Niplid ja liitmikud ei pea vastu

[projekteerija7]

Tere. Vesi salvkaevust. Kaevus on rõhku säilitav sukeldatav pump. Kaevust majani umbes 100m. Probleem on selles, et olen välja vahetanud juba mitu purunenud niplit (murduvad vindi koha pealt pooleks). Eriti haavatavad tunduvad olevat just kollased (ilmselt messingist). Ka pumba põhjaklapp oli ühel hetkel nagu noaga otsast lõigatud. Viimane üllatus oli alupexi liitmik, mis hakkas lihtsalt läbi põlve korpuse lekkima. Selline tunne, nagu oleks kaevuvee asemel väävelhape, mis metallile augud sisse söövitab. Ometigi joon seda vett iga päev ja siiani on enda torud terved. Sooja ja külma ringi peale on paigaldatud mõlemale oma paisupaak. Erilist hüdrolööki ka nagu ei märka, kuigi mingi jõnks käib veesurvest läbi, kui kraani lahti teed ja pump surve üles võtab. Kas kellegil on kogemust sellise asjaga?

[Ac457765]

Kui vanad? Messing on ka habras ja kõvasti kinni keerates võib mõra sisse tulla.

[RaJy]

siin tundub probleem olema keeraja jõus - kui ikka järjest ja pidevalt katki lähevad. Ei tahaks nagu uskuda, et erinevate tootjate praak on just ühe kasutaja kätte sattunud.
Natuke rohkem mõistust ja oskusi on vaja jõu asemel rakendada.

[projekteerija7]

Ei ole vanad asjad, max 2 a. Kusjuures erinevad sõlmed on paika pandud erinevate tegijate poolt, kes nende töödega tegelevad igapäevaselt, seega neil ikka mingi kogemus olemas. Ülekeeramist ei usu.

[projekteerija7]

Pumba põhjaklapp, 3/4 tolli, nagu noaga pooleks lõikatud, oli tehase poolt paigaldatud. Ei usu, et üle keeratud.

[Ac457765]

Pildil olev liitmik lekib niimoodi, nagu oleks pragu sees. Lähemalt uurides (ka seestpoolt) on võibolla näha, kas liitmik on seestpoolt vee mõjul kulunud või kuidagi muudmoodi tekkinud. Üldiselt kui vesi ära kulutab/korrodeerib, siis tekib 1 imeväike auk, mitte niimoodi ümberringi.
Paisupaagid on paigaldatud, aga kas ka minimaalselt 1x aastas on rõhku kontrollitud/juurde pumbatud?

[ifffff]

Kust ostetud, kes on nende liitmike tootja? Küsimuse vastus võib seal peituda. Need purunevad asjad on toodetud sellest, mis on kõige odavamalt kätte tulnud, mitte sellest millest peaks neid tootma. Mu oma tähelepanekud on sellised, et kuskilt spets toruvidina poest saab suts kvaliteetsema kraami, kui ehituspoest.

[Prill]

Võiks kahtlustada ka elektrolüüsi, kus vee ja torustiku kaudu liiguvad lekkevoolud, mis avalduvad elektrolüüsis, kus elektro-keemiliste protsesside läbi hakkavad korrodeerumis jm muidu aeglaselt kulgevad keemilised protsessid kiirenema.

Endal kunagi veeautomaadi paagi tsingitud flants roostetas napilt üle 2 aastase garantiiaja ületamisega ära, torupoes asendust ostides ja flantsi näidates, oli nende diagnoos ühene - elektrolüüs. Nende esmane soovitus oli veeautomaadi toitepistik teistpidi seinakontakti pista - kas see ka päriselt aitaks ei oska öelda.
Küll oli äi kunagi hädas uue külmikuga, kus igakord tahtes külmiku ust avada, sai staatilise särtsu - lõpuks aitas pistiku pööramine seinakontaktis.
Ise elektriasjus võhik ja ei oska kommenteerida millest sellised ilmingud tekivad ja mis oleks korrektsed diagnoosivahendid ja lahendused.

[projekteerija7]

Elektrolüüs on päris huvitav lähenemine, rauasisaldus ka üle normi 246 µg/L (norm 200). Samas pump on kaevus ja vahel on 100m pem toru, mis ei ole iseenesest voolujuht. Majas sees on torustik ühendatud Nibe maasoojuspumbaga, majasisene vooluvõrk peaks olema eeskujulikult maandatud. Ise hakkasin ka kahtlustama mingit keemilist reaktsiooni. Kollased murdunud niplid olen asendanud valgete kroomist niplitega. Need on siiani nagu vastu pidanud

[projekteerija7]

Veel samast asjast paar pilti

[ping]

... Probleem on selles, et olen välja vahetanud juba mitu purunenud niplit (murduvad vindi koha pealt pooleks). Eriti haavatavad tunduvad olevat just kollased (ilmselt messingist). ...

