Ehitusfoorum

Pinnas on suht pehme savi ja pinnavesi kõige märjemal ajal väga kõrge (10cm)
Kuna meri on lähedal, peab vundament olema kõrgem - 60cm maapinnast.
Suvila on 130 ruudune kerge pooleteisekorruseline sõrestik tehasemaja, plekist katusega.
Killustik on kaugel (=transa klallis) looduslik kruus lähemal (2x odavam)

Koperdasin siinsamas foorumis umbes sellise lahenduse otsa:

1) 20 cm mulda on juba kooritud, savi peale panen geotekstiili.
2) täidan kruusaga ja tihendan kihthaaval pinnasest 20 cm kõrguseni, ehk kokku 40 cm kruusakiht.
3) kruusa peale 20cm (servast 30cm) armeeritud plaat valatud otse kruusale??? Või peaks kile vahel olema???
4) Plaadi peale hüdroisolatsioon (kile, bituumen või miskit muud?)
5) laon "soojast" 30cm bauroc plokist ühe ringi ümber perimeetri, mille ülaserv jääb põrandaga tasa. Selle peale toetuvad hiljem seinad
5) Baurocist perimeetri sisse valan 8 cm põrandaküttega põrandaplaadi 10cm EPS soojustuse peale?

Kas selline lahendus lendaks või mis oleks puudused, mida peaks muutma/lisama?

Kui simu ainus nõuanne on, et telli projekt, siis seda tean ise ja palun ära juhi teemat sinna.

Tänud ette asjalike soovituste eest.

Jätame siis projekti jutu kõrvale...
Juhime tähelepanu kõrgele veetasemele ja savipinnasele ning sellele, et leondudes kaotab savipinnas kordades kandevõimes ning igasugune ehitusmehhanismidega töötamine leondunud savil on keelatud
Isegi kui soovid pinnast tõsta siis tihendamisega leondunud savi peal teed aluspinnasele rohkem kahju kui kasu (sest rikud loodusliku struktuuri)
Vundamendi projekt ei ole ainult vundament vaid ka aluste projekteerimine - need on omavahel üks-ühele seotud...

Jah tänud, kuid kasvupinnase koorimisega ja kändude juurimisega on pinnas siiski segi pööratud. Aga õnneks see pinnas nii nõrk ka pole, et plaati ei kannaks. On pigem liiva savi segu. Labidaga kaevates siiski peab natuke vaeva nägema.

Mõeldud on vundeerimistasapinda - so, et vundamendi alus oleks rikkumata struktuuriga looduslik pinnas...

Millele Sa õieti vastust tahad?

Võtame järjest läbi:
1. Pane
2. Täida
3. Ei pea kilet olema
4. Kile ei ole hüdroisolatsioon
5. Bauroc ei sobi pinnasesse
6. Vala

Kas selline lahendus lendaks või mis oleks puudused, mida peaks muutma/lisama?

Teoreetiliselt, arvestades eelpool toodud märkusi saab nii teha
"Saatan" peitub detailides / nüanssides

Tänud jälle,

>Millele Sa õieti vastust tahad?

Tahtsingi arvamusi, et kas keegi näeb sellisel ehitusviisil põhimõttelist viga, ehk kas on mingi konkreetne põhjus miks ei tohiks nii teha. Aga küsin veel täpsemalt mis on minu enda murekohad:

2. Kas looduslik kruus täiteks plaadi alla on OK, või peaks kindlasti killustikuga täitma. Kapillaartõus?
3. Kas on OK kui kandev plaat on valatud otse kruusale ja jääb niiskeks?
4. Kas bituumen kandva plaadi peal on hüdroisolatsioon või peab miskit spetsiifilisemat olema?
5. Tegelikult oli see perimeetri Bauroc ring mõeldud kandva plaadi ja hüdro peale, ehk Bauroc ei jää niiskeks. Aga vahepeal tundub, et asendaks Bauroci Fiboga, mis on tugvam ja kui 50a jooksul üleujutus tulema peaks siis jääb mingigi lootus, Bauroc vist laguneks kohe.
6. Siis kokku jääb 10cm EPS soojustust ujuva põranda alla? Põrandaküte tuleb ka. Tegemist on küll suvilaga, aga varem või hiljem hakkab keegi seal talvel elama. Või peaks perimeetrit tõstma et rohkem EPSi saaks? Paneks perimeetrisse 2 kihti fibo =380mm kõrgust = 300mm EPS + 80mm põrandaplaat?

