Ehitusfoorum

Tere!

Parandage kui eksin aga kohtkindla valgustuse paigalduse nõueteks on hetkel vähemalt 1.5mm2 plankkaabel mitte enam kui 13amprise automaatkaitse taga. Poes aga müüakse näiteks lampe millel ühendusest edasi jookseb 0.75mm2 kiudkaabel, näiteks rippuvad valgustid või sellised mida saab allapoole tõmmata ja liigutada, sinna plankkaabel ei sobi. Ma saan aru, et erandiks on kui see peenema ristlõikega kaabel on valgustuse osa mis juhul peab kaabel vastama nimipingele mis praeguste LED pirnidega on kõige rohkem vast paarkümmend watti.
Kuidas see standardi järgi lahendatud on? Mis hetkest muutub kohtkindel paigaldus valgustuse osaks? Kui ühenduse teha nö. lambi juurest klemmliistuga, kas kõik klemmliistust edasi on valgustuse osa ja juriidiliselt ok?
Jokk skeemina võiks ju panna vahele ühe pistiku ja valguste stepslisse, ning öelda et on teisaldatav valgustus aga see tundub sellise pornograafia zanrisse kuuluva lahenduse alla.

Tervitades ,

Täpselt nii ongi, see mis on valgusti küljes on valgusti osa ja mis on seina sees on elektripaigaldise osa. Samuti nagu oleks korrektne lõpetada elektripliidi toitekaabel ühenduskarbiga seinal ja jätkata sealt paindkaabliga pliidini. Kuigi siin väidetakse, et iga ühendus pidi rikkeid suurendama.
Aga milles on üldse konkreetne probleem mida sa lahendada üritad?

Küsimus oligi pigem selline, et kus see ühendus peab füüsiliselt asuma, et oleks üheselt arusaadav, et tegemist on nüüd valgusti osaga mitte enam elektripaigaldisega.
Ma ise jõudsin samale järeldusele, aga tahtsin kinnituseks üle küsida.
Probleemi kui sellist eriti ei olnudki, valgusti asub dekoratiivse konstruktsiooni küljes ja tekkis küsimus kas ühendus tuleks teha selle sama konstruktsiooni külge või siis kuhugi mujale. Seina sisse ju sellist kaablit niikuinii ei taha.
10A kaitsme taha läheb ja no teoorias peaks see kaitse sobima - selline kiudkaabel peaks suutma kannatada lühiajaliselt ka 12A.

maxi kirjutas: 22 Dets 2020, 13:4710A kaitsme taha läheb ja no teoorias peaks see kaitse sobima - selline kiudkaabel peaks suutma kannatada lühiajaliselt ka 12A

See, kui palju kannatab lühiajaliselt kiudkaabel ei puutu üldse asjasse. 10 A kaitselüliti PEAB vähemalt tund aega TALUMA 1,13 kordset ülekoormust ja KINDLASTI PEAB VÄLJA lülitama alles tunniajase 1,45 kordse ülekoormuse korral.
12 A voolu ei saa seal kuidagi olla. On kas selle valgusti nimivool või lühise korral valgustis lühisvool, mis on määratud rikkesilmuse takistusega ja mille korral kaitselüliti peab rakenduma 0,4 s jooksul.

Täiesti nõus, lihtsalt mõte on selline, et olenemata mis seal see nimipinge täpsemalt on rakenduks enne automaatkaitse kui kaabel üles sulab. Et kogu ahel oleks võimalikult lollikindel ja annaks automaatkaitsele võimaluse rakenduda.
Reaalsuses on seal muidugi LED pirn ja koormust minimaalselt, rikkevool ka olemas.

Teemaalgatus oli ka pigem selline paberimäärimise kohalt, et kuidas seaduse järgi see lahendatud on.

Üks tegur on kaabli mehhaaniline tugevus.

...

