Hinna osas on nagunii selge, kõik tahavad võimalikult soodsalt saada, ei ole isegi vahet, kas eraisikust tellija või professionaalne arendaja, sealjuures eraisikud võivad saada kehvema ja kallima teenuse puhtalt põhjusel, et on teemas võhikud, kogenud arendajal on kogemused ja väljakujunenud koostööpartnerid ning hinnaskaaladest samuti ettekujutus.
Seega see hinnaküsimus on natuke lahendamatu, et mida ise teeksite, kui tundmatul alal võtate 3 hinnapakkumist, 3 erinevat hinda - kas kalleim pakkumine on ilmtingimata parim või pigem hinnaskaala ei tarvitse kvaliteediga ilmtingimata korreleeruda.
Laiendan veidi teemat. Kuidas projekteerijatel on, kas kõik projekteerijad on profid, pole suurt vahet, kas lähteülesandes pommivarjend, pilvelõhkuja, minarett, spa-ujula või projekteerida 19 sajandi väljanägemisega talukompleks, mis vastaks võimalikult tänapäevastele normidele.
Meenub üheksakümnendad-sajandivahetus, kuni viimase ehitusbuumini, kus sektoris oli ikka äärest ääreni seltskonda, alates halli peaga meestest, kes joonestasid veel käsitsi ja uutest materjalidest suurt ei teadnud või tahtnud teada - aastakümneid ühtemoodi teinud. Kõrval teine äärmus põlvkond, kus tihti pooleli jäänud inseneriharidus, hunnik materjalitootjate reklaammaterjale ja näidisstandardlahendusi, mida paljundades projektide pähe liinitööna maha müüja saab, käivet-kasumit kasvatada ning edukas ettevõtja olla.
Veel on suund, kus eriosade materjalimüüjad pakuvad projekti teenust, osta soojuspump, paneel, elektri-, vendi-, valvesüsteemitöö ja saad projekti pealekauba - tekib küsimus motivatsioonist, kas eesmärke on müüa oma nodi ja projektlahendus on rohkem teisejärguline ja kaasnev tüütus.
On veel üks projekteerimise-projekteerijatega seonduv tähelepanek, suhestumine projektijärgselt. On nähtud projekteerijat, kus 5 aastat hiljem, kui projekt töösse läks, avastati projektist nii vigu, kui puudujääke ja projekteerija saatis pretensioonid sujuvalt pikalt - tema on töö teinud ja üle andnud ning tellija projekti vastu võttes on allkirjastanud üleandmis-vastuvõtmise akti (ehk töö justkui sobivaks kiitnud) ja projekteerija jaoks on antud töö sellega lõpetatud tellimus.
Samas kõrval on ehitus-, arendusfirmasid, kellel on osade projekteerijatega kujunenud pikaaegne koostöösuhe ja projekteerija on telefonikõne kaugusel valmis projektiga seonduvaid küsimusi ja probleeme lennult ja orgaaniliselt koos ehituse edenemisega lahendama. Mõnel juhul on selline koostöö läinud ka äärmusesse, kus hoone ehitus käib tempokalt aga ametlikku projekti pole, sest projekteerija pole suutnud ära vormistada ning iga paari päeva tagant on ehitajatel näpus "uus, viimane" joonis ja ei ole harvad hetked, kus erineva osa ehitajatel on erineva hetke joonised ja üritatakse aru saada, milline on "viimane õige"
Kuidas sellega on, millal projekteerija töö lõpeb, kas projekti üleandmise arve esitamisega või kuni projektlahendus on maisesse vormi realiseerunud.
Päriselus üks segadust tekitav aspekt on projekti muudatused, mis võivad juhtuda mistahes etapis. Alles sai osaletud torustikuprojektis, kus hoone asend oli teine, kui see joonis, mille alusel hinnapakkumist küsiti, vahe ei olnud suur aga siiski 8-9 meetrit rohkem materjali ja tööd.
Ja see on tavaline, kus projektid lõpus ei klapi, sest miskis etapis on mõnda seina nihutatud või ruumide paigutust muudetud. Tavaliselt eriosade projektid kipuvad ehitajale olema loominguline töö, kus projekt on rohkem skemaatiline lahendus ja tegelikud torustiku, kaablite jm kulgemine tuleb objektil objektijuhiga kokku leppida ja üle käia.
Sellise olukorra vältimiseks on vist see BIM ehk mudelprojekteerimine välja mõeldud aga väikestel projektidel pole seda kohanud. Arvatavalt nõudes BIM-i võib tegijaid sootuks väheks jääda, sest enamusel väikestel tegijatel pole BIM oskusi, tarkvara ehk võimekust.
Välismaa projektide puhul on detailne sisekujundusprojekt alati olemas olnud, kuid seal on olnud omad "agad". Meie sisekujundaja ei tea, milliseid materjale on sealmail saadaval ja peab hakkama normaalseid otsima. Austrias oli juhus, kus tapeedi vuugikohti oli vaja värvida mustaks, hotelli kõrval väike värvipood, aga mida poes üldse ei olnud, oli C-alusvärv, et saada musta tooni. Lähim suurem pood 2 autosõidutunni kaugusel. 
