Vesipõrandakütte juhtautomaatika valimine

[macintosh]

Vaja gaasikalta taga olevat vesipõrandaküttesüsteemi automatiseerida. Hetkel toimiv süsteem hoiab ka ilma termostaatideta maja üsna tasakaalustatult sooja aga 2. korrus kipub 2-3 soojem olema vastavalt 21C ja 24C.

Olen lapanud erinevate tootjate veebikatalooge aga väga targaks pole saanud, sest kõik tootjad eeldavad, et ma juba tunnen nende süsteemi. Paar pakkumist võtnud aga selle tagajärjel veel lollimaks muutunud. Häda selles, et kõik püüavad kaugjuhitavaid ja juhtmevabasid süsteeme maha müüa aga mind see karvavõrdki ei huvita. Kui ma saan II korruse ruumitermostaadid programmeeritavad (ajaliselt) siis sellest on maa ja ilm. Mind ei huvita vähimalgi määral linna teisest ostast midagi seadistada ja mul on viitsimist diivani juurest termostaadini jalutada, selmet seda diivanilt telefonis teha.

Süsteem:
3-kollektorit (KAN Therm, klapi käik 2.4mm), 13 kontuuri (6,4,3), 13 ajamit (30x1.5) ja 10 termostaati. Juhtmed veetud kokku sobima nii 230V kui ka 24V süsteemiga. Kõikide kollektorite juuurset jookseb vastavate termostaatideni 4 sooneline keerupaari juhe ja kollektorite juures jooksevad omakodra 3 soonelised juhtmed kesksesse kohta kokkku.

Küsimused:
1. Kas termostaadi ja juhtmooduli vahel on üldjuhul sama pinge mis süsteemis endas s.t 230 või 24V?
2. Kas erinevate tootjate juhtmoodulid, termostaadid ja ajamid sobivad omavahel kokku?
3. Küsiks soovitusi lahednusele/tootjale, mis ei külasta internetti. Olen vaadanud Danfossi, Uponori ja Tech nimelist tootjat.

[Coolhouse]

Ma ei tea küll konkreetseid seadmeid aga selline otsimine on natuke nagu tagurpidi.

Esmalt peaks olema valitud see kontroller mis kokku juhib 13 kontuuri ehk siis 13 regulaatorit mis on pakitud ühte või kahte kasti.
1. Termostaadi ja juhtmooduli vaveline pinge ei oma sisu kuna ilmselt on tegemist takistusanduritega. Anduri tüüp omab sisu ja kontrolleri passis on öeldud millist tüüpi andurid sobivad.
2. Reeglina ei sobi erinevad ajamid ja juhtmoodulid kokku kuna igaüks tahab müüa oma terviklahendust.
3. Üldjuhul on kontroller ehk need 13 regulaatorit sinu seinal, karbi sees. See kui sa ei taha et aparaat internetti ei külastaks on sinu oma vaba valik. Ega kontroller töötab ikka ise edasi.
Ja miks peaks seda internetti kartma?
Näiteks õhk-vesi soojuspumpadel on lisaks võimalusele et peremees süsteemi näeb ka võimalik ka firma esindajal seadet vaadata ning ilma kohale minemata nt riket tuvastada.

[xil]

Kui pole plaanis kaugjuhtida, siis kõige lihtsam ning loomulikum lahendus on kontrollerit mitte kasutada, juhul, kui gaasikatel seda ei vaja. Piisab vaid ajamitest ja progetavatest ruumitermostaatidest. Kusjuures termostaadid ning ajamid ei pea sama firma omad olema. Mul omal on Amazonist ostetud Salus termostaadid ja Giacomini ajamid.

[macintosh]

Kui pole plaanis kaugjuhtida, siis kõige lihtsam ning loomulikum lahendus on kontrollerit mitte kasutada, juhul, kui gaasikatel seda ei vaja.

