Ehitusfoorum

Proovin veelkord kas saab siin foorumis arutada teemal kuidas oleks kõige õigem täita plaatvundamendi alust ilma et mõni troll kohe ei teataks, et küsi projekteerijalt ja ise kaasa mõtlemine on keelatud.

- pinnas on savi-liiv ja pinnavesi kõrgel (kõige märjemal ajal 10cm)
- vaja on tõsta umbes 50 cm.
- sinna peale tuleb ilma soojustuseta 20 cm kandeplaat, mille peale siis soojustus ja soe plaat.

Kindlasti panen saviliiva peale geotekstiili, sealsamas tee ehitusel nägin, kui hädavajalik see oli ehk kogemus õpetab.

Variandid:

1) Täidaks kruusaga

- 2x odavam kui killustik, mis on väga kaugel.
- murekoht on selles, et kas see servast ära ei hakka vajuma.
- mere lähedal üleujutusohtlik piirkond ja kui tõesti üks kord 20 aasta jooksul vesi ukseni ulatub, siis vist kruusa uhub lihtsamini ära. Või mõtlen üle?

2) Täidaks killustikuga

- 2x kallim, kui kruus
- kild lõhub geotekstiili ja vajub savisse. kildu pidi suht lõpmatuseni saama savisse tampida. Kuidas seda probleemi lahendatakse?
- kui paneks alumise kihi peenikest kildu, mis ei lõhu geotekstiili?

3) Kui täidaks alt kruusaga ja peale killustiku.
- kild vist kruusa sisse niipalju ei vaju kui savisse?

Geotekstiil jagatakse erinevatesse tugevusklassidesse
Et geotekstiil ei puruneks tuleb valida vastav tugevusklass
Tugevusklassi valikul on oluline materjal (ümarateraline, purustatud kivi, purustatud kivi osakaal jms) ning tihendamisel mõjuvad koormused (käsitsi tihendamine, masinaga tihendamine, mis masinaga tihendamine jms)

Täitmise kohta ei oska midagi mainida teadmata geoloogiat, veetasemeid, vertikaalplaneeringut, koormusi jms

Äkki kuskil on mõni tabel selle geotekstiili kohta?
Kruusatee alla panin klass 2.

rye kirjutas: 08 Juun 2021, 19:53 Äkki kuskil on mõni tabel selle geotekstiili kohta?
Kruusatee alla panin klass 2.

Lisan veel ühe "asja" millest ehk on abi nii aluse kui plaadi arvutustel...
Abi on siis kui omad teatud pädevust...

leidsin veel sellise juhendi: http://www.viacon.ee/geotekstiilid
nõrk pinnas -> tavalised ehitustingimused -> madal liiklussagedus -> terassurus <63 = klass 3
Ehk siis võiks ka killustiku otse klass3 geotekstiilile panna, mis on muidugi kallim, kui kruusaga täita.

Olen nüüd erinevatelt teadjatelt (ka arhitektidelt) uurinud kas kõrge kruusapadi vundamendi all on piisavalt püsiv ja kas kruus kõrge põhjavee tõttu kapillarvett üles ei vea.
Vastuseid olen saanud seinast seina, alates sellest, et mis sa põed, isegi liiivapadi on plaatvundamendi all piisavalt püsiv, kuni selleni, et savisel pinnasel peab kindlasti suure fraktsiooniga killustik padjaks olema.
Kuna killustik tuleb "ainult" 1500 EUR kallim jään vist siiski selle juurde, kuna vundamendi vigu pidavat kole kallis parandada olema

Olen nüüd erinevatelt teadjatelt (ka arhitektidelt)...

Arhitektidelt? Teadjatelt?
Huumor / iroonia vms?

rye kirjutas: 29 Juun 2021, 23:55 Olen nüüd erinevatelt teadjatelt (ka arhitektidelt) uurinud kas kõrge kruusapadi vundamendi all on piisavalt püsiv ja kas kruus kõrge põhjavee tõttu kapillarvett üles ei vea.
Vastuseid olen saanud seinast seina, alates sellest, et mis sa põed, isegi liiivapadi on plaatvundamendi all piisavalt püsiv, kuni selleni, et savisel pinnasel peab kindlasti suure fraktsiooniga killustik padjaks olema.
Kuna killustik tuleb "ainult" 1500 EUR kallim jään vist siiski selle juurde, kuna vundamendi vigu pidavat kole kallis parandada olema

Kui sellest 1500-st eurist kasvõi pool valada paksemasse raudbetooni ei taga paremat tulemust?

Kahtlen, kuna kui paksema plaadi alt täide ära vajub/ära uhub, siis ega see paksem plaat õhus ju ei püsi?

kunn24 kirjutas: 01 Juul 2021, 17:29 Miks ta ei võiks püsida, sillad on kõik õhku ehitatud.

Maja plaatvundament ja selle armeering vist ei ole päris sama, mis silla kontstruktsioonil.

Urmas kirjutas: 01 Juul 2021, 18:35
kunn24 kirjutas: 01 Juul 2021, 17:29 Miks ta ei võiks püsida, sillad on kõik õhku ehitatud.
Maja plaatvundament ja selle armeering vist ei ole päris sama, mis silla kontstruktsioonil.

