Ehitusfoorum

Elan sellises majas, kus õhksoojuspumbapaigaldus ei ole lubatud, nii siis oleks vaja mingit alterantiiv varianti. Leidsin sellise seadme
https://www.proair.ee/koik-tooted/verti ... sseadmeta/
Kas kellegil on kogemust sellise asjaga või mis variandid veel oleks mõistlikud?

Varsti ei ole enam nii soe ja peab juba mõtlema sellele külmale talvele.

Iseenesest on põhja-itaalia suht tasemel tööstusega ( väga suur osa boileritest on näiteks sealt pärit).
Vaatasin selle imeasja tutvustust ja jäi silma see lauselõik: välistemperatuurist eraldub soojus ka väga madalatel temperatuuridel (kuni -10 °).
Ehk siis minu arust võib see ju kusagile lõuna-euroopasse isegi sobida kuid meil kütmiseks ilmselt siiski mitte.
Teemaalgataja kõige lihtsem, kiirem ja odavam lahendus oleks radikatega elektriküte - pole mingit välisosa, soetamishind on madal ja müra null.

Selleks saigi see teema, et uurida, et mis asi see veel on ja kas on ka teisi tootjaid kes sellist seadet toodavad.
Ostma küll ei torma.
Hind juba selline.
Samas tundub seadme idee hea, kui elada sellises kohas, kus välisosa keelatud.

AHV kirjutas: 30 Juun 2021, 18:33 Samas tundub seadme idee hea, kui elada sellises kohas, kus välisosa keelatud.

Jah ja elukoht võiks olla kusagil kus talve jooksul temperatuur alla 10 miinuskraadi ei lange - kui üleeelmine talv välja jätta siis meie kliima ikka tiba teine.

See paar päeva kui temp. on aastas <-10°C kannatab väga edukalt radikaga juurde kütta.
EMHI viimaste aastate andmed (Harku, varasemaid mul pole, muidu oleks lisanud)

Maaks kirjutas: 02 Juul 2021, 15:15 See paar päeva kui temp. on aastas <-10°C kannatab väga edukalt radikaga juurde kütta.
EMHI viimaste aastate andmed (Harku, varasemaid mul pole, muidu oleks lisanud)
Capture.JPG

Kunn24 juba viitas, et probleem tekib jää sulatusveega - sellepärast ka tõin välja, et antud süsteem meie kliimasse ei sobi kuna tihti temperatuurid madalamad kui pumba kirjelduses. Ja asi ei ole juurdekütmises vaid vees mis hakkab mööda fassaadi alla jooksma.
Ja kust võtad, et teemaalgataja harjumaal elab - pane võrdluseks näiteks Jõgeva andmed ka siis.

Kas vesi "jookseb mööda fassaadi" alla -5-ga kuidagi teistmoodi kui -15-ga (et see meie kliimasse kohe mitte kuidagi ei sobi)? Iseenesest on tore et Eestis on spetsialiste, kes paari pildi puhul suudavad eksimatult tuvastada, kas mingi seade on "Seade" või siis "makaron"
Aga äkki ei elagi Jõgeval, vaid Väike-Maarias (statistiliselt veel külmem kui Jõhgeval)? Tegelikult kraadpäevade arvestuses ei muuda see kõik mitte midagi ja üldpilt on umbes-täpselt sama.

Ajuvaba kirjutad ...
Väljas oleva välisosa all jää on loomulik ja segab mitte kedagi, aga kui seade on välisosata, ehk siis nn "välisosa" paikneb ruumis sees, siis mina eeldaks, et insenerid on sellele mõelnud ja teinud midagi, et "lompi põrandale" ja "oja seinale" ei tekiks. Ma olen muidugi palju vähem võimekas ja ei suuda paari klantspildi põhjal seda tehnilist lahendust tuvastada ja kuna ma endale sellist seadet osta ei plaani, siis ei ole huvi ka pikemalt otsida.
PS Külmkapil on kondensaator ja aurusti samuti toas - loike pole ja seintel ojasid samuti mitte

Kondentsvee saab koguda anumasse, mida aeg-ajalt tühjendada tuleks või kombineerida soojuspump õhuniisutiga.
Selliseid siseosaga pumpi pakuti mingi 15 a. tagasi, siis kadusid müügilt, kuna on meie kliimas aastaringseks kasutamiseks mittesobivad, v.a. tarbevee soojendamine vms väikest võimsust vajav otstarve. Põhiprobla on õhuhulk, mida on vaja suure võimsuse ja kõrge kasuteguri saavutamiseks. Läbi väikeste avade sellist õhukogust liigutades tuleks kasutada võimsaid vente ning nende ning kiire õhuvooluga kaasnev mürin-vilin teeks elamise talumatuks. Lisaks viiksid võimsad vendid seadme kasuteguri ikkagi alla.

