Ehitusfoorum

Tere,

Uurin, äkki keegi targem oskab vastata.
Tegu kortermajaga ja igas toas on vesipõrandaküte, samuti eraldi termostaadid, millest reguleerida.
Mure selles, et kõik termostaadid on keeratud nulli aga põrandad väga soojad, isegi liiga soojad.
Milles võib probleem olla?

Unustasin mainida, et tegu 3. korruse korteriga. Kas võib selline asi olla, et alumised naabrid on soojaarmastajad ja neil oluliselt kõrgem temperatuur ja tänu sellele kütavad ka meie põrandaid?
Äkki peaks ühe kraanidest kinni keerama, kas siis peale- või tagasivoolu?

Tere

On võimalus, et regulaatorid on lihtsalt mingisse asendisse kinni jäänud.

Võid proovida regulaatorid põhja keerata ja siis uuesti oma soovitud temperatuuri valida.

Ehk on abiks.

Terv
TannPann

Rotomeetreid ei paista seal, seega niisama peale vaadates ei ole näha, kas kollektorist vesi läbi jookseb.
Kui termostaat on maha keeratud, siis ajamitele (need alumise kollektori peal olevad valged kandilised) ei tohiks toidet peale minna. Katsu, kas ajamid on soojad? Kui on soojad, siis on konturid avatud. Samuti peaks tajuma käega alumist kollektorit katsudes, kas see on soe.
Veel võib olla, et ajamid ei ole piisavalt kollektori otsa kinni keeratud ja isegi kinnises asendis ei sulge jkontuuri täielikult. Proovi ajami all olevast rõngast, ega see liiga lahti ei ole.

Kui muu ei aita, siis sulge prooviks näiteks alumise kollektori peal olev punast värvi kraan (ühest piisab, eim peam mõlemat sulgema). Siis katkeb igasugune veeringlus põrandas ja põrand peaks jahedamaks muutuma - see pole olukorra lahendus, vaid võimalus ajutiselt põrandad jahedamaks saada. Võid ka pisut lahti jätta, et veevool oleks piiratud ja seega kuskil ringluspump päris "vastu seina" ei pumpaks. Tõenäoliselt seda olukorda ei ole (sest kui kõik kontuurid oleks suletud, siis oleks sama olukord), kuid kindel ei saa olla, kui kogu süsteemi ei tea, kuidas on ehitatud. Antud süsteemis on aga mingi kala sees, kui kontuurid ei sulgu.

Tänud vastuste eest.
Eile sai katsetatud neid "valgeid kandilisi", et kas toimivad. Termostaadist sai temp nulli keeratud ja pinge läks maha, tempi juurde lisades, tekkis pinge peale, samuti ventiilid liiguvad ilusti üles-alla. Nendes vast ei tohiks probleem olla. Punased torud nende valgete kandiliste all on soojad. Suht kuum on see kuldne laiem toru, sinise kraani juures (tagasivool arvatavasti) See ei tohiks nii kuum olla minuarust.
Eelmine omanik oli öelnud, et tema üritas midagi reguleerida nendest ülemistest (kus kuuskandiga saab keerata)
Nüüd sain infot, et neid ei tohiks üldse näppidagi, mõeldud vist tasakaalustamise jaoks.
Kas võib põhjus selles ollagi, et ta rikkus süsteemi tasakaalu ära?

Tere!
Pildil on kaks veemõõtjat (vist ZENNER?). Kas nende näite kasutatakse?

See on täitsa hea küsimus, pole selle kohta uurinud.
Ühtegi näitu ise esitama ei pea, kõik on kaugloetav.

Külm ja soe tarbevesi!

Kuidas need antud probleemiga seotud peaksid olema?

Kas probleem kogu aeg olnud või alles tekkinud? Võib olla ajamid ei sobi antud kollektoriga, ajam ei sulge lihtsalt klappe ära.

Kogu aeg on olnud. Kuidas seda kontrollida, kas klapid sulguvad täielikult, on üldse võimalik seda kuidagi kontrollida? Tuttav juhtis ka tähelepanu, et temperatuuri "kellukesed" puuduvad. Arvan, et alustan sellest, et ostab need külge ja siis kohe näha, mis temperatuuriga vesi sisse tuleb ja millisega väljub. Võibolla tuleb süsteemi liiga kuum vesi sisse. Teine võimalus süsteemi natuke ringi ehitada, ühel tuttaval on termopead vahele pandud ja ise reguleerid, mis temperatuuriga vee sisse lased.

Kui tagastuva vee kollektor on ka kõikide suletud ajamite korral mitme tunni pärast soojem kui toa-õhk, siis ilmselgelt ei sulgu vähemalt üks klapp täielikult. Võid ka eraldi katsuda tagastuva vee kontuuride torusid - kui probleem on vaid ühes mittesulguvas ajamis, siis oleks selle kontuuri toru soojem kui teised - teised oleks ruumi temperatuuril.

Orientiiriks: põrandatesse tavaliselt lastakse maksimaalselt 35kraadi - vähemalt selle temperatuuri peale neid projekteeritakse: põrandasse 35, tagasi 30 kraadi.

Sul tundub siin kaks probleemi olema siiski - liiga kõrge vee temp ja mittesulguvad ajamid. Oleks termomeetrid ja rotomeetrid peal, siis kohe hea vaadata, et milline kontuur laseb vett ringile ja milline mitte.

Käisin katsusin peale- ja tagasivoolu torusid. Peale tuleva omad tunduvalt soojemad kui tagasivoolu omad. Temperatuuri erinevus kindlasti olemas. Kõige lihtsam vast alustada sellest, et termomeetrid paika panna ja siis juba näha, mis seal toimub.
Selline loll küsimus veel, et äkki talvel (kütteperioodil) jooksebki kuumem vesi süsteemi või see välistatud? Aga eks seda ole näha kui termomeetrid paigas.

