Ehitusfoorum

Tere.

Tegemist uusehitisega, 2019a valminud ja nüüd garantiiperiood. Juba algusest saadik maadelnud, kuid nüüd on tekkinud küsimus, et kas talitatakse õigesti. Nimelt teisel korrusel on põrandad kriuksuvad ning liistu ja põranda vahele on tekkinud päris korralikud vahed. 3-5mm lausa.
Minu kurtmise peale korrigeeriti vaid põrandaliiste niimoodi, et lasti vahed silikooni täis, kas see on nõuete kohane? Päris kole paistab niimoodi.
Paar pilti ka lisatud.

Alumise korrusega olid juba muud probleemid ja pidi vahetama kogu parketi välja. Siis selgus, et seal põrand ebatasane jne. Kas peaks survestama ülemise korruse ülesvõtmist või 2m latiga üle toa jooksma ja 3mm vajumisi otsima?

Kui oleks hakatud liiste lahti võtma ja allapoole laskma, siis oleks kogu korteri seintele teha uus värvimine. See paari millimeetrine värvierinevuse rant jääb tunduvalt rohkem häirima kui praegune variant. Lisaks ei tea kuidas on liistud seina kinnitatud. Kui liimiga, siis on oht liistude eemaldamisel, et liim võib seinalt viimistlust kaasa haarata. Ja kui liistu pealt on akrüülitud, siis liistude eemaldamise ja allapoole laskmisega tekib veel hullem porno. Ma veidi kahtlen, kas see on silikooniga tehtud. Mulle tundub rohkem hermeetikmastiksi moodi. Silikoonil kipuvad õhemad kohad läbi kumama. Üldiselt vahet ei ole. Igatahes viisakam kui praod.

Tere, Urmas.
Aitäh tagasiside eest. Tõsi, liistud on kohati nii naelutatud kui liimitud. Ehk et liistu äravõtmisel tuleb pool seina kaasa. Pigem on küsimus, et kas see liistuvahe 3-5mm on normi piires või peaks ikka põranda ära tasandama? Kuna garantiitöö, siis ei peaks nagu vahet olema kas on vaja värvida või mitte. Kui on tehtud alguses altuurat, siis parandus lähebki neil kulukamaks. Parkett lisaks praksub nin parketi tootja on viidanud aluspõrandale või ebapädevate paigaldajate suunas. Minu mõistus nagu võtaks, et kui ühes kohas on liist vastu parketti ja kõrval 3-5mm vahe, siis oleks justkui ebaühtlane vajumine? On miskeid nõudeid vajumise/liistuvahede suuruse/täitmise kohta?

Millest see teise korruse aluspõrand on tehtud, et saab toimuda vajumine seinte suhtes?

Pean täpsustama, aga põrandaküte on kogu korteris. Küsimus on pigem selles mis nõude/seaduse alusel saaks ehitajal nõuda põranda ülesvõttu/uuesti ladumist. Igasugune dokumentatsioon on olnud puudulik ja vassimine igas astmes. Ime, et kasutusluba anti nende dokumentide pealt. Alumisel korrusel ntx oli alusvaip puudulik ja mõnes kohas kolmekordselt ja lisaks aknaalused puhusid sisse ja niiskus tuli. Ei usu, et üleminegi korrus okei.

seapeet kirjutas: 18 Dets 2021, 22:23 Pean täpsustama, aga põrandaküte on kogu korteris. Küsimus on pigem selles mis nõude/seaduse alusel saaks ehitajal nõuda põranda ülesvõttu/uuesti ladumist. Igasugune dokumentatsioon on olnud puudulik ja vassimine igas astmes.

Eesti Vabariigis kehtib küll Ehitusseadustik, kuid mitte mingil moel ei ole seadusandlikult kirjas ehitusnormid ja nende tolerantsid. Kaudselt saab nõuda materjalitootjate paigaldusnõuetes kirjutatud normide täitmist. Mäletan, et EhS eelmises redaktsioonis oli punkt, et kui normatiive ei ole seaduses kirjas, siis tuleb järgida materjalitootja juhiseid, kuid uues redaktsioonis ei ole seda punkti enam kohanud. On ainult üks suur ja ümmargune "hea ehitustava".
Mis puutub töövõtjate lepingutesse, siis peatöövõtja ja alltöö-alltöö-alltöövõtjate vahelisisi lepingunguid, kus võiksid olla kirjas kvaliteedinormid, sina näha ei saagi, sest reeglina on need konfidensiaalsed ega kuulu avaldamisele kolmandatele osapooltele va. seadusega ettenähtud juhtumid.

seapeet kirjutas: 18 Dets 2021, 22:23 Alumisel korrusel ntx oli alusvaip puudulik ja mõnes kohas kolmekordselt ...

