Ehitusfoorum

Kütteseadmeks on pisike seitsme toruga bullerjan. Korstnaks on hetkel ajutiselt 110mm läbimõõduga raudtoru. Seinapaksus 5mm. Pikkus 2,6m. Küttekolde kaugus seinast umbes 1,5m. Ajutiselt sellepärast, et tahaks talve kuidagi ohutult üle elada nii, et saaks töökoda kütta ilma, et see põlema läheb. Järgmisel aastal, kui vooder seinas siis läheb ka "korralik" soojustatud korsten paika.
Pilt sai küll natuke udune, kuid üldise ettekujutuse asjast saab vast kätte.

Sein väljastpoolt:

Nüüd küsimus selles, et millise kivivillaga seda toru ümbertringi isoleerida, et hoone põlema ei läheks? Jagage pildimaterjali läbiviikudest. Kuidas seda korralikult vormistada? Kas peaks tuuletõket sealt toru ümbert rohkem ära lõikama või sellisest 5cm ringist piisab? Terve eestimaa on ju täis selliseid kõrvalhooneid, kus ka vihmaveetorud aastaid sedasama funktsiooni täidavad kuid pildimaterjali on netis vähe. Või siis asi minu oskamatuses otsida... Kõik pildid vaid moodulkorstendest või korstendest mis läbi kiviseina viidud.
Seina seestpoolt bullerjani tagant hetkel kinni ehitama ei hakka. Kui korralik korsten paigas siis läheb sinna OSB. Praegu on plaanis lisajulgestuseks seina ja bullerjani vahele laduda tellistest kaitseekraan ning pidevalt jälgida kogu selle komplekti olukorda kasutamise ajal, kuid arvata võib, et külmade ilmadega saab see toru üpris punaseks köetud.

Mineraalvill.

Villadel on sideaine temperatuur - enamusel on see 250-350 vahel, mis on kerisetorudele ebapiisav. On lausa tulekindlate villade klass, neil on see piisav. Alusta nende sertifikaatide uurimisest.

Ööga toimus väike muutus plaanides. Kuna ma ei suutnud kusagilt leida endale ajutist toru millega vormistada väljastpoolt seina vertikaalis tõus (vihmaveetoru ei tahtnud sinna iseenese mõistusega paigaldama hakata) siis viskasin selle torumajanduse sealt minema ning tegelesin tänase päeva oma korstna lühemaks tegemisega. Nüüd aga tekkis uus küsimus. Tegemist 250mm välismõõduga soojustatud korstnaga mille sisemise roostevaba toru läbimõõt on 150mm. Kuna roostevaba toru on 1mm paksusest plekist siis seda vist otse bullerjani taha ühendada ei maksa, kuna siis käiks leek otse korstnasse. Korstna lühendamisest jäi küll üle 3m pikkune jupp seda toru ja ideepoolest saaks seda kasutada, kuid ehk peaks mingi x pikkusega panema bullerjanist korstani paksema seinaläbimõõduga toru? Ja kui seda tegema peaks siis kui pikk see toru olla võiks? 1 meeter või pikem? Või võib rahulikult sellesama üle jäänud torujupi parajaks teha ning küttekeha otse sinna ühendada? Soojustatud korsta osaga mõtlesin läbi seina ära tulla, kuid sealt edasi?

