Ehitusfoorum

Tere!

Hiljuti sain hinnapakkumise klaasplast armatuurile. Tegin väikse uuringu ja leidsin, et Tallinnas teras armatuuri pakkuvad sama hindadega.
D/mm ---------------- klaasplastarmatuur €/meeter
6 ---------------------- 0,22
8 ---------------------- 0,36
10 ----------------------- 0,55
12 ----------------------- 0,75
16 ---------------------- 1,39
20 ---------------------- 2,13

Tekkis küsimus, kui klaasplastarmatuur maksab sama palju, või isegi odavam, kui teras armatuur, kas te ostaksite seda? Kas hind võib teid motiveerida kasutada klaasplastarmatuuri?

Enne mingi "asja" kasutamist tuleb endale selgeks teha "asja" omadused

Klaasplastarmatuuri elastsusmoodul on kordades väiksem terasarmatuuri elastsusmoodulist - see tähendab sama ristlõike juures suuremat armatuuri või suuremat ristlõiget
Terasarmatuuriga armeeritud element enne purunemist "voolab" (terase voolupiir), klaasplatarmatuuriga armeeritud elemendis tekib habras purunemine

Igal "asjal" on oma koht...

xxx111 kirjutas: 08 Veebr 2022, 10:42 Klaasplastarmatuuri elastsusmoodul on kordades väiksem terasarmatuuri elastsusmoodulist - see tähendab sama ristlõike juures suuremat armatuuri või suuremat ristlõiget
Terasarmatuuriga armeeritud element enne purunemist "voolab" (terase voolupiir), klaasplatarmatuuriga armeeritud elemendis tekib habras purunemine

Miks klaasplastarmatuuriga elemendis habras purunemine tekib?

Kena näha, et kasutajal stabilo-l on kohe selline lapselik rõõm saadud hinnapakkumisest, et ühest foorumipostitusest ei piisanud.

Päriselus nüüd päris nii ei ole, et kui projekteerija kirjutas projekti Armatuur AIII 8mm, siis võib selle 8mm klaasplasti vastu 1:1 le välja vahetada. Projekteerija peaks asjad uuesti arvutama.

Võrreldes terasega on olulisi miinuseid. Esiteks juba siin mainitud purunemine, mis toimub äkki, et ehk siis konstruktsioon enne purunemist ei pragune, vaid kukub hoiatamata kokku. Teiseks temperatuuritaluvus. Maksimaalne kasutustemperatuur on ca 40-50 kraadi. Segaseks läinud põrandaküttesegusõlmega vahelagi, või mingi päikse käes olev konstruktsioon võib lihtsalt kokku kukkuda klaasplastarmatuuri koostises oleva vaigu pehmenemise tõttu.

Kui teemaalgataja tahab oma müüdavale kaubale reklaami teha, siis tee seda korralikult, mitte mingit ümbernurga mõistujuttu ajades. Suunamudimine käib teisiti.

ifffff kirjutas: 09 Veebr 2022, 21:10 Esiteks juba siin mainitud roomepurunemine, mis toimub äkki, et ehk siis konstruktsioon enne purunemist ei pragune, vaid kukub hoiatamata kokku.

Roomepurunemist pole siin mainitud? Roome on ju deformatsioon, seega peab konstruktsioon siiski enne kokku vajumist pragunema?

Äärenurk kirjutas: 09 Veebr 2022, 21:36

ifffff kirjutas: 09 Veebr 2022, 21:10 Esiteks juba siin mainitud roomepurunemine, mis toimub äkki, et ehk siis konstruktsioon enne purunemist ei pragune, vaid kukub hoiatamata kokku.

Roomepurunemist pole siin mainitud? Roome on ju deformatsioon, seega peab konstruktsioon siiski enne kokku vajumist pragunema?

Ei ta pragune ühti kui armeering n.ö. ei veni, vaid puruneb venimata. Või noh venib küll, kuid mitte sellisel määral, et seda venimist enne purunemist visuaalselt näha oleks.

Pole mõtet jälle 3 lehekülge foorumisse genereerida mingi termini üle njämmutamist. Ega ma ehitusinsener pole ja said vast aru küll mida mõeldi.

https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/h ... sequence=2

Siit lehekülgedelt 20-22 saab lugeda temperatuuritaluvuse ja purunemise kohta.

Tere!

Palun tutvustage teise tööga, autor Aleksander Grigorov
Klaasplastsarrusega armeeritud silluste paindetugevuse ja läbipainde uurimine
https://dspace.emu.ee/handle/10492/5200

lehekülg 58
Käesolevas uuringus tehti kindlaks, et
klaasplastsarrusega armeeritud betoontalad lubatud läbipainde juures võtavad tegelikult
vastu vähemalt kaks korda suuremat koormust võrreldes arvutuslike väärtustega.

Antud uurimistöö kinnitas, et lubatud läbipaine juures võib kasutada klaasplastsarrusi
akende sillustes koormustel, mis ei tohi ületada antud töös saadud arvutuslike väärtusi.

Kes täna objektil valab silluseid C35/45 betooniga?
Lisaks kes paneb rangide sammuks 190x190mm ristlõike puhul 260mm? Kunagi oli norm ikka min samm=0,75*d
Kahju, et ülikoolis õppejõud selliseid elementaarseid asju ei oska õpetada. Ei taha isegi rohkem süvendeda sellisesse magistritöösse.

Ma ise kunagi ei luba oma projektides kasutada paindekandevõimet nõudvates konstruktsioonides klaasplastarmatuuri.
Konstruktiivse armatuurina aga palun kasutage palju soovite.

Kunagi ammu, esimese põranda tarbeks toodi mulle 12m armatuurraua vardakimp pika haakega.

Edaspidi olen oma pinnasele toetuvates põrandates ainult plastarmatuuri ja kiudbetooni kasutanud.
Selle kogu vajaliku koguse saab üksinda, ise sõiduautoga koju tuua, lõikad nii pikad jupid kui vaja ja betoonimees tuleb ainult valama ega raiska oma "kallist aega" nikerdamisele.

stabilo kirjutas: 10 Veebr 2022, 13:04 Tere!

Palun tutvustage teise tööga, autor Aleksander Grigorov
Klaasplastsarrusega armeeritud silluste paindetugevuse ja läbipainde uurimine
https://dspace.emu.ee/handle/10492/5200

Mida sa üleüldse küsid kui vastus mitte kottigi ei huvita ja hakkad mingit muud sousti ajama ?

rst kirjutas: 10 Veebr 2022, 13:33 Ma ise kunagi ei luba oma projektides kasutada paindekandevõimet nõudvates konstruktsioonides klaasplastarmatuuri.

Õieti teed...

Võiks veel lisada, et peale sirgete varraste on tavaliselt mingis kandekonstruktsioonis erineva kujuga vardaid - on L vardaid, on U vardaid, on range, on hoopis erikujulisi jne.
Klaasplastarmatuuriga nende kujude saamine võimatu...

Painutustüübid:

Pidurdamatult kasvavad terasehinnad on vesi klaasplastarmatuuri veskile.