uppuja päästab ikka ennast ise. Tragikoomiline on see et ei viitsita isegi arvutada gaasiküttelt soojuspumbale ülemineku tasuvust.
Isegi valaskalakese jutt on intrigeeriv kuigi enamik põrsakesi pole nii sooja ja tuulekindlat maja ehitanud.

UKs nii oligi, keegi ei arvutanud kas on mõistlik või mitte. Ainukeseks toetuse kriteeriumiks oli see, et olemasolev katel tõstetakse seina pealt maha ja jääb ainult soojuspump. Majad seal väga hästi soojustatud pole. Mõnel läks see kütmise lõbu hoopis kallimaks.

[Coolhouse]

UK probleemid olid juba ca 8...10 aastat tagasi ja selle üldnimetaja inimlik rumalus.
Ka on gaas olnud saareriigis suht soodne ja inimestel tundus mõistmatu mingi asjandus mis ööd ning päevad elektrit kulutab.
Näiteks kui maja soojustus puudulik ja gaasikatel küttis kuumaks õhukesed plekkradiaatorid siis sama soojushulga tuppa ülekandmiseks soojuspumbaga madalamal veetemperatuuril on vaja ka uusi radiaatoreid, mitte ainult katel seinalt maha ja soojuspump asemele.
Nii mõnigi 30 tuhandest gaasipaigaldajast tõotas eelmisel aastal soojuspumpadele kiiret lõppu.
Tundus isegi nii et kangelasest torumees oli kõvem sõna kui Boris ise.

[jakim]

UK probleemid olid juba ca 8...10 aastat tagasi ja selle üldnimetaja inimlik rumalus.
Ka on gaas olnud saareriigis suht soodne ja inimestel tundus mõistmatu mingi asjandus mis ööd ning päevad elektrit kulutab.
Näiteks kui maja soojustus puudulik ja gaasikatel küttis kuumaks õhukesed plekkradiaatorid siis sama soojushulga tuppa ülekandmiseks soojuspumbaga madalamal veetemperatuuril on vaja ka uusi radiaatoreid, mitte ainult katel seinalt maha ja soojuspump asemele.
Nii mõnigi 30 tuhandest gaasipaigaldajast tõotas eelmisel aastal soojuspumpadele kiiret lõppu.
Tundus isegi nii et kangelasest torumees oli kõvem sõna kui Boris ise.

UK soojustamata kivimajad on omaette nähtus ja soojuspumpadega on neil läbi aegade erinevaid muresid olnud.
Vent-tagastusega soojuspumbad tõid neile kaasa suured kulud:
https://www.youtube.com/watch?v=aFO6dKJLI4E
Ja õhk-vesi pumpadega on neil ka enamasti vesi ahjus:
https://www.youtube.com/watch?v=GhAKMAcmJFg&t=2s
Tundub, et neile sobib vaid süsi

Tulles gaasi juurde tagasi, siis gaasi börsihind oli märtsis 9,4 s kWh + KM, võrgutasu 1,5 s kWh
elekter börshinnaga kaalutud keskmine 15,1 s kWh -KM., võrgutasi 5,3.
Milline saab olema gaasi hind LNG-ga on küsitav, aga päris kindlasti mõjutab see ka elektri hinda.

[valaskalakene]

Arvestades käesolevat majandussituatsiooni võib vist juba trassigaasi, kui energiakandja, eramute kütteviiside nimekirjast maha tõmmata?
Kui gaas laevaga peakski Paldiskisse jõudma, kas siis torustiku läbilaskevõime on piisav, et igale ühele külma ilmaga rõhku jaguks?

Päris maha vist ei tasuks tõmmata - kui gaasist sooja ja elektrit koostoota, siis on pilt põhimõtteliselt päris ilus. Ainuke häda jälle, et praegu on need seadmed (veel?) eramaja jaoks natuke suured ja kallid.

[valaskalakene]

Tulles gaasi juurde tagasi, siis gaasi börsihind oli märtsis 9,4 s kWh + KM, võrgutasu 1,5 s kWh
elekter börshinnaga kaalutud keskmine 15,1 s kWh -KM., võrgutasi 5,3.
Milline saab olema gaasi hind LNG-ga on küsitav, aga päris kindlasti mõjutab see ka elektri hinda.

millega sa seda elektri keskmist kaalud?
kuidas sa elektri võrgutasuks 5,3 saad?

samas elektri kõige odavamad tunnid on küttepuust ka odavamad

[Küülaline]

millega sa seda elektri keskmist kaalud
kuidas sa elektri võrgutasuks 5,3 saad

Ta jagab ilmselt oma elektri hinna tarbimisega ja eraldi võrguteenuse hinna tarbimisega. Minul tulevad need arvud sedaviisi 14,8 s/kWh ja 3,6 s/kWh.

[sass1234]

Mis te sellisest asjast arvate? https://www.soojuspumbad.com/tooted/dai ... oojuspump/

[jakim]

millega sa seda elektri keskmist kaalud
kuidas sa elektri võrgutasuks 5,3 saad

Ta jagab ilmselt oma elektri hinna tarbimisega ja eraldi võrguteenuse hinna tarbimisega. Minul tulevad need arvud sedaviisi 14,8 s/kWh ja 3,6 s/kWh.

https://www.elektrilevi.ee/-/doc/864414 ... 22_EST.pdf

[ping]

Arvestades käesolevat majandussituatsiooni võib vist juba trassigaasi, kui energiakandja, eramute kütteviiside nimekirjast maha tõmmata?
Kui gaas laevaga peakski Paldiskisse jõudma, kas siis torustiku läbilaskevõime on piisav, et igale ühele külma ilmaga rõhku jaguks?

Päris maha vist ei tasuks tõmmata - kui gaasist sooja ja elektrit koostoota, siis on pilt põhimõtteliselt päris ilus. Ainuke häda jälle, et praegu on need seadmed (veel?) eramaja jaoks natuke suured ja kallid.

Kas tõesti saab keegi veel nii kergeusklik olla, ajal kus asjaomased asutused valmistuvad hetkel stsenaariumiks, kus järgmisel küttehooajal lihtsalt EI OLE gaasi trassides ja varutakse õlipõleteid, et neid vajadusel olemasolevatele gaasikateldele sättida.

Et ehk suure raha eest võibolla saab eramuomanik balloonigaasi osta, aga trassid on tühjad.
Vedelkütust on maailmaturul lihtsam saada kui gaasi.
Ja seda jubedalt haisevat põlevkiviõli saab ka kodumaal keeta.