Kirjeldus viitab, et aluspinnaga pole kõik päris korras.

Eesti Vabariigis kehtib küll Ehitusseadustik, kuid mitte mingil moel ei ole seadusandlikult kirjas ehitusnormid ja nende tolerantsid.

Selleks on ehitusprojekt.
Tõsi - projekt peab olema kvaliteetne.
Ja on üsna lihtne kontrollida kas tehtud töö vastab ehitusprojektile (mis on tööde aluseks) või mitte...

xxx111 kirjutas: 19 Dets 2021, 11:13 Selleks on ehitusprojekt.
Tõsi - projekt peab olema kvaliteetne.
Ja on üsna lihtne kontrollida kas tehtud töö vastab ehitusprojektile (mis on tööde aluseks) või mitte...

Kas tellija peab ise välja mõtlema kvaliteediklassi või see võiks ikkagi kusagil numbriliselt kirjas olla? Selge see, et projekt peaks olema, aga kui projekti selgitusse ja töövõtu lepingusse kirjutatakse tolerantsi numbrite asemel EhS §7 sõnastus ja seejuures ei ole juriidilises mõttes valesti mitte midagi.

§ 7. Hea tava
Ehitis tuleb projekteerida ja ehitada ning korras hoida hea tava kohaselt. Head tava tuleb järgida ka muus käesoleva seadustikuga reguleeritud tegevuses.

Eesti Vabariigi seadusandlikest aktidest ja allaktidest otsida mingisuguseid kvaliteedi kohta käivaid numbreid on sama, mis olles keset Sahara kõrbe ja hakata seal otsima Tallinna linna Nõmme LOV hoonet. No ei leia!

Projektis antakse numbrilised väärtused
Või viidatakse dokumendile mis esitab numbrilised väärtused

Mis puudutab seda kas tellija peab teadma...
Kui tellija soovib midagi nõuda siis peab ka teadma mida nõuda - kas ta omab ise vastavat kompetentsi või on tal kasutada vastavat konsultant (so ta ostab vastava kompetentsi)

Tere,
Infot enamgi kui küll. Probleem on selles, et ehitajat ei huvita parketi praksumise mure ega ka liistuvahed. Mis hooba tuleks liigutada, et ehitaja suruda ka teise korruse parketti üles võtma?
Ilmselt ka selline "all korrusel oli ju tuksis" jutt teda samuti ei heiduta.
Üleüldse iga asja peale on tal öelda, et "aga tõesta, et on valesti või nii ei tohi ehitada".

Esimesel korrusel parkett ka praksus jubedalt iga astumise peale, kuid tänaseks on uhiuus peale laotud (aluspõranda tasandamine ja korralik alusvaip) häälevaba.

Mõtteid?

Ahjaa, teisel korrusel oli parketiga selline lugu veel juhtunud, tänaseks vahetati ainult see nurk parketist välja. Kas tegemist on niiskusega või vajumisega?

Update: Ehitaja ütleb, et näita 3mm vajumist ette ja tegeleme, muude probleemidega ei ole huvi tegeleda.

Meil on tegelikult ka kogu maja eksperthinnang tehtud (erakorraline audit ridaelamus).
Seal on välja toodud selline punkt: "Betoonist aluspõrandate vajumine ja lubatust suuremad kalded, põranda alustarind ei ole nõuete kohane"

See on siis kokku pandud paikvaatlusel, dokumentidega tutvumisel ning ka elanike murede kirjeldusena.

Seal on välja toodud selline punkt: "Betoonist aluspõrandate vajumine ja lubatust suuremad kalded, põranda alustarind ei ole nõuete kohane"

Kui alustarind pole nõuetekohane siis järelikult tuleb enne korda teha alustarind
Enne ei tohiks sinna midagi peale ehitada
Ehk - kus oli järelevalve
Uskumatut sitta ikka tehakse (Parandus - täiesti usutavat...)
Jah - tagantjärgi tarkus

Muud pole öelda, et Sulle on müüdud varjatud vigadega ese
Ja see annab võimaluse tehingust taganeda või õiguse nõudeks vead parandada
Kuid jah - ilmselt pead abi otsima kohtust ja enne kui näed lahendit pead olema valmis ka päris korralikeks kuludeks

Hei xxx111,
Jah, saan Sinu vihjetest väga hästi aru, see oli vaid üks punkt varjatud veast umbes 15st
See audit on ka nüüd 2 kuud tagasi saadetud ehitajale närimiseks, küsitakse vaid aega juurde.

