Puukütte katla tegelik kasutegur

küttesüsteemid, millega ja kuidas kütta
Ac457765
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 989
Liitunud: 16 Jaan 2021, 22:47
On tänanud: 7 korda
On tänatud: 33 korda

Re: Puukütte katla tegelik kasutegur

Lugemata postitus Postitas Ac457765 »

No kui suitsugaas on vahemikus 200-350, nagu teemaalgataja ütleb ja mingi hull lisaõhk ei vuhise läbi katla korstnasse ning tahmalont ka väljas pole, siis ei saa söega võrreldes oluliselt madalam kasutegur olla, igatahes 0,4-0,5 oleks küll väheusutav.
val
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1187
Liitunud: 28 Dets 2010, 13:32
On tänanud: 14 korda
On tänatud: 20 korda

Re: Puukütte katla tegelik kasutegur

Lugemata postitus Postitas val »

Ac457765 kirjutas: 31 Jaan 2022, 11:10... igatahes 0,4-0,5 oleks küll väheusutav.
Tahaksin nõus olla, aga otsustasin enne guugeldada. Selgub, et just hiljaaegu on Poola teadlased katsetanud 78% kasuteguriga söekatla reaalset kasutegurit puiduga kütmisel ja saanud tulemuseks 45-54%. Loomulikult kaasneb sellega paberil lubatust oluliselt suurem õhusaaste.

"The highest efficiency (54.13%) was obtained for birch billets, the lowest for pine (45.13%). The research has shown that the real heating efficiency during the combustion of wood, irrespective of the type of wood being burnt, is low. To summarise, the outdated installations contribute to air pollution several times higher, which indicates the need to replace inefficient heat sources using solid fuels with modern equipment that meets the most stringent standards."
https://doi.org/10.1051/e3sconf/202015402003
ping
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4452
Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
On tänanud: 86 korda
On tänatud: 223 korda

Re: Puukütte katla tegelik kasutegur

Lugemata postitus Postitas ping »

Kui võtta 6 ribiga Viadrus U26 katel, võimsusega puidul 24kW, põlemiskambri mahuga 64,5L ja kuna see on restkolle:
https://kyte.ee/wp-content/uploads/2017 ... juhend.pdf ,
siis sellesse katlasse võib lähtudest järgnevast tekstist ja füüsika arvutustest ainult 5-6kg puid ühe kütmiskorraga panna, et saavutada tootja poolt näidatud kasutegur.
(5kg puidu põlemisel eraldub ca 20KW energiat miinus "katla kasutagur (0,7)" = 14kW soojust.)
Restiga kollete puhul suhe (soomlaste
arvutused) 1kg=14L. Esimese koldetäie süütamisel tuleb puud laduda koldesse
1cm vahedega ja nii et nad ei oleks vastu kolde seinasid. Ehk siis mitte vastu taga
ja küljeseinu.

Puugaasi põlemine toimub puudest 15cm kõrgusel. Selles tsoonis põleb 95% puugaasist. 5% põleb mujal.

Söepinnas on põlemise temperatuur 500-600'C. Puude lisamisel jahtub süsi 200'C -ni. Seega ei
tohiks mitte kunagi puid koldesse lisada varem, kui söed ainult hõõguvad ehk siis süte
põlemisel ei näe enam 5-10cm gaasi leeke. Söest eralduvad gaasid põlevad lõppfaasis
minimaalselt 300'C juures. Seepärst tuleks puid alati lisada alles siis kui koldes on
ainult söed ehk siis süte vahelt ei tule enam siniseid gaasileeke.
https://www.korstnadjakaminad.ee/wp-con ... misest.pdf

Kui on teada, et 1000L akupaagi veetemperatuuri tõstmiseks 50C võrra on tarvis 58kWh energiat, siis saame arvutada, et 1000L akupaagi temp. tõstmiseks tuleks selles katlas põletada (lubatud kasuteguri saavutamiseks) vähemalt 5x5kg puid (arvestades soojuskadusid läbi akupaagi seinte ja et samal ajal hoonet ei köetaks).
https://www.engineeringtoolbox.com/ener ... _1463.html
Mitu tundi viieks küttekorraks kulub, võib igaüks ise arvutada.

