Ehitusfoorum

Tere.
Plaan ehitada üle oja sild. Mõtlesin teha rippsilla kinnitades trossid kruvivaiadega maasse. Trossid pingutada ja lipid peale. Trosside pikkus u 10 m. Kruvivaiad keeraksin u 2.5 m oja kaldast 1.6 m sügavusele. liivane pinnas. Trossi jämedus võiks olla vast 14 mm. Kas tegu ajuvaba ideega?
Siiani oli tavaline sild palkidel, aga palgid mädanesid läbi 6 aastaga. Palgid olid u 30 cm läbimõõduga. Nii pikkasid ja jämedaid palke on üsna tülikas hankida ja kohale tuua.

Kirjeldatud viisil Te rippsilda ehitada ei saa - kogu krempel koos trossidega ripuks keskelt alla, ilmselt jääks silla keskosa lausa vette. Praktiliselt pole võimalik trossi, pealegi koormatud trossi pingutada horisontaalselt sirgeks. Kuna trossile mõjuv jõud on võrdeline läbirippenurga cotangensiga, siis läbirippenurga lähenemisel nullile, s. o. sirgjoonele läheneb tõmme trossis lõpmatusele - s. t. konstruktsioon on tehniliselt võimatu. Kruvivaiade ülemised otsad liivapinnases sõidavad või paindnuvad koormuse all lihtsalt ära.

Vaadake mõne olemasoleva rippsilla konstruktsiooni ja tehke selle järgi.

Kaldale kõrgemad kandemastid, nendele trossid (kandemastid trosside vastassuunast tõmbitsatega ankurdada!).

Trosside läbirippele vastavalt (arvestada ka puitkonstruktsiooni tulevast raskust!) trossidele muutuva pikkusega vertikaalsed kandevarvad selliselt, et varvade alumiste otste külge kinnitatud puitlaudis jääks enam-vähem horisontaalne.

Tugevusarvutuse tegemiseks peate ilmselt ehituskonstruktori abi kasutama.

Tänan vastuse eest. Mis oleks alternatiivsed lahendused 6 m oja ületamiseks. Ojal suht kõrged kaldad u 1m kõrgvee ajal.

Kõige lihtsam oleks töenäoselt tekitada sinna mõnede suuremate tünnide või vaatide peale ujuvsild ja see ankurdada, arvestades ka veepinna erinevaid kõrgusi (s. o. kaldale toetuvad silla otsad peavad keskmise osaga šarniirselt ühendatud olema ja võimaldama silla tõusmist suurvee ajal). Muidugi kui kevadine jääminek seda kaadervärki oinasarveks ei keera.

Tere,

vaidleksin kotermannile vastu veidi. Kui sa mõtlesid jalakäijate silda, siis saab selle teha ka ilma sillamastideta. kuna kõrgust on, siis pole ju probleemi, et sild läbi ripub. Soomes nägin päris mitut taolist silda, tegin ka mõned pildid, kuid siia ei saa neid vist üles panna. See läbiripe oli silma järgi u 1/10.
Teine asi on muidugi kaldatugede ankurdamisega (soomes kalju sisse), seda ei oska nii peast öelda, kuidas nad liivapinnasesse ankurdada.

äkki uurid puitmetalltala kasutamist vesmontist?

10m sillet muidugi keeruline odavalt saavutada, aga kui oja "kaldast-kaldani" 6m, siis elab vabalt üle. mõlemal pool kallast betoonplokid maasse panna ning puitmetalltalad üle. vast tuleb ilmastiku tõttu metall ja puitosa katta vastava kaitsevahendiga: puit immutada ja metall mingi kaitsevärviga üle värvida.

kuni 9 m sildega puit-metalltala ruutmeetri hind u 550-600 krooni. Kui sõiduautoga vaja sõita, siis ütleme, et 2,5 m lai ja koos ülekattega (1+1m mõlemale poole, 6m vahe) 8m, siis teeks hinnaks u 11000 või veidi enam. jalakäia/jalgratta jaoks võib laiuse 2-ga jagada (ja ka hinna). kallastele kummalegi poole mõnetonnine betoonplokk maasse (äkki odavam tuleb valmistükk sebida ja kraanaga kohale paigutada, mitte hakata ise vardaid punuma ja valama).

kui lihtsalt kuiva jalaga üle vee vaja saada, siis vast isegi piisab 2-st puitmetalltalast (1 tala jaomeetri hind u 225 kr, vaja 2 tükki 8 meetrist) ja risti mingi puitmaterjal peale.

Elementidest ujuvad sillad, teed, sadamad, platvormid

Elementsildadest saad muudetava kõrgusega postidel paadisillad, ujuvad plast- ja betoonpontoonidel ujumis- ja paadisillad, jetipontoonid, lisavarustuse, ankurdus- ja paadikinnitustarvikud ning vajadusel paigaldus- ja hooldusteenuse. Materjalidena kasutame hoolikalt valitud sügavimmutatud männipuitu, merevett taluvat alumiiniumi ja roostevaba terast. Kõik tooted on pikaajalise tootearenduse tulemus.
http://www.elementelamu.ee