Ehitusfoorum

Tere!

Sooviks saada nõu küttesüsteemi teemal.

Korterisse on vaja paigaldada individuaalne küte.

Pindala: 66m2
3 tuba + köök (+ vannituba, garderoob, sahver).

Majal kaks korrust, korter asub teisel korrusel. 1989 paneelmaja.
Korteri plaan lisatud paremaks arusaamiseks (valged elemendid pole midagi muud kui seinad seal kohtades, natuke ebaühtlaselt joonistatud).

Majal on renoveerimisprojekt tehtud (sokkel, uksed ja katus vahetatud. Fassaad tegemata, hetkel lähiajal pole plaanis teha).

Korteris on eelmise omaniku poolt aknad vahetatud, välisseinte poolsed siseseinad 50mm villa ja kipsplaadiga tehtud.

Korteris on kamin.

All elavad naabrid, kes pigem käivad külmematel aegadel vähem (põhiliselt elavad mujal linnas).

Põrandaks on originaalis männilaud 20mm, all tühjus 100mm põrandalaagiga. (valmis üles võtma ja soojustama, uue põranda panema).

Läbi on käinud erinevad küttelahendused:

- õhksoojuspump
- infrapuna küttekile põrandale
- õhk-vesi (põrandaküte)

Õhksoojuspumba asukoht oleks esikus (plaanil märgitud). Soe kanduks avatud elutuppa ja piki koridori tagumistesse tubadesse. Kas see ka reaalselt põhikütteks sobiks, jääb küsimärgiga. Saab muidugi lisada vajadusel radiaatorid juurde (nt magamistubadesse). ÕSP lubatud ka muidu panna (välise pumba asukoht esimese korruste välisrõdude alla).

Küttekile puhul tegemist otsese elektriküttega - samas põrand soe ja ühtlane temperatuur tagatud. Samuti saab toa kaupa reguleerida ja puudub hooldus ja seinad radikatest puhtad.

Õhk-vesi puhul oleks mõeldav tycroc plaadid põranda alla ja võtta seade koos soojaveeboileriga. Aga kas selline lahendus ka reaalselt ära tasuks koma investeeringu, pluss välise seadme paigaldamiseks oleks vaja pigem rohkem ruumi, mis võib olla probleemiks. Kõige kahtlasem hetkel.

Mis mõtteid tekitab, millist lahendust kaaluksite (võib olla ka mingi kombinatsioon ühest-teisest).

Võibolla jätsin osa olulist infot mainimata, seega saan juurde lisada kui tekib küsimusi.

Tänan kaasamõtlemast!

Kui all ei köeta ,siis soojusta põrand ja kas õhkvesi või otseelektriküte radiaatoritega.

Üldiselt, kui tekib vajadus ehitada korterisse individuaalne küttesüsteem, siis on parim lahendus korter maha müüa ja normaalsemasse (finantsvõimekuselt, koostöövalmiduselt, infralahendustelt) korterisse kolida. Ükski korterelamu pole planeeritud korterikaupa kütmiseks, mingit efektiivsust seal ei saavuta ja erinevate temperatuuride mõjud maja sisekonstruktsioonidele on teadmata.

Muus osas ütles eelmine vastaja ära, nii liigendatud korteris ühest õhksoojuspumbast soe õhk ei levi ühtlaselt, mõistlikum on radikad välja ehitada.

Samas on jäänud mainimata, palju sa siis juurde kütta tahad, nii hinnaarvestuses kui muus on suht oluline, kas su temp.erinevus ümbritsevate naabritega on 5 kraadi või 20 kraadi.

Selliseid sovhoosiaegseid paneelmaju on palju, mida nüüd korterihaaval peamiselt õhksoojuspumpadega köetakse. Eeldus on, et ka elaniketa korterid hoiavad kütteperioodil kütte töös, üldine kord näeb seda ette ka. Kui korter asub klimaatiliselt soodsas piirkonnas (näit. Saaremaal), peaks sobiva võimsusega õhksoojuspump selle edukalt ära kütma. Soojus jõuab ka tagumistesse tubadesse kui uksed enamuse aja lahti on, seal on temperatuur ainult paar kraadi madalam, aga magamistoas see ei sega (soe tekk ja parem uni). Elektriradiaatorid on soodne võimalus lühikestel külmaperioodidel "järgi aidata" ja kaminast on ka kasu. Mul endalgi on selline korter, ainult väiksem.
Võrdlus - gaasikeskküttega korter Tallinna lähedal ja õhksoojuspumbaga korter Saaremaal sama projektiga soojustamata majas, sama sisetemperatuur - Saaremaal küte ruutmeetri kohta 1,5-2 korda odavam.

Kui võimalik pane õhk-vesi ja torud põrandasse. Kui põrand on soe siis kraad-paar külmem õhk ei tundu nii külm ning naistele tavaliselt meeldib kui põrand soe on. Kui kütad õhk siis peab õhk olema soojem. Endal kogemus esimsese-eesti aegses majas, kui alumises korteris kedagi polnud ning põrandad külmad olid, toas oli 25 kraadi sooja aga külm põrand tekidas ikka külma tunde.

Kui leiad, et kapidaalne ehitamine on mõtekas, siis tõmba põrandad ülesse ja vaata kui sile pind seal all on. Kui vaja siis tasanda näiteks peenikese kergkruusaga ja pane maksimaalselt soojustust. Soovitan alu kattega PIR plaati millega saad õhukese kihiga parima tulemuse.

Kõik võimalused on olemas.
Võid ka näiteks kaminaga kütta. Kuid siis on soojuse pääsemine teistesse ruumidesse ustega jne. piiratud.Sama on ka õhksoojuspumbaga.
Õhk-vesi soojuspump on kallim aga soojust saab jagada igale toale. Suurt vahet ei ole kas teed seda Purmo C22 radiaatoritega või põrandaküttega.Põrandaküte on mugavam aga keegi ei tea palju sul soojust külmaga vaja on. ehk ruutmeetri kohta saad põrandast piiratud hulga soojust mis halva seinte ja lagede isolatsiooni korral võib osutuda mittepiisavaks.

PUR on vist kõige parem isolaator kuid paari cm paksune kiht eriti ei aita. Foolium peegeldab soojust tagasi aga kui see kokku oleks hea asi siis ehitataks juba ammu maju hõbepaberist + 2 cm Makroflexi.

Analoogne suurus ja olukord. Soojustasin põrandad, panin infrapuna paneelid lakke ning seintele ja ühendasin temperatuuri andureid jälgivate kontaktidega, toimib muretult.

Kui on valida siis soovitan klaaskattega, soetasin Saksamaalt. Seal on üsna hea valik.