Kui kolle puid täis laduda, nii et leek jookseb korstnasse ja korstnas toimub soojuse eraldumine, siis ei saagi oodata selliselt katlalt tootja poolt lubatud kasutegurit.

(Olen ise sadu rumme puid Viadrus katlas põletanud ja nüüd, kui keegi ka reaalse kasuteguri mõõdaks, saaksin tagantjärgi rahuldada uudishimu, et kui palju puid tühja raiskasin.)
:hello:
Kõik ohutustehnika reeglid on kirjutatud kellegi verega!!!
Ac457765
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 989
Liitunud: 16 Jaan 2021, 22:47
On tänanud: 7 korda
On tänatud: 33 korda

Re: Puukütte katla tegelik kasutegur

Lugemata postitus Postitas Ac457765 »

val kirjutas: 31 Jaan 2022, 12:23Selgub, et just hiljaaegu on Poola teadlased katsetanud 78% kasuteguriga söekatla reaalset kasutegurit puiduga kütmisel ja saanud tulemuseks 45-54%.
Kas see 78% söega küttes on ka reaalselt järgi proovitud või on see teoreetiline saavutamatu number ja oleks söega umes sama mis puiduga? Kivisöes on niiskust vähem, selles mõttes natuke parem kasutegur muidugi on loogiline, aga mitte 50 vs 78.
ping
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4452
Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
On tänanud: 86 korda
On tänatud: 223 korda

Re: Puukütte katla tegelik kasutegur

Lugemata postitus Postitas ping »

Ac457765 kirjutas: 31 Jaan 2022, 12:41
val kirjutas: 31 Jaan 2022, 12:23Selgub, et just hiljaaegu on Poola teadlased katsetanud 78% kasuteguriga söekatla reaalset kasutegurit puiduga kütmisel ja saanud tulemuseks 45-54%.
Kas see 78% söega küttes on ka reaalselt järgi proovitud või on see teoreetiline saavutamatu number ja oleks söega umes sama mis puiduga? Kivisöes on niiskust vähem, selles mõttes natuke parem kasutegur muidugi on loogiline, aga mitte 50 vs 78.
Järjekordne näide, kus "hüsteeriline puberteet" ei suuda isegi viidatud artiklit avada ja loodab, et foorumis nagu FBs "putru suhu topitakse".
:hello:
Kõik ohutustehnika reeglid on kirjutatud kellegi verega!!!
Ac457765
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 989
Liitunud: 16 Jaan 2021, 22:47
On tänanud: 7 korda
On tänatud: 33 korda

Re: Puukütte katla tegelik kasutegur

Lugemata postitus Postitas Ac457765 »

Ära kujuta asju ette ja räägi asjast, kui on midagi rääkida. :doh:
val
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1187
Liitunud: 28 Dets 2010, 13:32
On tänanud: 14 korda
On tänatud: 20 korda

Re: Puukütte katla tegelik kasutegur

Lugemata postitus Postitas val »

ping kirjutas: 31 Jaan 2022, 12:35...(Olen ise sadu rumme puid Viadrus katlas põletanud ja nüüd, kui keegi ka reaalse kasuteguri mõõdaks, saaksin tagantjärgi rahuldada uudishimu, et kui palju puid tühja raiskasin.)
Kas sa "põlve otsas" arvutust pole teinud, täitsa huvitav oleks teada kas tuleb 55% täis kui on oskustega kütja?

Ac457765, oleks abiks, kui uuringuga ise tutvuksid. Uuringu eesmärk on keskkonnasaaste uurimine katla reaalsel kasutamisel. Seejuures kalkuleeriti ka tegelik kasutegur mida võrreldi nominaalsega (78%). Täpsustuseks veel, et analüüsiti kõige odavamat, lihtsamat ja Poolas populaarseimat katla tüüpi. Pildil variant a)
fig1.PNG


Konkreetselt katsetati mitte malmkatelt vaid 12kW (söe korral) teraskatelt (5-6 mm). Kes poola keelt mõistab võib konkreetsete katelde kohta täpsemalt uurida.

Kui omale kunagi ammu küttesüsteemi valisin, siis sai malmkatel puudega kütmiseks väga kiiresti välistatud. Milleks, kui mõistliku hinna juures on olemas korralikud altpõlemisega puugaasikatlad? Lõpuks valisin üldse maakütte ja see oli 1 parimatest otsustest.
Vasta