Järelvalve, sellega on omaette huumoripoiss. Objektijuht (kellega kogu see suhtlus ja möll käib) tuli siia tegelikult 2019 aasta maikuus (objekt algas 2018 ja lõpes 2019 talv), enne seda teda objektil ei olnud. Igale küsimusele on ta väitnud seda, et tema tuli maikuus ja enne seda ei tea ta ei millestki. Ometigi on EHR-is tema allkirjadega aktid/ehituspäevikud (omanikujärelvalvena muuseas, JAH tal puudus ka tol hetkel allkirjaõigus). Kui viimati küsisin selle kohta, siis väitis, et ta oli õpipoiss (korralik jauramine).

Ehk et see härra on siin korraliku sopa kokku keeranud ja tõestust on paljupalju. Kuna ta ka omanikujärelvalve sai sel aastal, siis on mõte ka kutsekotta veidi kituda, et selline mees ehitab heausksetele inimestele kalleid kodusid. Lisaks keegi tuttav soovitas "kuriteo kahtlustuse avalduse" teha, ei tea sellest midagi, keegi teab?

Soovitus tagasi müüa ei tule kohe mitte mulle kõnealla, esiteks on hinnad selle ajaga metsikult kasvanud +100k minu omal (kui puudusi arvestada, siis kõvasti vähem) ja teiseks ei saaks ma sama raha eest enam isegi vist korterit

Selline täitsa huvitav lugu, kui keegi tahab lähemalt rääkida ja huvi tunda, siis privasse. Pärlikee on mul suur ehitaja osas.

Objektijuht järelevalve?
Ehitaja teostab ise oma töö üle järelevalvet?

Midagi on siin sassis...

Soovitus tehingust taganeda VÕI nõue vead parandada
Lihtne see olema ei saa (kui üldse) ja kulusid tekib kõvasti
Ise pead kaaluma kas on asi seda väärt või mitte
Kui mitte siis kannad koolituskuludesse

Hei,
Ma olen pannud advokaadile info kokku (küll oma arvutis) ja plaan oli ära saata, kuid objektijuht tulid email 2,5k hiljem (garantii algusest) jutuga, et kõik tehakse korda. Mõtlesin, et läheb kulukaks ja ootan mis tehakse siis lõpuks. Pooled (sisemised) asjad on lahendatud, pool on veel ees. Ülemise korruse põranda teema vaja veel lahendada (väidetavalt põhjust vaja).

Ülejäänud auditi tulemused ma loodan KÜ peale.

Päris hullumeelne asi on ostetud :)Mis arvate kaebamisest?

seapeet kirjutas: 20 Dets 2021, 00:36 Päris hullumeelne asi on ostetud :)Mis arvate kaebamisest?

See ei ole kaebamine, vaid kõikide vigade konstanteerimine ja sellest tekkinud probleemide teavitamine. Miks sa peaksid jamaga leppima?
Midagi sarnast. Kui ostsin esindusest tööauto, siis mõningase kasutamise järel ilmnesid mõned vead(nt. ploki soojendus ei töötanud nagu vaja). Jaurasin esindusega niikaua kuni asjad said korda. Küll pakuti mind mitte rahuldavaid variante nende oma kuludega, aga jäin endale kindlaks ja korda nad said.

Eks see varjatud puuduste ja ehitusvigade eest komp. saamise protsess on pikaajaline, keeruline ja kulukas. Kui tegemist on ettevõttelt soetatud kinnisvaraga, siis proovi teha nii:

1) Fikseeri kõik puudused korralikult sh lase vaatluse ja fotode juures olla ka sõltumatul asjatundjal (kutsetunnistusega ehitaja).
2) Võta sõltumatu arvamus vigade kõrvaldamiseks - parem, kui vähemalt kaks arvamust. Fikseerimisel viita nõuetele - projektid, kehtivad standardid jne. Suusõnaline väide, et ei meeldi või ei sobi ei maksa midagi.
3) Esita need õigeagselt müüjale ja anna tähtaeg kõrvaldamiseks - kui see on tegemata ei aita sind ka juristid ega kohus.
4) Pöördu vajadusel TTJA-sse -esimese variandina soodsam, kui juristid ja kohus.
5) Alles, siis kui eelpool mainitud ei aita ja puudusi ei kõrvaldata mõtle juristide kaasamisele (kulukas).

Hei,

Tea kas ma mõõdan 2m loodiga õigesti. Muhk keskel ja paremal otsas loodi alla mahtus 6mm klotse.

seapeet kirjutas: 20 Dets 2021, 00:36 Ülejäänud auditi tulemused ma loodan KÜ peale.

Ära looda, vaid organiseeri ise. Ja veel, käitu kasutaja jakim viimase kommentaari järgi. Usu, ta teab, millest ta räägib.