Ehitusfoorum

Tere!
Palun proovige rumalale selgitada, kuidas oleks mõistlik soojustada tuhaplokist maja.
Plaan on hakata vaikselt renoveerima vana maja, võtta seest kõik kuni tuhaplokini puhtaks. Tänasel vaatlusel ega seal palju ei olnudki.
Soojustada ikka väljast?! Hetkel on sees soojustatud saepuruga. Väljast ta on aastakümneid olnud ilustamata ehtne tuhaplokk.
Ambitsiooni on, muu on hetkel ähmane.

väljast ikka. Roov peale, vill vahele, tuuletõke ja laud.
Või siis soojustus ja krohv. Ise pead ikka teadma, mida tahad.

Aitäh!!! Laud on ahvatlev.

laua alla distants ka, et laud ei oleks vastu tuuletõket.
Alt ja ülevalt soojustus peab olema suletud, õhu liikumise, näriliste ja lindude kaitseks.

Omal sama teema ees. Väljast puhas tuhaplokk, sees on puitvoodri taga vist mingisugune tuuletõkke laadne asi. Kindel pole, sest seest lammutada ei plaani hetkel. Aurutõket seal niikuinii pole (maja ehitati millalgi 90-ndate alguses).

Seoses sellega sooviks teada kas kellelgi on reaalseid tuhaploki soojustamise kogemusi:
1) Tselluvillaga (väideti, et kui venti pole, siis ei vaja ka aurutõket )
2) suletud/avatud PUR vahuga

Miks sellised valikud? Nende paigaldamisel ei jää kuskile "oih, kogemata" õhuvahesid ega tõmba ajaga seinas kokku nagu EPS.
Alternatiividena on muidugi peast läbi käinud ka 200mm EPS + krohv ning roov+100mm+100mm vill nihkes vuukidega+laudis.

Pange siia oma kogemusi ja toonitan veel, et hetkel maja seest ei lammuta aurutõkke paigaldamiseks (ku iseda üldse sinna vaja on), vaid teen esmalt väljast soojaks.

kust tuleb teadmine et PUR vaht ei tõmba ajas kokku? Teine asi on et suletud PUR ei lase niiskust läbi piisavalt kiiresti.
Pane oma sein kalkulaatorisse ja vaata mis on mõistlik. https://www.ubakus.com/en/r-value-calculator/

Kindlasti vaata oma sein üle ka pragude seisukohast ning soovitaks seest korralikult armeeritult ära krohvida, et tuul läbi ei puhuks. Võrreldes seinaga annab põranda ja lae soojustaminse suurema effekti kui seina soojustamine. Lisaks olenevalt akende suuresest ja paigaldusest, annavad korralikud kolmekordse klaasiga aknad ka hea tulemuse soojuse kinni hoidmiseks.

Mul on suletud pooriga pur ca 2,5 aastat silme all olnud ühes teises majapidamises. Sai pandud 80cm sarikate vahega katus-laele 15cm kihina. Pole pragusid ega kedagi ja hoiab sooja väga hästi. Väga rahul.
Samas tuhaplokile välja poole vist tõesti liiga umbne. Aga ta täidaks kõik praod mis seintes on.

Seda ubakus-t proovisin, aga tuhaplokile pole ühtseid andmeid mida sinna lahtritesse panna.

Hiid kirjutas: 27 Mär 2021, 22:17 väljast ikka. Roov peale, vill vahele, tuuletõke ja laud.
Või siis soojustus ja krohv. Ise pead ikka teadma, mida tahad.

Vana teema ja vanad vastused, aga proovin õnne.
Omal plaanis sama lahendus, et villaga soojustamine ja siis lauaga viimistlemine, kuid..?
Kuid omal mure, et kui paksu villakihti peaks kasutama, kui paks peaks tuhaploki soojustamisel olema see optimaalne kihi paksus?

Optimaalne on mitmesugune lähenemine ja natuke sõltub kasutavast raha hulgast ning loodetavast tulust.
Oletan - soovid minimaalse rahaga saada maksimaalset kokkuhoidu, hoones elaksid 24/7.
Olen kunagi tuhaplokk majale (20 cm paks) teinud sobiva villakihi arvutuse.
Minimaalne - 10 cm. N: kui plaan maja müügiks ja hoidmisplaanid alla 15 aastat siis OK. Üle 15 cm toovad paksemad soojustused juba tulu.

Minu lemmik - 15 cm soojustust. tasuvusaeg 15-20 aastat. Sellist paksust soovitaksingi.
20 cm. See kes plaanib elada majas vähemalt 25 aastat. 20 cm on veel see aga, et kui tahad lihtsalt ja kiireelt saad kasutada 20 cm prussi villa hoideprussideks. see paksus on KOV jaoks vajalik hädise energiamärgise saamiseks. Tegelikult polegi halb lahendus, täitsa OK, kui saab minimaalse energiamärgise kätte.

Passivmaja sõpradele peaks villa kiht olema min 50 cm. Minu jaoks täielik overkill, mingit majandusliku mõtet pole, peale rinna ette tagumise.