Kui mõra tekkib viimase keermeringi põhjas, siis on keermesliide liiga suure jõuga lõpus pingesse keeratud.

Mõistlik on enne liite koostamist lugeda üle, et mitu tiiru saab vidinat käega kokku keerata ja jätta viimane kolmandik või veerand ringi keeramata, sest ega lõppu keeramine tihendust juurde ei anna.
Rabedaid materjale (silumiini laadseid, messingi värvi tooteid) on odavam toota aga neid ei tohi liigse jõuga käsitleda.

Palgatööline võib muidugi sellise passitamisega nälga jääda aga omale tehes on koostu töökindlus, montaažile kulunud ajast tähtsam.

[Walter2]

Mõistlik oleks lina kasutada toruteibi asemel kuna lina paisub kinni ja ei pea nii kõvasti liidet pingutama.

[projekteerija7]

Ikkagi pikk pragu kõrvikus sees. Katlakivi järgi juba pikalt läbi immitsenud. Paisupaagi vasturõhu kontrollisin ära - see korras 3,2. Ni, et ikkagi variandid laual
a) liiga kõvasti pakitud, e. üle pingutatud
b) kõrvikud alusele kruvitud mingi nurga all, nii et segistiga ühendades jäi pinge sisse ja ajapikku andis järele
c) hüdrolüüs, või mingi muu keemiline jama

[Ac457765]

Pakuks, et üle pingutatud või muud moodi mehaanilise jõu tulemusel tekkinud (a, b).
Paagi rõhku mõõtsid ikka siis kui vee rõhk oli paagist välja lastud?

[projekteerija7]

Pakuks, et üle pingutatud või muud moodi mehaanilise jõu tulemusel tekkinud (a, b).
Paagi rõhku mõõtsid ikka siis kui vee rõhk oli paagist välja lastud?

Jaa ikka, torudest rõhk maas

[ifffff]

Variant D): liitmik on valmistatud nii halvast materjalist (chineesium), et isegi olematu suurusega hüdrolöögid toksivad sinna keerme lõppu ajapikku prao sisse.

[Küülaline]

Aga miks see alupexi muhv katki on?

[Urmas]

Aga miks see alupexi muhv katki on?

See ei ole katki, vaid sinna on relakaga pragu tekitatud, sest muidu ei mahtud pressitav krae kannale. Kas see kand on ikka ühilduv siinkandis kasutatavate mõõtühikutes.

[projekteerija7]

Aga miks see alupexi muhv katki on?

See ei ole katki, vaid sinna on relakaga pragu tekitatud.

Sellel ongi kolm sellist ühesugust lõhet võrdsete vahedega, pole kursis, aga äkki peavadki olema???

[Urmas]

Sellel ongi kolm sellist ühesugust lõhet võrdsete vahedega, pole kursis, aga äkki peavadki olema???

Tegin pildi nii suureks kui sain ja minu arvates on sellel krael näha relaka lõikeketta jälg(sissepoole serv "karvane").

[elektron]

Mõistlik oleks lina kasutada toruteibi asemel kuna lina paisub kinni ja ei pea nii kõvasti liidet pingutama.

Minu arust kõige lihtsam ja lollikindlam on kasutada nööri, vähemalt kuni poole tolliste ühenduste puhul. Lina pole halb, aga peab ikka väga täpselt oskama seda doseerida, kust maalt enam ei leki ja liiga paljuks ei lähe. Nööriga on kõik ühendused esimesel katsel pidama jäänud. Tolliste ühenduste peal on juba toruteip väga asjalik ja kuluefektiivne.

[rst]

Ma ise olen vist 1-2 liidet pidanud välja vahetama viimase 15a koduste liidete puhul, mis on hakkanud lekkima. Üks oli tsingitud terasest 1" kolmik ja teine 3/4" messingust kann.

1" ja suuremate ühenduste korral kasutan lina koos Unipak torukittiga.


3/4" ja väiksemate korral kasutan Loctite keermetihendusnööri.

[Ac457765]

Kõik ühendused linaga tehtud ja pole seni ükski lekkinud. Samas olen näinud kuidas teiste poolt teibiga ja nööriga tehtud liitekohad lekivad. See lekkimine ei pruugi olla selline, et silmnähtavalt tilgub.

[projekteerija7]

Antud teemast võib teha sellised järeldused:

1. Vali korralik ja kvaliteetne tuntud tegija algmaterjal (liitmik, nippel jms.)
2. Kasuta õigeid töövõtteid ja töövahendeid
3. Loe valmis tööle paar esivanemate tilkumisvastast loitsu peale

[projekteerija7]

Neid rõhkusid pole mõõtnud. Kas need on olulised?