Maja plaatvundament ja armeering ei ole tõepoolest päris sama mis sillal
Aga see ei tähenda, et kunni märkusel poleks asjaga seost - illustratsioonina ja utreeritult on näide väga hea
Plaatvundamendi paksus, armeering jms oleneb otseselt aluse "jäikusest"
Eelpool on ka vihje kus on selgitus sisejõudude jaotusest erineva jäikusega konstruktsioonis (mille jäikus on otseses sõltuvuses aluse jäikusest)

xxx111 kirjutas: 01 Juul 2021, 20:13 Maja plaatvundament ja armeering ei ole tõepoolest päris sama mis sillal
Aga see ei tähenda, et kunni märkusel poleks asjaga seost - illustratsioonina ja utreeritult on näide väga hea
Plaatvundamendi paksus, armeering jms oleneb otseselt aluse "jäikusest"

Teema algataja võiks ju sellisel juhul nõuda projekteerijalt, et projekteeriks alusplaadi vundamendi sarnaselt sildadega.
OT. Olen viimistlenud Tabasalus maja, kus kevadel, sügisel ja vihmasemal suvel on maja all tiik ja maja ehitatud põhimõtteliselt sillana. Ju sattusid paekivisele krundile allikakohad. Projekti autor on tellija ise ja tal oli vist eelmise riigikorra aegne TPI ehitusinseneri haridus, mitte tänapäevane "kõrgharitud bakalaureus". Aga probleemi lahendus oli ilus ja omapärane.

Nende koer jooksis pidevalt maja alt läbi ja läbi tiigi ikka nii, et oli üleni märg.

Vundament ise on selline nagu manuses. Projekteerija pani täiteks tihendatud kruusa.
Padja kõrgus tuleb umbes 50 cm mille all on märjal ajal kohe pinnavesi.

K-1.1.3 VUNDAMENDI LÕIKED VL1 JA VL2.pdf: (150.63 KiB) Allalaaditud 260 korda

Ma siin nüüd mõlgutan mõtteid, et kui kruusast, siis tuleb padi ilmselt meetri jagu laiem teha....
Teed ehitades on suur vahe kas killustik või kruus, samas maja all ju keegi auto või ATV-ga ei drfiti ja peaks ka kruus hea olema....kokku ta kindlasti ei vaju

rye kirjutas: 01 Juul 2021, 22:40 Projekteerija pani täiteks tihendatud kruusa.

Vaat nüüd ma ei saa sinust mitte essugi aru?

Projekteerijat ei usalda, aga foorumlaste nõuandeid võtad kuulda? Aga kui teed foorumlaste arvamuste järgi, siis vastutab jamade eest kes? Teemas kommenteerinud? Unista edasi! Anna projeteerijale konkreetse maja kohta tehtud geouuringute koahpeal tehtud reaalsed puurimiste analüüsid pinnasekihtide kohta, mitte, et projekteerija võtab kusagilt netiavarustest umbkaudsed geoandmed. Jah, ma tean, et pinnase läbilõike uuring maksab, aga oma rahu huvides võiks selle töö lasta ära teha. Vastasel juhul pead süüdlast otsides vahtima peeglisse.

Mina ka aru ei saa
Projekteerija on Sulle kõik ette "kirjutanud"...
Ja Sa tuled foorumisse? Milleks? Või mis eesmärgiga?

Urmas ja xxx111

Te olete mõlemad ikka uskumatud trollid.
Siin kirjutasite, et ilma projektita ei tohi foorumis üldse sõna võtta, ainult projekti tohib siin arutada.

viewtopic.php?f=20&t=68329

Nüüd siis kui projekt on olemas on jälle sitasti, jälle ei tohi asja arutada.
Tegelikult tuleks foorumis sõna "projekt" ära keelata, mingi automaat peaks kõik postitused kus esineb sõna "projekt" automaatselt kustutama. Siis saaks siin mõnd teemat ka sisuliselt arutada.

Pane kruusapadi alla ja tihenda voolava veega. Kruusapadi olgu siis , nagu ka ise plaanisid, vundamendist laiem, et oleks piisavalt materjali vajumaks asenduseks, kui kuskilt midagi ära vajub. Arvesta, et pinnas hakkab selle kruusapandja sisse migreeruma ja mida kaugemalt ta hakkab, seda kauem ta jõuab plaadi alla. Ehk siis kokkuvõttes, suurus loeb.

rye kirjutas: 02 Juul 2021, 23:36 Urmas ja xxx111

Te olete mõlemad ikka uskumatud trollid.
Siin kirjutasite, et ilma projektita ei tohi foorumis üldse sõna võtta, ainult projekti tohib siin arutada.
viewtopic.php?f=20&t=68329
Nüüd siis kui projekt on olemas on jälle sitasti, jälle ei tohi asja arutada.
Tegelikult tuleks foorumis sõna "projekt" ära keelata, mingi automaat peaks kõik postitused kus esineb sõna "projekt" automaatselt kustutama. Siis saaks siin mõnd teemat ka sisuliselt arutada.