Väga laias laastus ongi nii nagu eelpool mainitud
Kuid ka "vill" on erinev
Suht lihtne matemaatika tegelikult, piisab põhikoolist...
Selliste küsimuste esitajatele soovitus: võtaks ikka paberi, pliiatsi, taskukalkulaatori kätte ja arvutaks
Edasijõudnutele nt Excel
Vastused on sisuliselt "nina ees" kui vähegi viitsida
Ja kui ei viitsi siis "lajata 25cm" või mingi suvaline number mis pähe tuleb

Soovitav on excelit kasutada, saab kiiremini. Tehniliselt tuleb koostada maja soojusbilansi võrrand. Leiad seina U arv (kõikidele villapaksustele, kui tahad kasvõi igale villaliigile eraldi), sealt soojakaod Q=U*A*dT. Leiad kõigi valikute puhul igaaastased soojakaod. Nüüd leiad soojakaole selle maksumusee küttega (tavaliselt puhas elekter, fixpaketiga) Saad igaaastase puhta küttekulu. Nüüd leiad iga seinaliigi ehitusliku maksumuse. Ja nüüd saad arvutada tasuvusaja.
Mässamist on palju, riti vastik on U arvu leidmine ja eelkõige materjalide hinnad. Kui vaja sõidad poodi hindu vaatama.

Aga milleks kogu see mässamine??? Kuigi ka see on lihtne...
Küsimus on AINULT ÜHE PIIRDE ÜHES MUUTUJAS - seina villakihi paksuses!

Ei saa kahjuks lihtsamini. Exceli mõte oligi, et küsija mängib siis ühe muutujaga aga kui on erinevad villatootjad siis tuleb ka lambdaga mängida ja teises tabelis selle villatootja hinnaga. Mõni võibolla tahab lisaks mängida külmem soe toatemperatuur, talve pikkusega, ka siis on koht valemis olemas.
Valemeid pole vähe, juba exceli pealee läheb täistööpäev koostamiseks....

Mitu muutujat on?

1. Vill
2. Kihi paksus
3. Kihi soojusjuhtivus
4. Kihi hind
Sisetemp, talve pikkus, jms ei puutu asjasse - need on konstandid

1...3 moodustavad ühe valemi
1, 2, 4 moodustavad teise valemi
3 koos konstantidega moodustab kolmanda valemi

Kui see käib üle jõu siis ma ei oska kommenteerida...

Kalvis kirjutas: 07 Sept 2024, 07:38 Soovitav on excelit kasutada, saab kiiremini. Tehniliselt tuleb koostada maja soojusbilansi võrrand. Leiad seina U arv (kõikidele villapaksustele, kui tahad kasvõi igale villaliigile eraldi), sealt soojakaod Q=U*A*dT.
Leiad kõigi valikute puhul igaaastased soojakaod. ..........

Kogu maja soojusbilansi arvutuses tuleks võtta arvesse ka aknad/uksed, põrand ja katus ning võib selguda, et alates teatud seina soojustusepaksusest võib lisa 10cm soojustust seinas olla väga väikse osakaaluga, kui muud pinnad on suure soojuskaoga.

Kas me räägime maja soojusbilansist või SEINA VILLAKIHI PAKSUSEST???
Võrdleks ikka sõrme sõrmega mitte sõrme m...iga (не сравнивай член с пальцем)

Kalvis kirjutas: 07 Sept 2024, 10:08 Ei saa kahjuks lihtsamini. Exceli mõte oligi, et küsija mängib siis ühe muutujaga aga kui on erinevad villatootjad siis tuleb ka lambdaga mängida ....

Villa kasutamisel on Lambdast olulisem paigalduse kvaliteet ja tuulepidavus ning ka seda tuleks arvestada (hind) soojustusetööd teenusena ostes.

Kuidas puutub paigalduse kvaliteet või tuulepidavus vms villakihi paksusesse???
Eeldatavalt on olenemata villakihi paksusest tegemist konstantidega...
Antud kontekstis püütakse "asjale" juurde pookida täielikku pseudoproblemaatikat

Paigalduse kvaliteet kahjuks ei saa arvestada, see on tulevikutehing ja tihti ei allugi omaniku soovidele. Ja see võib olla seinast seina - Inglismaal tõmmati üks tädi majaehitusel nii lohku 1-5 cm õhuvahed raamide vahel. Oli maja arendajalt kätte saanud ja termokaamera pilt paljasts olematu soojapidavuse. Püüdis kah tühja tuult kõrbes.

On üllitatud hoone energiatõhususe arvutamise metoodika määrus.
https://www.riigiteataja.ee/akt/109062015021?leiaKehtiv
Selle tänase arvutamise metoodika järgi ei saagi öelda, mis oleks näitaks seinas optimaalne.
Tuleb lähtuda tervikust.
Ehk, et kui sein on 200 mm puitpalksein ilma soojustuseta, mille U-arv = 0.54 W/(m²K) või näiteks klaasseinad, millel samuti U-arv kesine, siis lihtsalt (näiteks) lakke peab panema soojustust paksemalt. Maja peab nõutava energiatõhususe välja andma. Või tuleb see millegi muuga kompenseerida, et ehitis vastaks nõutavale energiatõhususele.
Vähemalt juhul kui tegu uue ehitatava või oluliselt renoveeritava majaga.
Lisaks peab neil juhtudel olema niikuinii projekt ja energiamärgis. Ja soojustuse paksus ning mis konkreetsed materjalid ja lahendused - seda tuleb vaadata projektist.
Aga see selleks... .