KRT kirjutas: 05 Jaan 2021, 10:07 Unustasin mainida, et tegu 3. korruse korteriga. Kas võib selline asi olla, et alumised naabrid on soojaarmastajad ja neil oluliselt kõrgem temperatuur ja tänu sellele kütavad ka meie põrandaid?
Äkki peaks ühe kraanidest kinni keerama, kas siis peale- või tagasivoolu?

Hästi ei usu, et alumiste naabrite soojus nii intensiivselt sinu korterisse jõuab. Nagu mainisid, võid ennast eraldada, sulgedes mõlemad kollektorid.

KRT kirjutas: 06 Jaan 2021, 23:46 Selline loll küsimus veel, et äkki talvel (kütteperioodil) jooksebki kuumem vesi süsteemi või see välistatud? Aga eks seda ole näha kui termomeetrid paigas.

Täiesti võimalik. Oleneb katlamaja automaatika seadistustest. Ehk keegi (KÜ esimees) oskab vastata? Mis kütteliigiga muidu tegu on?

Tegu tsentraal kaugkeskküttega, soojuskandjaks vesi

KRT kirjutas: 06 Jaan 2021, 20:59 Kogu aeg on olnud. Kuidas seda kontrollida, kas klapid sulguvad täielikult, on üldse võimalik seda kuidagi kontrollida? Tuttav juhtis ka tähelepanu, et temperatuuri "kellukesed" puuduvad. Arvan, et alustan sellest, et ostab need külge ja siis kohe näha, mis temperatuuriga vesi sisse tuleb ja millisega väljub. Võibolla tuleb süsteemi liiga kuum vesi sisse. Teine võimalus süsteemi natuke ringi ehitada, ühel tuttaval on termopead vahele pandud ja ise reguleerid, mis temperatuuriga vee sisse lased.

käsinuppe pole alles et ajamite asemele keerata? Võta ajam ühelt ringilt maha ja tõmba kasvõi nibukaga kinni kui käsinuppe pole. Lase päevajagu kinni olla ja katsu siis tagastuvat toru. Kui toru külm siis valed ajamid peal.

Olukordi kus ajam ei sulge kütteringi täielikult, tuleb ette. Enamasti on probleemiks ajami ja kollektori omavaheline mittesobivus. Ajami puhul pole oluline mitte ainult keerme mõõt vaid ka käigu pikkus ning rakenduv jõud. Pannes kokku kollektori suvalise ajamiga pole hea tulemus garanteeritud.
Põrandaküte on süsteem ning normaalseks toimimiseks tuleb valida ühe tootja (NB! mitte ühe müüja) komponendid.

Tiba kahtlen selles, et probleem selles seisneb, muidugi pole see ka välistatud. Tegu pole sellega, et ise lasin korterisse antud süsteemi paigaldada, vaid kõigis korterites on sama süsteem. Teised ei kurda.
Tuttav käis ja reguleeris pealevoolu ja natuke on nüüd jahedamaks läinud. Peab ikka termomeetrid paika panema ja kui temperatuurid õiged, siis võtab selle ette, kas sulguvad ikka täielikult.

Kui kohe ei taha liitmikke lahti-kinni keerates torutöid tegema hakata, siis on variant kasutada statsionaarset toru peale käivat termomeetrit (kinnitub tagant ümber toru vedruga) või siis mõnda uhkemat kontaktivaba termomeetrit, millel on olemas takjapaelaga andur, mida toru ümber keerata.

Kunagi oli ühel tuttaval midagi valesti ühendatud, nii et termostaadid töötasid vastupidiselt, kui keeras nulli, siis küttis täisvõmsusel ja maxi peal ei kütnud üldse, kuna oli uus korter, tehti ehitaja poolt kiirelt korda. Ja ühel tuttaval olid mingid valed punnid pandud (tegu oli küll maaküttega) ja siis ka küttis koguaeg, samuti oli garantiiaeg ja vahetati välja.

Maa enda kogemust jagan: mul oli sama jama uues korteris, et liiga soe, kuigi termostaat oli maha keeratud. Lükkasin probleemiga tegelemist pikalt edasi, sest põrandakütte kollektorite kapi ukse ees oli jaltsikapp (kruviga seinas). Augustis viskas lõpuks kopa ette
Lahkamises selgus, et 2-s toas kõik kontuurid ei sulgunud, kuigi ajam oli kinni (mul on rotameetrid olemas). Põhjuse leidsin kah ülesse - kollektori peal on keermega plastvõru, mis hoiab paigal ajamit. Paaril kontuuril see võru ei olnud põhja keeratud (isegi vähem kui 1 pööre mõjub!) ja seetõttu ajam ei saanudki klappi sulgeda. Nüüd saab suvele julgelt vastu minna

Endal oli sama probleem ning põhjuseks oli klappide vahel olevad plasttükid mis klapid lahti hoidsid. Ilmselt oli majas kunagi kuskil torutöid tehtud ning süsteemi sodi sattunud. Aitas kollektorite pealt klappide lahtikeeramine ning sodi eemaldamine, sai ka osa kahtlaseid klappe uute vastu vahetatud.

Juttu on olnud sellest, et termostaate keerates ajamitele pinge läheb peale/läheb maha ja eraldi on juttu olnud ka sellest, et ventiilid (käsitsi liigutades?) liiguvad üles-alla, aga kas need asjad ka koos toimivad ehk kui ajamile pinge peale tuleb, kas ajam vajutab ventiili alla?