Paistab, et tänane öö tõi selguse majja. Kuivõrd eile polnud midagi targemat teha siis jäin netist materjali otsima bullerjani kütmise ja paigaldamise kohta. Selgus, et mul oli siiani asjast kapitaalselt vale ettekujutus mis põhjustas ka selle paanika.
Minu senist arusaamist mööda köeti bullerjani samamoodi nagu kerist. Koguaeg kõva tuli all. Seepärast jäi minu jaoks ka natuke arusaamatuks Motamehe postitus bullerjani kasutamise kohta mida ta korduvalt siin foorumis jaganud on. Nüüd vaatasin videosid kus kõigil bullerjanidel rahulik leek sees ning punaseks kütmisest polnud juttugi. Selline ettekujutus tekkis, sest need mõned bullerjanid mida oma lühikese elu jooksul garaazinurgas seismas olen näinud, nendel kõigil ikka korralik tuli all olnud ja klapid avatud asendis. Nüüd sain nagu aru, et klapid peavad enamuse ajast suht kinnises olekus olema ning ühe ahjutäiega peaks ikka lõdvalt 3 tundi hakkama saama. Ma kujutasin ette, et tund aega on nagu maksimum. Äärmisel juhul poolteist tundi. Lisaks lugesin ka bullerjani kasutusjuhendist välja, et see horisontaalne toru võib olla maksimaalselt meetri pikkune ja toru pakuse osas mingeid piiranguid ei olnud. Hetkeseisu järgi panen siis sellesama millimeetri paksusest plekist roostevaba toru otse bullerjanist korstnasse ning eks saab näha mis juhtuma hakkab ja palju seda pigi ning tõrva tekkima hakkab. Esialgsest plaanist, kus kujutasin ette, et kütmine käib kõva leegiga ning seetõttu vaja ka pikka soojustamata toru, et natukenegi rohkem seda soojust ruumi sisse jääks, ei jäänud siis midagi järele.
Või olen ma järjekordselt asjadest valesti aru saanud ja kütmine käib ikkagi umbes samamoodi nagu nendel pisikestel malmkaminatel ning saunakeristel?

pikk88 kirjutas: 14 Nov 2020, 09:32 Või olen ma järjekordselt asjadest valesti aru saanud ja kütmine käib ikkagi umbes samamoodi nagu nendel pisikestel malmkaminatel ning saunakeristel?

Endal pole vajadust bullerjani järgi olnud, kuid nii üldhuvi korras nende kohta ühtkomateist lugedes olen aru saanud, et need bullerjanid on parajad korstnapigitajad, sest selles just sussutatakse tuld, et väiksema küttekuluga saada kauem sooja.

Sellepärast ma mõtlesingi, et annan kasutamise ajal natuke tugevamalt kuuma ning siis peaks ka see pigitamise probleem lahenema. Leiab ka siitsamast foorumist kasutajate postitusi, kuidas inimesed kütavad ning pole häda midagi. Tuleb ilmselt leida mingi kuldne keskmine, et tuli oleks võimalikult minimaalne, kuid korstnasse läheks piisavalt kõrge temperatuuriga gaasid, et ei tekkiks pigi. Eks see selgub ilmselt katse-eksituse meetodil.

Kõige parem on põletada kütet ikkagi minimaalse vajaliku õhu või siis kerge liiasusega. Siis on kasutegur maksimaalne ja pigi ei teki.
Võimsust reguleeritakse ülaltpõlemisega kateldel kütte hulgaga - st. kui täisvõimsusel sooja ei vajata siis on halge kolderuumis minimaalselt.
Igasugune sussitamine - st. õhuhulga väiksemaks kui vaja keeramine on enesepetmine - pigi ja kehvem kasutegur on kohe külas!

Ja kes seda oskab öelda, milline täpselt see õige õhuhulk on? Algul kütsin puudega ja õhuklapp oli täiesti lahti, küdes kiiresti ära õhtul, aga hommikul oli ahi juba külm. Siis hakkasin kütmisel õhuklapiga mängima ehk polnud enam max. avatud ja oh imet, isegi 24 tunni pärast oli ahi veel natuke soe, sai nii aastaid kütta ja 2-korruselise maja korstnas polnud mingit pigi märki. Nüüd sai siis prooviks puitbriketiga kütta, tellisin 1 aluse, õhuklapp on lõpuni lahti ja tuli ei ole nii hea kui puiduga küttes, eks tulemust korstnas näeb tulevikus.

Täpse vastuse saaks CO andurist korstnas. Aga see on väga haruldane asi.
Teine võimalus on kaude - üldiselt on koldegaasid ju ideaaljuhtumil kõige paremas temperatuuris, seega korstna termomeeteer kõrgeima temperatuuriga annaks õige vastuse.

Alati võiks abi saada ka korstnasse suubuva temperatuuri teadmisest.

Googeldades sain sellise juhatuse:

viewtopic.php?f=1&t=15801