Katel ise ei vaja seda. Katel opereerib puhtalt siseneva ja väljuva vee temperatuuri baasil ning kõik toimib ilma ühegi termostaadita. Viimasest tulenevalt on mul võimatu eri korruste või ruumide temperatuuri sujuvalt reguleerida. Aga oleks soovi.

Räägi mulle kontrollerivabast lahendusest lähemalt. See avaks palju suuremad võimalused erinevate termostaatide valikul ja muudaks ka automatiseerimise väga odavaks. Ma eeldan, et see on ise nö põlve otsas ehitatud lahendus. Korrigeeri mind kui ma eksin. See tekitab minus rea küsimusi.
1. Millisel tasemel oskused on sellise lahenduse kokkupanekuks vajalikud?
2. Mis pingega need asjad opereerivad?
3. Kui pinge on madalam, kui võrgupinge siis seal on eraldi toiteplokk?
4. Kuidas termostaadid ja andurid omavahel ühendatud on? Läbi mingi klemmliistu või ühenduskarbi?
5. Kui ilma kontrollerita hakkama saab siis miks kõik tootjad isegi kõige lihtsamate lahenduste juurde nontrollerit müüvad?

Hmm, Danfossilt leidsin ma isegi üheddusskeemi, kus polegi kontrollerit vahel.

[netmaster]

1. Millisel tasemel oskused on sellise lahenduse kokkupanekuks vajalikud?

üldjuhul tavalisi elektriku oskusi

2. Mis pingega need asjad opereerivad?

Mõistlik oleks valida kõik 220V, siis on valik kõige suurem ja toiteplokke pole ka vaja.

3. Kui pinge on madalam, kui võrgupinge siis seal on eraldi toiteplokk?

kui on, siis on jah vaja eraldi toiteplokki.

4. Kuidas termostaadid ja andurid omavahel ühendatud on? Läbi mingi klemmliistu või ühenduskarbi?

Maitseasi. Enamasti on termostaatide taga on andurite ühendamiseks kruviklemmid. Ei kujuta ette, milleks on sinna veel vaja eraldi klemmliiste või ühenduskarpe.

5. Kui ilma kontrollerita hakkama saab siis miks kõik tootjad isegi kõige lihtsamate lahenduste juurde nontrollerit müüvad?

sest sel juhul oled sa sunnitud kõik asjad nende käest ostma. Väga paljude ruumide ja keerulise süsteemi puhul võib kontroller ka soodsamaks osutuda, andes sealjuures mingeid lisavõimalusi automatiseerimiseks või eemalt juhtimiseks.


Põhimõtteliselt on kõige lihtsam kasutada tavalise elektripõrandakütte termostaate. Kollektori(te) juurest vead iga termostaadini näiteks 4x0.75 kaabli. Kaks traati annavad termostaadile elektrit ja kaks toovad sealt tagasi ajamite rakendamiseks vajamineva pinge. Kui liiga jahedaks läheb, siis elektripõrandakütte puhul lülitab termostaat sisse põrandakütte. Vesipõrandakütte puhul lülitab ta sisse ajami, mis avab kollektori kraani(d) ja vesi hakkab antud põrandas ringlema seda soendades. Tavaliselt on tootjatel ka eraldi mudelid kuni 16A (otse elektripõrandaküttele) ja kuni 3A (ajamite jms.) jaoks. Mõni paneb temp. anduri põrandasse (kui on suure massiga/inertsiga põrand), mõni toa lakke, mõnel termostaadil on andur sisse ehitatud misjuhul on ta siis lihtsalt juhtpaneeli sees, mõnel on wireless andur mille voib kasvõi padja alla panna.

Midagi sellist näiteks
https://www.aliexpress.com/item/1005001813858417.html

[Coolhouse]

Viga on selles et gaasikatel peaks kütma mingit paaki, nimetame seda akupaagiks.
Paagist võtab põrandakütte ringluspump (või ringluspumbad) ja pumpab vee põrandakontuuridesse.