Miks nii ei ehitata? Eraldi põrandaplaat tuleb natuke kallim ja töömahukam?

2. Kruus on OK
3. Võib valada otse kruusale
4. Bituumenmaterjal on hüdroisolatsioon
5. Bauroc ei sobi pinnasesse ja soovitatav pole ka soklis (kandev plaat on pinnases, selle peal mingi osa on pinnases ja mingi osa on sokkel)
6. Soojustuse paksuse üle pead ise mõtlema (kui projekt pole vajalik) / on seotud soojakadudega, küttega jms

Miks nii ei ehitata - sest tellija võrdleb AINULT hindu...

Kui tahta vältida vundamendi kokkupuudet pinnaseniiskusega siis tuleb vundament tervenisti isoleerida (mitte ainult põhi)
Kuid miks ei või vundament kokku puutuda pinnaseniiskusega?

Kui geomembraan panna kandva plaadi alla (3), siis ju peale bituumenit (4) vaja polegi?
Seda siis kui ka perimeeter näiteks EPS-iga isoleeritud/soojustatud saab (7).

kunn24 kirjutas: 13 Mai 2021, 16:51 Ma ei kirjutanud ju bituumenit. Pole veel kuulnud, et bituumeniga sel eesmärgil kruusa võõbataks. Bituumen üldse

Eiei rääkisme mööda, kui plaadi all on geomembraan (3), siis plaadi peale pole ju hüdrot/bituumenit/kilet vms (4) vaja. See plaadi pealne hüdro oli minu esialgne plaan aga kui plaadi otse geomambraanile valada võib (ehk see ei lähe katki), siis see tundub igal juhul õigem kui plaat kuivaks jääb.

kunn24 kirjutas: 13 Mai 2021, 17:07 Ja kui betoneerid, siis tead seda, et betoon ei kuiva, vaid kivineb ja selleks ta seob endaga vett. Need vennad, kes betooni kuivamisest tulevad rääkima, võid platsilt ära saata.

Jah kui geomembraan vahel, siis ei kuiva ehk ikka kivistub.
Mul vanaisa 30a tagasi õpetas, et tsement pidi 28 päeva kivistuma
Aga selle ARMIXiga peab psühholoogiliselt sina peale saama.
Vägisi tahaks ikka mõne armatuuri sisse vistata

VUNDAMENTI ei ole vaja niiskuse eest kaitsta
Niiskust ei tohi "tuppa lasta"
Vundamendi alla pole midagi vaja
Vundamendi peale on vaja hüdroisolatsiooni (valikuid on mitmeid)
Ja jään enda juurde, et "tavaline ehituskile" ei ole hüdroisolatsioon

Siit foorumist saadki erinevaid arvamusi
Ja mitte keegi kes siin arvamust avaldab ei vastuta millegi eest
Selleks, et saada korrektne lahendus koos kõigi vajalike tehn parameetritega ongi projekt
Sina pead seda üleliigseks - seega nopi arvamustest välja see mida pead õigeks

xxx111 kirjutas: 13 Mai 2021, 17:46 Selleks, et saada korrektne lahendus koos kõigi vajalike tehn parameetritega ongi projekt
Sina pead seda üleliigseks - seega nopi arvamustest välja see mida pead õigeks

Ei pea üleliigseks, ma lihtsalt pimesi ei usalda projekti, tahan aru saada miks nii või naa.
Kui iga küsimse peale vastata, et telli projekt, siis poleks seda foorumit vaja.
Aga tänud, et see konkreetne teema on siiski asjalike nõuannetega täitunud.

xxx111 kirjutas: 13 Mai 2021, 17:46 VUNDAMENTI ei ole vaja niiskuse eest kaitsta
Niiskust ei tohi "tuppa lasta"
Vundamendi alla pole midagi vaja
Vundamendi peale on vaja hüdroisolatsiooni (valikuid on mitmeid)
Ja jään enda juurde, et "tavaline ehituskile" ei ole hüdroisolatsioon

Aga hetkel tundub mulle, et plaadi alla geomembraan on ehituslikult isegi lihtsam ja miks ei võiks siis plaat kuiv olla?
Lisaks siis veel see kuivamise/kivistumise probleem, et kui pinnasele valad, siis kunagi ei tea palju betooni niiskust pinnasesse kaduma läheb.