Probleem ei ole mitte soojuspumpades vaid inimeste mõtlemises ja asjadest arusaamises.
See soojuspump mis pildil on mõeldud 40 m2 pinna kütmiseks. Arvatavalt õnnestub Eesti oludes kütta veelgi väiksemat pinda.
Hollandis on sellised väikesd soojuspumbad olemas ja probleem pole neid ka siia saada kuid hind erineb sellest mida ette kujutate ehk ka mänguasjad võivad maksta korralikku raha.
https://ithodaalderop.compano.com/Data/ ... 0i_WEB.pdf

Soojuspumba paigaldamisel ei pea välisosa olema tingimata maja fassaadil. Samiuti jääb arusaamatuks miks ei tohi välisosa paigaldada. Kas te suudate näiteks ette kujutada et Luminor panga peahoonel Tallinnas on igal korrusel rõdu ja rõdul võimas soojuspump mis küll peamiselt mõeldud kogu korruse jahutamiseks.
Väga lihtne on deklareerida et ei lubata kuid seda kus kohast selline jutt alguse(õigusliku aluse) saab võiks ikkagi välja uurida.

Välisfassaadile paigutatavad soojuspumbad vajavad kooskõlastust, kuna:
- Igasugune küttelahenduse muutmine vajab kooskõlastust;
- Igasugune fassaadile kinnitatav fassaadi ilmet muutev asi vajab kooskõlastust, isegi teistsuguse paksusega aknaraamid;
- Korterelamus võib välisseadme müra naabreid häirida ning sageli häiribki.

Kõik kolm toodud põhjust ei ole kohustuslikud. Majaomanik võib aga ei pea KOV midagi tegema.

KOV peab seadustest kinnipidamist kontrollima ning (Tallinna puhul) MUPO saatma ning siis on trahvi määramisel selle maksmine kohustuslik. Ja kui endine olukord pole tähtajaks taastatud või uus olukord seadustatud, siis uue trahvi. Ja nii teoreetiliselt lõpmatuseni. Iseasi, kui KOV kontrollida ei viitsi, ehk siis ise temale pandud kohustust ei täida.

xil kirjutas: 03 Aug 2021, 13:17 KOV peab seadustest kinnipidamist kontrollima ning (Tallinna puhul) MUPO saatma ning siis on trahvi määramisel selle maksmine kohustuslik. Ja kui endine olukord pole tähtajaks taastatud või uus olukord seadustatud, siis uue trahvi. Ja nii teoreetiliselt lõpmatuseni. Iseasi, kui KOV kontrollida ei viitsi, ehk siis ise temale pandud kohustust ei täida.

Elu on näidanud, et KOV ei viitsi/suuda kontrollida. Tallinn on täis kortermaju ja eramuid, kus on täiesti puusalt pandud soojuspumbad kuhu juhtub - kehvemal juhul isegi korstna külge (mis on lisaks ka tuleterjeeeskirjadega keelatud). Rääkimata sellest, ei suuda KOV isegi tuleohutusnõuete täitmist kontrollida.

KOV ei saa trahvi teha, sest seadust pole rikutud. Seaduse rikkumine ei ole lisada küttesüsteemi seadmeid, mis parandavad selle omadusi (Selline oli TJJA ametlik vastus). See on nagunii renoveerimine alla 33%. Üks teine seadus lisab - fassaadile võib lisada elemente mis ei ulatu rohkem kui 1 meeter (jällegi see punkt pärit Tallinna Linna ja ühe ettevõtte kohtulahendist!). Ja SP müra on normi piires kui ta just pole eriliselt rikkis. Selle 3 punkti osas oli siin foorumis kenasti kohtulahend olemas kus vihane naaber ei suutnud ära tõendada müra ületamist ning kohtukulud jäid tema kanda.

Näiteks kortermaja puhul of fassaad ühistu liikmete ühisomand ja keegi ei tohi ühistu nõusolekuta sinna midagi paigaldada.
Eramu puhul, kui ise torkima ei lähe, siis on suurem tõenäosus puhta nahaga välja tulla. Ma kirjutasin Nõmme Linnaossa avalduse, et tahan eterniitkatust plekiga asendada. Nõuti projekti. Ei hakanud sellega jamama, vaid alustasin asbestivaba eterniidi paigaldamisega. Varsti tuli MUPOlt kiri, et plekk-katuse paigaldamisega seoses on menetlust alustatud. Läksin MUPOsse kohale ja soovitasin uuesti vaatama tulla, seekord prillid ka ette panna. Neil olid isegi fotod tehtud, uurisime koos ja jõudsime ühisele arusaamale, et pole tõesti katusepleki moodi. Mõne kuu pärast tuli teade, et menetlus on lõpetatud.

KÜ nõusolek ja KOV ehitusluba SP paigaldamiseks on kaks täiesti erinevat asja. JAH, ilma KÜ loata ühistu seinale paigaldada ei või. Rõdule võib sest sa paned pumba lahtiselt.