Kui panna Roclite 200 mm seina 150 mm Isover EXTREME KL31 klaasvilla ja sellele veel VKL 13 tuuletõkke, siis tuleks U-arv = 0.13 W/(m²K), mis on ligi 4 korda parem kui 200 mm palkseinal. Vähemalt kui arvutust ja numbreid uskuda.
Seda näitab ka minu aretatud veebikalkulaator:
https://www.vuuk.ee/u-arv.php
Olen täna lahke - saate seda soovi korral tasuta proovida ja üle kontrollida.

Palun - miks Te lugupeetavad ajate sõna otseses mõttes jama
On konkreetne küsimus - MIS KIHI PAKSUS VILL SEINALE ON OPTIMAALNE
Ja selle optimaalsuse hindab küsija lihtsate valemitega ning lähtudes ainult enda hinnangust so kulust ehitamisele / kokkuhoiust küttele
Kõik muu on tarbetu müra
Ei küsita soojusbilanssi, ei küsita erinevate piirete võrdlust, ei küsita paigalduskvaliteeti, ei küsita erinevaid materjale jne, jne

kirjutas: MIS KIHI PAKSUS VILL SEINALE ON OPTIMAALNE

150

Hiid kirjutas: 07 Sept 2024, 19:50

kirjutas: MIS KIHI PAKSUS VILL SEINALE ON OPTIMAALNE

150

Igal juhul parem vastus kui eelpool viidatud asjade "kogumik"
150 soojajuhtivusega 0,031 ja distantskarkassiga väga norm tulemus

@ vuuk
Vaatasi korraks "sisse"
Kõik ilus aga pole korrektne...
Esimene ebakorrektsus on karkassi mõju arvestamata jätmine
Samuti pole "seisvat õhku" siinkohal üldse mõtet esitada

Tere. Küsija küsimus on vägagi mõistetav, aga probleem hakkab sellest, et lihtsat (ja õiget) vastust ei ole. Kõigepealt peab küsija endale selgeks tegema, mis on hindamiskriteeriumiks. Kas energeetika (kütteenergia kokkuhoid), finantsiline (raha kokkuhoid), energiamärgis (mis on tegelikult hinnang hoone keskkonnasõbralikkusest), ökoloogiline (et vähem keskkonda reostaks). Kõike korraga ei saa. Kõikide puhul on vaja alustada hoone energiabilansi arvutamisega. Antud juhul siis on vaja võrrelda algeseisu lõppseisuga ning selle meetmeks kulutatud rahaga. Nii algseis kui ka lõppseis sõltub KÕIKIDE energiabilansi muutujatest - ja neid on oi-oi kui palju - ühe tööpäevaga neid kokku ei kirjuta. Alles peale kogu energiabilansi koostamise nt. excelis on võimalik siis teha ühe sisendi muutust (nt villa paksus), ning energiabilansis tuleb välja selle muutuja mõju. Ilma energiabilanssi tegemata saab energeetiliselt öelda , et tõenäoliselt paraneb. Aga kui palju ning mis on selle tegevuse majandusefektiivsus oskavad öelda ainult selgeltnägijad. Jah, ka neid on palju. Et koostada oma väikemajale energiabilanss - no see on tõsine väljakutse. Energiamärgise jaoks arvutatavad energiaarvutused Eestis on rohkem energiabilansi arvutuse mängimine kui tõsine tegevus, aga alustuseks on abiks seegi. Lisaks nüüd veel mõistest "optimaalsus". Kui rääkida majanduskeeles, siis see peaks olema investeeringu efektiivsus. Aga selle kriteeriumitase on kõigil majandussubjektidel erinev. Kas küsija tahab 8% või on nõus 1% või lausa negatiivse IRR. Probleem on selles, et oma kodu parendamiseks tehtavad tegevused ei ole vist õige analüüsida puhtalt majanduskategooriatega. Ka mugavus ei ole veel majanduskategooriates mõõdetav. Kui küsija teeks antud objekti müügiks, siis ilma arvutamata võib öelda, et maja soojustamine on väga madala efektiivsusega. Võib aga olla muid väärtusi , nt atraktiivuse tõstmine ning koos sellega kinnisvara väärtuse tõus, mis kasvab rohkem kui küttekulude kokkuhoid. Nii, et see kes oskab öelda küsijale optimaalse villa paksuse on selgeltnägija. Lugupidamisega. Alar Piirfeld. 150 võib olla optimaalne, aga kui ma ütlen, et 50, siis milliste argumentidega üritatakse minu väidet ümber lükata? Argument, et kõik teevad nii ei ole enam inseneeria.