Kui soovid 13 kontuuri igaühte eraldi reguleerida siis peab see sõltumatult toimuma.
Katla veeringlus kuni akupaagini on omaette (piltlikult neljateistkümnes kuid eraldi, katlaaautomaatika poolt juhitav) automaatika kontuur.

PS: Sinu gaasikatel on nagu Airbus A380. Tänane lend on planeeritud Tallinnast Helsingisse (soe ilm, pole vaja kõrgelt lennata). No aga selle lennukiga see ei õnnestu. Ehk kui talvel on külm siis sa saaks suure lennukiga kaugemasse kohta sõita küll. Et asi toimiks oleks vaja nii suurt lennukit kui ka 13 väiksemat, kohalikku lendu. Siis saaks lennata iga ilmaga.

[xil]

Tavaliselt läheb termostaati kolmene kaabel: L, N ja termostaadi väljund.
Ma panin kollektorite juurde WAGO klemmidega jaotuskarbid, et ajamite juhtmed "kultuurselt" termostaatideni minevate kaablitega ühendada. Kaasaegsetel termostaatidel saab menüüs valida nii normaalselt avatud, kui normaalselt suletud väljundi, seetõttu pole vahet, kas ajamid on N.O. või N.C.
Ma olen kasutanud 230VAC varianti.
Süsteem töötab väga hästi (tubade temperatuuri kõikumine jääb +/- 0,5C piiridesse), v.a. juhul, kui hulk külalisi pidutsema tuleb. Inimesed kütavad oma kehatemperatuuridega ruumid kiirelt soojaks, betooni valatud vesipõrandakütte inerts on liialt suur, et sellise tempoga maha jahtuda.

[jakim]

Need tavalised on/off termostaadid ei arvesta süsteemi inertsiga, reguleerimine toimub viivitusega ja kaasneva küttekulu tõusuga. 100% tõsi on ka kasutaja Coolhouse öeldu, et reeglina jääb soojade ilmadega katla võimusest üle ning alla moduleerida/reguleerida seda ei õnnestu. Õigeks lahenduseks on läbimõeldud projekt, samas võib proovida ainult seda teist korrust piirata temostaadiga, teistele kontuuridele ei näe mõtet - ajab katla reziimi paigast.

[Urmas]

Need tavalised on/off termostaadid ei arvesta süsteemi inertsiga, reguleerimine toimub viivitusega ja kaasneva küttekulu tõusuga.

Kui suure summa rahakotist võib võtta see kaasnev küttekulu tõus no nii aasta lõikes? Kas oma maja peab olema nii nanotehnoloogiliselt täpse temperatuurivahemikuga nagu vaktsiiniladu?

Õigeks lahenduseks on läbimõeldud projekt, ...

Nõus, aga kelle jutu järgi projekti koostada? Ei oska vist keegi ennustada, milliseks muutub kliima meie planeedil 30-50 aasta pärast(maja kasutusiga enne kapremonti). Ulli-Gretakese jutu järgi saame varsti siinsel laiuskraadil kaks banaanisaaki aastas. Paigaldan tema ennustuste järgi katlasüsteemi ja siis mõnel järgneval korralikul TALVEL, mil saab MK suusatamise etappe ja Tartu maratoni läbi viia, pean Hansapostist hakkama elektriradikaid ostma. Ja talvel ei oleks katusel asuvatel PV paneelidel mingit efekti radikate töös hoidmisel.
Mingi 7-8 aastat tagasi Šveistis tööl olles jaanipäeva paiku oli sealkandis kuu aega järjest iga päev ca 30* soojakraadi+meeletu õhuniiskus ja igaõhtune äike, siis direktori jutu järgi(vestlesime telefoni teel) oli siinmail samal ajal 3* sooja ja kütteperiood ei olnud veel lõppenud. Võrreldes meenututust ja tänavust suve, siis küttesüsteemi projekteerijatele on paras pähkel.
On olemas palju teisi kokkuhoidmise kohti. Söögid-joogid on üks nendest. Mitte, et kõht peaks korisema ja saab ka tualettpaberi pealt kokkuhoida. Kui midagi ei söö, siis ei ole ka midagi pühkida.