Tere tulemast klubisse, rye, oled meie seltsingusse vastuvõetud.

Siinsel arutelul ja projekti eiramisel ehituse käigus on suur vahe.

rye kirjutas: 01 Juul 2021, 22:40 Projekteerija pani täiteks tihendatud kruusa.

Ja siis otsustad sina, et

rye kirjutas: 29 Juun 2021, 23:55 Kuna killustik tuleb "ainult" 1500 EUR kallim jään vist siiski selle juurde, kuna vundamendi vigu pidavat kole kallis parandada olema.

Aga mis siis saab kui teistel teadjatel ja foorumlastel ei olnud õigus ja hiljem selgub, siis kui vundament juba vajunud, et õigus oli siiski projekteerijal? Mille kuradi pärast oli sul projekteerija peale vaja raha raisata kui oled saanud foorumi ja teiste erinevate teadjate abil saanud isetargaks?

Tunnistan end trolliks
Olenemata sellest, et Sul on projekteerija lahendus tee nii nagu foorum sulle soovitab
Aga pärast "ära ohi"

Urmas kirjutas: 03 Juul 2021, 08:03 Mille kuradi pärast oli sul projekteerija peale vaja raha raisata kui oled saanud foorumi ja teiste erinevate teadjate abil saanud isetargaks?

Vaata Urmas projekti tellisin ma ainult selleks, et sa ennist arvasid, et ainult projekti olemasolul on mõtet siin foorumis arutata.

Urmas kirjutas: 14 Mai 2021, 08:18
rye kirjutas: 13 Mai 2021, 22:22 Isegi kui esimeses postituses palud, et ärme juhi teemat projektile, keegi ei kahtle projekti vajalikkuses...
Siis ikkagi jõuame me sinna et Urmas arvab, et ainult projekti olemasolul tohib siin sõna võtta.
Ilma projektita arutada ei tohi.
Tohib, aga mõtet ei ole. Vähemalt minu arvates.

Nüüd kui projekt olemas ootaks siis sult asjalikku,mõttekat arutelu probleemi sisu üle.

T25 kirjutas: 03 Juul 2021, 00:21 Pane kruusapadi alla ja tihenda voolava veega.

Tänud, hea mõte. Ilmselt siis vee ja vibraga koos, ehk mitte ainult veega.
Samas peab vaatama,et liiga palju vett ei anna, muidu vibra vist ei tööta.
Või siis kiht kihi haaval, alguses vibraga ja siis veega. Uus kiht ja jälle vibra ja siis vesi.

Ära mõtle üle. Tee nii nagu projektis kirjas. Mitu vundamenti sa elus teinud oled, et tead täpselt kuidas asi käima peab? Millegipärast kahtlustan, et see sul esimene, sellest ka need mõtted ja kahtlustused, et mis oleks kui... Projektis ju vundament igati kapitaalne, pooled põldudel asuvatest majadest seisavad kordades nõrgematel alustel ning ei vaju kuhugile maapõhja.

Mina paneks kruusa, odavam ja teeb töö ära.
Veega tihendamine käib nii, et pumpad kõrvalasuva järve oma vundamndiauku ringi. Kui see maasse imbub, siis sobituvad kõik terakesed omale kohale. Ei mingit vibra. Vanad eestlased tegid seetõttu kõik vundamenditööd sügisel ära, et sügisene ja kevadene vesi, enda kasuks tööle panna.....

Jah tänud, seekord siis ei pumpa mitte vundamendiauku, vaid vundamendimäkke...
Krt päris ilma vibrata ma ei julge....

Ehitusfoorum

Kas täita kruusaga või killustikuga ?

Kas täita kruusaga või killustikuga ?

Re: Kas täita kruusaga või killustikuga ?

Re: Kas täita kruusaga või killustikuga ?

Re: Kas täita kruusaga või killustikuga ?

Re: Kas täita kruusaga või killustikuga ?

Re: Kas täita kruusaga või killustikuga ?

Re: Kas täita kruusaga või killustikuga ?

Re: Kas täita kruusaga või killustikuga ?

Re: Kas täita kruusaga või killustikuga ?

Re: Kas täita kruusaga või killustikuga ?

Re: Kas täita kruusaga või killustikuga ?

Re: Kas täita kruusaga või killustikuga ?

Re: Kas täita kruusaga või killustikuga ?

Re: Kas täita kruusaga või killustikuga ?

Re: Kas täita kruusaga või killustikuga ?

Re: Kas täita kruusaga või killustikuga ?

Re: Kas täita kruusaga või killustikuga ?

Re: Kas täita kruusaga või killustikuga ?

Re: Kas täita kruusaga või killustikuga ?

Re: Kas täita kruusaga või killustikuga ?

Re: Kas täita kruusaga või killustikuga ?

Re: Kas täita kruusaga või killustikuga ?

Re: Kas täita kruusaga või killustikuga ?

Re: Kas täita kruusaga või killustikuga ?

Re: Kas täita kruusaga või killustikuga ?