Kulumaterjalid
Postitatud: 13 Veebr 2022, 13:56
Väga palju sellest teemast siin juttu ei ole olnud, paar teemat leidsin, aga need on läbuks kätte läinud.
Kuidas siis on nende kulumaterjalidega (kes maksab) ja mis üldse on kulumaterjalid?
On kõlanud versioon a) ehitusmees ostab kulumaterjalid ise, kuid lisab selle "vaikselt" lõpphinnale
b) hinnapakkumises on suur konkurents - öeldakse väiksem teenuse hind, aga kulumaterjalid lisatakse hiljem kliendi arvele.
Mina ise olen eelistanud seda viimast varianti - töö hind on töö hind, ja kõik ehitusele kuluvad materalid on kulupõhised - ehk klient maksab täpselt nende materjalide eest, mida ma olen ostnud (esitan tõestatavad arved, tšekid). Kaasa arvatud siis ka kulumaterjalid.
Aga seal tekibki see küsimus, et mis on kulumaterjal ja mis mitte. Nimekiri on ju pikk - prügikotid (rohelised), lõikekettad, plastämbrid, erinevad kattekiled, ehituspapp, tikksaeterad, magnetotsikud, pintslid jne jne. Need on asjad, mis ei jää enamasti peale ehituse lõpetamist ei mulle ega kliendile, vaid sisuliselt kuluvadki prügiks. Ja ühe korraliku korteri kapitaalremondi peale kulub neid ikka omajagu - lõikad WC malmtorusid, on juba kaks-kolm lõikeketast kulunud ja kaks tolmumaski samuti ning võimalik, et ka üks kaitsekostüüm.
Otsikud kuluvad, hakkavad "üle viskama" - kui sul on ikka majas keerata 10 000+ kipsikruvi, siis kiirema töö nimel on "värskem" otsik parem ja ka töö tulemus parem ning kiirem.
Kas maalriteip on kulumaterjal või ehituskaup? Ei tõmba ma ju ilma teibita seinale sirget triipu, mis eraldab valge lae sinisest seinast? Kus on see piir, mis on täiesti normaalne kliendi arvele lisada ja mis enam mitte?
Võiks selle teema lahti arutada selliselt, et ei läheks läbustamiseks (teemast kõrvale) ja kui ka meie tulevased kliendid ehk Googlest selle teema üles leiavad, saavad siit vastuse oma küsimusele - kui töötasu on mingi etteantud number kõikidele ehitajatele (tellija poolt paika pandud piirhind), siis kas kulumaterjalid tuleb ehitajal enda palga eest osta või on see kliendi kulu?
Võite lisada ka need kulumaterjalid, mis on teie arvates kindlasti "kulumaterjalid" (abimaterjalid) - mis sõna otseses mõttes kuluvad objektil töö tegemisel ära, mitte ei võta seda ehitusmees endaga kaasa ega ei jää need ka kiendile. Ilmselgelt ei ole vesilood, haamer või akutrell kulumaterjal, aga kas kivipuur on kulumaterjal? Kui sul on vaja ikka puurida raudarmatuuriga betooni mitusada auku, siis neid kivipuure kulub ju samuti mitmeid..
Ma ise teeks algust ja ütleks nii - minu arvates on kulumaterjalid kliendi kulu, sest ma ei saa ilma nende abivahendideta tööd teha, ja tööd teen ma kliendile, mitte endale.
Ja kulumaterjalideks loeksin ma ise - prügikotid, abrasiivlõikekettad (metallile), erinevad teibid, noa lõiketerad (nn. vaibanuga), kaabliklambrid, väiksemad värvirullid (näiteks emailvärvidega töötamisel), ehituspapp (põranda kaitseks), kattekiled (uste ja akende ette jms), näomaskid (ühekordseks kasutamiseks), otsikud (PH2, T30 jms), tüüblid, kruvid jms kaup.
Lisaks loeksin ma päris kindlasti kliendi kuluks objektil kasutatava elektri (tööriistad, akude laadimine, niiskusimur, soojapuhur jms) ning ka veekulu (tööriistade pesemine, segude valmistamine jms).
