Ehitusfoorum

Tere,

Mure siis selline, et mõned päevad tagasi hakkas RVK välja viskama. Pärast katse-eksitus meetodit sain aru, et tegu on pumbas. Pump tööl olles ei viska RVK kohe välja vaid mingitel suvalistel hetkedel. Kaevus on puurkaevu pump ja majas sees on vahel veel survelüliti Danfoss KP-35. Käisin survelüliti ühendused läbi, puhastasin juhtmed ja ühendasin uuest. Ikka sama jama. Kaevus olevale pumbale ma ligi ei pääse, sest see on kaevu kinni kiilunud (juba mitu aastat) ja seda ma sealt enam kätte ei saa.

Kas on veel miskit, mis ma peaks üle vaatama?
Kas survelüliti vahetus võiks aidata? Või kuidas oleks võimalik veenduda, et survelülitil on jama?
Ma oletan, et ei oleks hea idee pumpa ühendada mõnda teise võrku, kus RVK vahel ei ole? Või on?

RVK all on vannituba ja katlamaja (kus on ka boiler ja pumba ühendus) ja välised pistikud. Kõik on sama RVK all ja ei taha ka, et keset talve pean hakkama katelt käima sisse lülitamas öösel.
Kui pumba võrgust välja võtan, siis ei ole mingit jama... aga ei taha seda pidevalt sisse käia lülitamas, kui vaja teed keeta või vetsus käia
Olen majas elanud paar aastat ja kogu see elektri-vee süsteem on varasemal omanikul välja ehitatud. Ise ma asjatundja sel alal ei ole, seega seletage nagu lollile.

...suure tõenäolisusega on viga pumbas

..suure tõenäolisusega on viga pumbas

Võimalik. Aga võib ka olla pumba toitekaablis. Alustaks sellest.

kunn24, sinu soovitused sobivad elektriala asjatundjale, mitte tavakodanikule. Tuleta meelde
https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015008
§ 4

Tänud nõu eest.
Praeguses seisus ei ole rohkem välja visanud. Sai ühendusi veits sätitud ja loodan, et sellest oli kasu. Kui peaks ikka jamama, siis proovin toitejuhtmed ümber vahetada. Kahjuks suuremale osale juhtmest ligi ei pääse (maa all või siis kaevus).

Kui miski muu ei aita, siis kutsun vast elektriku, et tõstaks eraldi RVK alla, siis ei pea talvel muretsema, et ka kütte välja lööks. Pump peab veel aasta vastu pidama, siis saab minu kandis üldvee projekt valmis.

See pump ei pea tegelikult üldse RVK-ga kaitstud olema, kui kuskil pistikühendusi vahel ei ole. Kereühenduse vastu kaitseb meie TN-S juhistikus liigvoolukaitse (muidugi kui kaitseaparaadi lühisvoolu kordsus on tagatud).

Kui aastakese siis viimases hädas aitab vahetrafo. Sel juhul ei tekigi maavoolu.

Hommikul siiski jälle RVK aktiveerus pumba peale. Vahetasin nüüd toitejuhtmed ringi ja ootan, kas läheb paremaks.

Vahepeal uurin ka maad. Olen näinud RVK pistikupesasi ja ka RVK adaptereid.
Näiteks: https://www.motonet.ee/et/toode/9000989 ... 30-mA-IP54

Kas ma võiksin ka näiteks pistikupesa välja vahetada RVK oma vastu, kui mul see sama pistikupeas juba kilbis on RVK all. Mõlemal oleks 30mA käivitustugevus. Kas siis sellisel juhul lööks enne välja pistikupesa ja kilbis jääks vool sisse? Arvestades, et rike toimuks enne pistikus, kui kilbis. Või ei oleks seal vahet?

Mõte siis selles, et kuidas ma saaks kõige lihtsama viisiga pumba kilbis oleva RVK alt lahti. Katlaruum, kus ühendus asub on täielikult RVK all ja seal ei ole ühtegi pistikupesa niisama ühendatud. Ei taha hakata ka hullult kaableid vedama ega ka elektriku kutsuma, et lihtsalt ühte kaitset RVK alt välja võtta.

Mul oli sama asi puurkaevupumbaga. Tagus RVK välja ja kui ühendasin lahti kollase maanduse juhtme , siis pump töötas. Aga see ei ole ka normaalne ,järelikult oli nulli ja maanduse vahel lühis ja pump läks prügisse ja uus asemele. õnneks tuli lupsti kaevust välja .

See on tüüpviga - pumbake hakkab õhtale minema - mootori mähis saab vett simmerlingide kaudu ja tekib maaühendus, RVK töötab. Sama juhus kui maasees kaabel vigane.
Ütlesin - ainus ohutu nipp on panna vahetrafo 1:1, sel juhul lekkivast faasisoones enam ei teki läbi maa mingit vooluringi ja asi on ohutu. Loomulikult paned pumbakaitsme 2 pooluselise peale trafot vahele. Seda nippi on paljud tuttavad teinud ja mõnel töötab pump siiamaani.

Kalvis kirjutas: 20 Okt 2020, 09:58 See on tüüpviga - pumbake hakkab õhtale minema - mootori mähis saab vett simmerlingide kaudu ja tekib maaühendus, RVK töötab. Sama juhus kui maasees kaabel vigane.
Ütlesin - ainus ohutu nipp on panna vahetrafo 1:1, sel juhul lekkivast faasisoones enam ei teki läbi maa mingit vooluringi ja asi on ohutu. Loomulikult paned pumbakaitsme 2 pooluselise peale trafot vahele. Seda nippi on paljud tuttavad teinud ja mõnel töötab pump siiamaani.