[xil]

Kes kasutab tänapäeval on-off termostaati?
Mingit inertsi pole termostaati sisse ehitatud, isegi mitte on-off termostaati, aga betoonist põrandaküte jahtumise inerts ehk nii 1C/1h, kui ventiil kinni on.
Küttevesi võib ka kõige palavamal suvepäeval +85C olla, kui ajam on suletud, siis vett läbi kontuuride ei lähe ja põrand on nii soe, kuipalju päike teda soojendab. Vaid kollektor on soe ja möödaviik on kuum. Kuna ajameid reguleeritakse ainult toatemperatuuri järgi, ei mängi küttevee temperatuur rolli ning kontrollerit vaja pole. Kui näiteks temperatuur on seatud 22C peale, siis olenevalt termostaadist, nii 22,3C toatemperatuuri puhul on ajam täiesti suletud. Elektroonilised on täpsemad, on-off puhul on dt suurem.
Soojuspumba puhul võib soojade ilmadega temperatuuri madalamaks keerata, et paar prossa küttekuludes võita SP parema kasuteguri läbi madalamal temperatuuril. Aga see võit on väike, kuna soojade ilmadega on küttevajadus väike. Gaasiküttel pole see üldse oluline.
Ma ei näe projekti koostamisel mõtet, kui just pole raha ülearu.

[jakim]

Kes kasutab tänapäeval on-off termostaati?
Mingit inertsi pole termostaati sisse ehitatud, isegi mitte on-off termostaati, aga betoonist põrandaküte jahtumise inerts ehk nii 1C/1h, kui ventiil kinni on.
. Gaasiküttel pole see üldse oluline.
Ma ei näe projekti koostamisel mõtet, kui just pole raha ülearu.

Gaasiküttel on samuti oluline, et kollektori segusõlm oleks korrektselt ehitatud, vahet pole kas paberil projektiga või meistri peas oleva projektiga. Kui sul on katla järgi küttekontuurid ja mingeid regulaatoreid ei ole, siis on üks lahendus. Kui soovid kontuurid välja lülitada on teine lahendus. Seda kinnitavad ka katla juhendmaterjalid. Korralik kontroller/termostaat suudab arusaada ka sellest, et su põrand, ei soojene kohe ning avab kollektori temp languse korral juba varem ja osaliselt (PWM teema https://www.watts.com/dfsmedia/0533dbba ... 6/e0006-06).

[macintosh]

Kui kedagi huvitab siis ei hakanud ise jaotuskarpe kokku panema vaid ostsin Amazonist Saluse omad, 30€ tükk. Ise oleks komponentidest ca 15-20€ karbi kokku pannud (karp, ühendusklemmid, kaitse, toitejuhe jms) aga nii saab eesteetilisema ja paremini hallatava lahednuse + ma saan vajdusel siis pumpa/katelt sealt ka lülitada. Hea tulemus, eriti arvestades seda, et sama toodet võib koha pealt osta 70% juurdehindlusega. Ajamid said samuti Saluse omad, 8€/tükk. Ikka Amazonist. Termostaadid pole veel kohal (v.a. üks näidis) aga need tulid midagi sarnast nagu @netmaster soovitas.

Laias laastus maksin kogu möllu eest minimaalselt 70% vähem, kui Eesti kaupmehe käest ostes oleks välja käinud ja sain parema lahenduse, sest ei pidanud enam soodsama otsa termostaate vaatama. Kogukulu 216€ katlaruumi minevate osade eest ja 260€ termostaatide eest.