Siit tulenevalt küsin, milliseks otstarbeks müüakse 0,5, 1, 2 ja 3 ampriseid kaitselüliteid? Kõikjal nagu eeldatakse, et 6 või 10 amprit on miinimum, mida võib igale poole panna, kui kaabel peenemapoolne.

Ise ostsin neid väikseamprilisi kaitselüliteid näiteks rehetoa valgustusele, kuigi kaabel on nii jäme,et kannataks sealt ka 10 amprit läbi ajada.

Ma nägin viimati 2A kaitset ühe korterelamu keldrivalgustusel, eesmärgiga vältida seda, et mingid kuliibinid ühiselektri pealt samagonnimasinaid või krüptorahakaevandust ei rakendaks.

kunn24 kirjutas: 23 Dets 2020, 11:16 Igasugune "seadus" peab järgnema füüsikaseadustele. Kui lambile läheb ikkagi 0,5 mm2 juhe, siis ei saa selle liini ette pista 10 A kaitsmeid. Teine lahendus oleks lambi sees selle juhtme ees kasutada individuaalseid kaitsmeid väiksema nominaaliga, nagu vanasti oli igas viisakas aparaadis. Nüüd on miskipärast mindud seadme põlemamineku teed või harvadel juhtudel kaitse skeemi joodetud.

Tavaliselt on elektriseadmetes veel kallimaid või odavamaid komponente, mis hävivad enne, kui ka see 0.5mm2 juhe suudab põlema minna. Mu meelest kallimatel asjadel on jätkuvalt ka kaitsmed sees. UK-s on muidu ju siiani pistikutes kaitsmed ja eraldi isoleerimislülitid veel lisaks.

Scott kirjutas: 22 Dets 2020, 23:08 kaabli mehhaaniline tugevus ...
milliseks otstarbeks müüakse 0,5, 1, 2 ja 3 ampriseid kaitselüliteid ...
6 või 10 amprit on miinimum, mida võib igale poole panna, kui kaabel peenemapoolne ...
kaabel on nii jäme,et kannataks sealt ka 10 amprit läbi ajada ...

Kaabli mehaanilises tugevuses ei ole küsimus, seina sisse pannakse ju samuti hoopis peenikesi nõrkvoolukaableid.
Eks neid väikseid kaitselüliteid kasutatakse muidugi ka, aga tõesti on levinud tava panna grupikaitseteks max võimalikud, esmane valiku alus on siiski lühisvool ja pingekadu, mitte koormus.
Asja sisust aru saamata jääb tõesti mulje et nii peabki olema - valgus 10 A ja 1,5 mm² ning pistikupesad 16 A ja 2,5 mm²

kunn24 kirjutas: 23 Dets 2020, 11:16Kui lambile läheb ikkagi 0,5 mm2 juhe, siis ei saa selle liini ette pista 10 A kaitsmeid

Saab küll ja ei lähe põlema mitte midagi, kui liini lühisvool tagab kaitse hetkelise rakendumise. Iga selle poolemeetrise 0,5 mm² juhtme taga on ju ainult üks paari(kümne)vatine valgusti.

kunn24 kirjutas: 23 Dets 2020, 14:22 tarbijate grupp ei vaja näiteks üle 1 A, reaalselt tarbib mA-des, miks sinna ette ponnistada veel 10 A
madalpingel omab see tähtsust
kaob ka isu kilpidesse toppida minimaalselt 10 A lüliteid

Siin on olnud sellest ka juttu, et LEDide toiteblokid tarbivad sisselülitamisel kordades suuremat voolu ja tootjate kataloogides on toodud max valgustite arv, mida saab ühendada ühte gruppi näiteks C10 kaitse taha. See kogus üldiselt üle paarikümne ei ole.
Madalpinge on 50-1000 V, alla 50 V on väikepinge
Kui kaitsete rakendumine lühisele on tagatud, ei ole mingit põhjust, miks ei võiks grupikaitsed olla 10 A.