Foorum on vajalik - küsimusi on igasuguseid / lisaks on lihtsalt arutelu ka hariv
Kuid seda meelt olen küll, et ehitustehniliste lahenduste jaoks on projekt mitte foorum

Mina olen seda meelt, et ehitustehniliste lahenduste arutelu on ka hariv

No ei ole radooniteemaga seoses vaja VUNDAMENDI alla midagi
Radoonikaitse peab tagama radooni levimise siseruumidesse
Radoonikaitse (-tõrje) meetmed olenevad radoonitasemest ja tihti piisab vaid korralikust ehituskvaliteedist ja ventilatsioonist
VUNDAMENT iseenesest ei vaja mingit kaitset

rye kirjutas: 13 Mai 2021, 18:25 Ei pea üleliigseks, ma lihtsalt pimesi ei usalda projekti, tahan aru saada miks nii või naa.

Sul ju ei ole projektigi, millest aru saada, et miks nii või naa. Nagu sa oma esimeses postituses kirjutasid

rye kirjutas: 12 Mai 2021, 21:25 Koperdasin siinsamas foorumis umbes sellise lahenduse otsa: ...

rye kirjutas: 13 Mai 2021, 18:25 Kui iga küsimse peale vastata, et telli projekt, siis poleks seda foorumit vaja.

Ikka on vaja, sest siis saame kommenteerida konkreetset projekti, mitte siinses foorumi teemat, mille otsa koperdasid.
Projekteerija saadab su pikalt kui sa hakkad talle ette kirjutama, et VE foorumlased käskisid teha nii.

Tabel...

Me võime siin vaidlema jäädagi...
Vundamendi projekt määrab
- vundeerimistasapinna (vastavalt geoloogiale)
- kaevikute nõuded
- aluste parameetrid (E1, E2/E1, tihendustegurid jms)
- betooni tugevusklassi, keskkonnaklassi
- vundamendi paksuse
- armatuuri, armatuuri kaitsekihid (põhjas, külgedel, peal)
- armatuuri jätkude asukohad
- töövuugid (kui vajalik)
- radoonikaitse (kui vajalik)
JNE, JNE

Igasugused tehnilised küsimused on projekteerija "kaalutlusotsus"
Tema arvestab erinevaid tegureid ja nende koosmõju
Ja vastutab selle eest mis ta kirja ja joonisele paneb
Käesoleval juhul täidab seda rolli teemaalgataja...

Isegi kui esimeses postituses palud, et ärme juhi teemat projektile, keegi ei kahtle projekti vajalikkuses...
Siis ikkagi jõuame me sinna et Urmas arvab, et ainult projekti olemasolul tohib siin sõna võtta.
Ilma projektita arutada ei tohi.
xxx111 jagas alguses asjalikke arvamusi, tänud selle eest, aga....
See projekti jutt on kõige kindlam viis igasugune sisuline arutelu maha suruda. Miks ei tohi ehitusfoorumis sisuliselt asjade üle arutada?
Olen ka näiteks paadimeeste foorumi aktiivne kasutaja ja seal ei saadeta iga tehnilise murega ametliku esindaja juurde.

kunn24 kirjutas: 13 Mai 2021, 20:04

xxx111 kirjutas: 13 Mai 2021, 19:25Tabel...

Tabel, mida teemehed kasutavad, ju neil on teine kruus. Tähele tuleb panna ka seda, et täieliku küllastumise ja osalise küllastumise kapilaartõusu suhe on ligi 5.
image_2021-05-13_200409.png

Tegelikult on see minu jaoks meeldiv üllatus, et kruusa kappillartõus nii väike on, oleks palju enamat pakkunud.
Aga geomembraani paneks vist ikka plaadi alla...

Arutada tohib kõike
Kuid midagi pole teha - paraku on foorumi kompetents siiski midagi muud spetsialisti omaga võrreldes
Projekt on soovitus - kas soovitus järgida või mitte on alati enda otsus - mitte keegi seda vägisi peale ei suru

Nt "lihtsad ja väiksed asjad":
vundamendi lahendusest ei ole mõtet rääkida ilma aluspinnase parameetriteta, vertikaalplaneeringuta, koormusteta ja koormusskeemideta

rye kirjutas: 13 Mai 2021, 22:22 Isegi kui esimeses postituses palud, et ärme juhi teemat projektile, keegi ei kahtle projekti vajalikkuses...
Siis ikkagi jõuame me sinna et Urmas arvab, et ainult projekti olemasolul tohib siin sõna võtta.
Ilma projektita arutada ei tohi.

Tohib, aga mõtet ei ole. Vähemalt minu arvates.