Kas tundub loogiline arutelu või on midagi lisada või maha arvata midagi sellest nimekirjast?
Kuidas siis on nende kulumaterjalidega (kes maksab) ja mis üldse on kulumaterjalid?
On kõlanud versioon a) ehitusmees ostab kulumaterjalid ise, kuid lisab selle "vaikselt" lõpphinnale
b) hinnapakkumises on suur konkurents - öeldakse väiksem teenuse hind, aga kulumaterjalid lisatakse hiljem kliendi arvele.
Mina ise olen eelistanud seda viimast varianti - töö hind on töö hind, ja kõik ehitusele kuluvad materalid on kulupõhised - ehk klient maksab täpselt nende materjalide eest, mida ma olen ostnud (esitan tõestatavad arved, tšekid). Kaasa arvatud siis ka kulumaterjalid.
Aga seal tekibki see küsimus, et mis on kulumaterjal ja mis mitte. Nimekiri on ju pikk - prügikotid (rohelised), lõikekettad, plastämbrid, erinevad kattekiled, ehituspapp, tikksaeterad, magnetotsikud, pintslid jne jne. Need on asjad, mis ei jää enamasti peale ehituse lõpetamist ei mulle ega kliendile, vaid sisuliselt kuluvadki prügiks. Ja ühe korraliku korteri kapitaalremondi peale kulub neid ikka omajagu - lõikad WC malmtorusid, on juba kaks-kolm lõikeketast kulunud ja kaks tolmumaski samuti ning võimalik, et ka üks kaitsekostüüm.
Otsikud kuluvad, hakkavad "üle viskama" - kui sul on ikka majas keerata 10 000+ kipsikruvi, siis kiirema töö nimel on "värskem" otsik parem ja ka töö tulemus parem ning kiirem.
Kas maalriteip on kulumaterjal või ehituskaup? Ei tõmba ma ju ilma teibita seinale sirget triipu, mis eraldab valge lae sinisest seinast? Kus on see piir, mis on täiesti normaalne kliendi arvele lisada ja mis enam mitte?
Võiks selle teema lahti arutada selliselt, et ei läheks läbustamiseks (teemast kõrvale) ja kui ka meie tulevased kliendid ehk Googlest selle teema üles leiavad, saavad siit vastuse oma küsimusele - kui töötasu on mingi etteantud number kõikidele ehitajatele (tellija poolt paika pandud piirhind), siis kas kulumaterjalid tuleb ehitajal enda palga eest osta või on see kliendi kulu?
Võite lisada ka need kulumaterjalid, mis on teie arvates kindlasti "kulumaterjalid" (abimaterjalid) - mis sõna otseses mõttes kuluvad objektil töö tegemisel ära, mitte ei võta seda ehitusmees endaga kaasa ega ei jää need ka kiendile. Ilmselgelt ei ole vesilood, haamer või akutrell kulumaterjal, aga kas kivipuur on kulumaterjal? Kui sul on vaja ikka puurida raudarmatuuriga betooni mitusada auku, siis neid kivipuure kulub ju samuti mitmeid..
Ma ise teeks algust ja ütleks nii - minu arvates on kulumaterjalid kliendi kulu, sest ma ei saa ilma nende abivahendideta tööd teha, ja tööd teen ma kliendile, mitte endale.
Ja kulumaterjalideks loeksin ma ise - prügikotid, abrasiivlõikekettad (metallile), erinevad teibid, noa lõiketerad (nn. vaibanuga), kaabliklambrid, väiksemad värvirullid (näiteks emailvärvidega töötamisel), ehituspapp (põranda kaitseks), kattekiled (uste ja akende ette jms), näomaskid (ühekordseks kasutamiseks), otsikud (PH2, T30 jms), tüüblid, kruvid jms kaup.
Lisaks loeksin ma päris kindlasti kliendi kuluks objektil kasutatava elektri (tööriistad, akude laadimine, niiskusimur, soojapuhur jms) ning ka veekulu (tööriistade pesemine, segude valmistamine jms).
Kas tundub loogiline arutelu või on midagi lisada või maha arvata midagi sellest nimekirjast?