Enese harimiseks küsiks milline üks "vahetrafo" välja näeb (link kaubanduses müüdavale seadmele) ja kuidas oleks taolise lahenduse skeem?

Need on täiesti tavalised 1:1 trafod (vastavalt võimsusele) . Neid on isegi poes müüa (vaata elektritarvikute poodi, hädaga isegi oomipoest), mul on üks saadud turvaseadmete toitest (just piisava võimsusega pumbale). Trafo on ca 10x10x10 cm ühel pool pistik ja teisel pool juhtmeots mis läks klemmidele ja plastkesta sees. Elektrikute terminis on kaitseraldustrafo - seda lahendust on lubatud kasutada isegi vannitoas ja mujal kus on kõrgemad ohutusnõuded.
Sarnane trafo aga vale ülekandega on need 12V trafod lambikestele.

Kalvis kirjutas: 20 Okt 2020, 10:31Need on täiesti tavalised 1:1 trafod (vastavalt võimsusele)

Täiesti tavalised need trafod siiski ei ole. Neil on kõrgendatud nõuded mähiste vahelisele isolatsioonile.

Seda küll aga selle nõude täitmine pole seni probleemne olnud.

Testisin siiski seda RVK adapterit. Ja tuleb välja, et kui RVK adapter ühendada pumba võrku, siis lööb välja RVK adapteri enne, kui lööb välja RVK kilbis.
Tänu sellele olen saanud esimese probleemi lahendatud. Enam ei pea muretsema, et katel ja muud asjad RVK tõttu välja lähevad, kui pumbas on jama.
Nüüd oleks vaja välja mõelda, kuidas üldse RVK jama vältida pumba puhul.

V6hikHenri kirjutas: 20 Okt 2020, 18:19kuidas üldse RVK jama vältida pumba puhul

Võtta RVK vahelt välja. Või siis panna vähemalt 300 mA.

kunn24 kirjutas: 20 Okt 2020, 23:31võiks soovitada juba RVK lihtsalt välja rookida

Seda ma tegelikult soovitasingi. Kereühenduse korral peab liigvoolukaitse niikuinii rakenduma.

kunn24 kirjutas: ↑20 Okt 2020, 23:31
võiks soovitada juba RVK lihtsalt välja rookida.

Ei või kuna rikkevool on hoones olevate paljude seadmete ees, mõned ehk pistikühendustega.
Võib kilbist pumbale eraldi liini vedada -ilma rikkevoolikaitsmeta.
Võib eraldustrafo panna pumba toiteliini ette praegusele toiteliinile.
Kumb kasulikum teha otsustab omanik.

Pump on nüüd otsustanud korralikult toimima hakata ja enam RVKga ei jama.
Täpset põhjust ei tea, aga oletan, et kuna nüüd on katel ka taga olnud mõned päevad, siis on katlamaja kuivemaks muutunud ja kui probleem oli näiteks niiskus kuskil survelüliti kandis, siis ehk kuivatas nüüd ära.
Samas ega ei tea ka, kas hiljem samamoodi jamab. Eks hoian silma peal ja siis vaatan edasi.
Kui endiselt jamama jääb, siis mulle tundub hea variandina ühenduse RVK tagant eemaldamine ja vahetrafo paigaldamine.

V6hikHenri kirjutas: 22 Okt 2020, 19:53 Kui endiselt jamama jääb, siis mulle tundub hea variandina ühenduse RVK tagant eemaldamine ja vahetrafo paigaldamine.

Vahetrafo paigaldamisel ei ole enam vaja (ei tohikski) RVK-d eemaldada. RVK jääb kaitsma vahetrafo ja kaabelduse võimalikku riket. Vahetrafo sekundaarpoolele tavalised kaitsmed paaris ja ühendatud hoobadega.

Ega eraldustrafot ei ole ka rvk-ga vaja kaitsta (muidugi võib).

Sek. poolele ei pea 100% panema aga selektiivsuse pärast võiks ikka panna tavalised voolukaitsed faas-faas lühise pärast. Asi selles, et pumbal on juba üks faas rikkis isolatsiooniga, pole välistatud, et tekib uus punkt ja siis ongi faas-faas lühis nagu naksti. Üle trafo võib vool olla mitte piisav sellise lühise väljalülitamiseks. Voolukaitse ei maksa nii palju.

Imelik, et maja liitumispunktis olevate kaitsmete üle jahuma ei hakata. Tolle pumba juures aga miskipärast hakatakse. Tegemist on sama olukorraga kus tarbija pool tekkiva liigse voolu toimel tekkivat kahjustust välditakse. Ja ülla-ülla, mingil segasel põhjusel on ka paremates toiteplokkides sekundaarahelas kaitse või mingi detail mis töötab kaitsmena ja põleb ettenähtust suurema voolutarbe puhul sedasi ära, et sekundaarahela väljund ülejäänud skeemist lahti ühendatakse.

Tõenäoliselt on küsijal vähemalt pump 13A kaitsegrupi all, kui pump ise tarbib mõned amprid voolu ja kaitseeraldustrafo ise tuleb pumba vooludega samasse klassi. Seega kergelt võib tekkida olukord kus niigi vigase isolatsiooni korral tekib rikkes liigvool , mis on üle trafo kestvalt lubatule aga alla praeguse automaadi kaitsesätte.
Veelkord, kaitset panema ei pea aga kuna tegu on rikkis pumbaahelaga siis tungivalt soovitav.
Kaitse valitakse loomulikult ainult pumba enda parameetritest. Vahetrafo samuti, et min kannataks pumba voolu välja.

Miks nii keeruliselt? Väikse võimsusega pumbale piisab standard C karakteristikuga Kaitselülitist.