Ehitusfoorum

Plaanis paigaldada maasoojuspump, nõuab 3faasilist C16 automaatkaitset jõuaosale ja 1faasilist B10 kaitset automaatikaosale. Probleemiks on siin maakohas tihti esinev ülepinge (äike!), alapinge (näiteks 2faasil 230V ja kolmandal 110V ja nii 12 tundi järjest!), kui ka see, et üks faas üldse kadunud. Mõtlesin, et ehk aitaks elektrikilp,
mis spetsiaalselt koostatud nende häirete korral välja lülituma. Kes ehk keski teab, kas sellist standardtootena kuskil müügil on? Või kesse tark sellise kokku panna oskaks? PS. Posti kilbis on 3x25A peakaitse.

No põhjusmõttelisel on õige, et kui faasipinge ära kukub siis kolmefaasiline tarbija ohutuse mõttes välja lülitada aga kas soojuspumbal on sellest elektri sisse/välja plõksimisest täitsa ükskõik ? Ehk siis saad küll kilbi ja kogu asja tööle nagu vaja aga kui see pump sul seal mitu korda aastas ära minestab siis pole ju mingit mõtet asjal. Isegi kui see sul mingi garantii või kindlustuse või mingi muu asjaga tasuta kätte tuleb siis mingi aja istud ikka külmas. Võibolla pead hoopis mingi UPSi panema, et kui elektriga on järjekordne jama siis tuleb kilbist käsk pump seisma panna ja UPS peaks siis nii kaua asja püsti hoidma kuni pump end kokku pakib. Samas ma pole pumpadega tegelenud ja vbl mõtlen üle.

Olen teinud sarnast asja. Ülepinge vastu vaja osta liigpinge piirik, see kilpi lisada. Soojuspumbale olen ette lisanud pingekontrolli relee. Viimasega oli siiski mässamist.

dumbuseriga igati nõus, UPS-i plaaningi panna, silma jäi oompoest KEMOT URZ3410
https://www.oomipood.ee/product/urz3410 ... _700w_must
mugav seinale kruvida ja 105Ah 12V akuga veab 100W koormust ca 10 tundi välja. Mõte oli termostaadid, põrandakütte ajamid, automaatika ja tsirkulaarpumbad selle peale panna. Kui maasoojuspump voolukatkestusega välja lülitub, siis sooja vee tsirkulatsioon jätkuks, kuni akupaagis veel sooja vett jätkuks. Või ei töötaks see praktikas tegelikult nii?

Kalvisele: Miks sa alapinge piirikut ei pannud? Kui näiteks kõigis kolmes faasis on 230V asemel 115V, siis maasoojuspumba kompressor nõudes ikka sama võimsust W-des peaks kaks korda suuremat voolu Amprites imema ja kompressori mootor võib kaks koorda suumemast voolutugevusest läbi kärsata. Või on see oht ainult teoreetiline ja praktikas nii ei ole?

Kalvis kirjutas: 09 Okt 2020, 07:58Ülepinge vastu vaja osta liigpinge piirik

Et mitte valesti ei mõistetaks - liigpingepiirik kaitseb pingeimpulsside (mis ulatuvad kilovoltidesse) vastu, mitte ülepinge (ajutise pingetõusu) vastu. Kui faasipinge tõuseb näiteks 400 V-ni, ei häiri see liigpingepiirikut sugugi.
Eks need terminid on üksjagu sassis, mis on liigpinge ja mis on ülepinge.

Sõltub piiriku liigist. Varistor, dinistor, mitelineaarse takisti põhised - töötavad kohe, kui pingelävi käes. Ei maksa sädevahemikesse liigselt kiinduda, kus läbilöök gaasis on tõesti suuremal pingel ...

Jaanus1965 kirjutas: 09 Okt 2020, 13:43 dumbuseriga igati nõus, UPS-i plaaningi panna, silma jäi oompoest KEMOT URZ3410
https://www.oomipood.ee/product/urz3410 ... _700w_must
mugav seinale kruvida ja 105Ah 12V akuga veab 100W koormust ca 10 tundi välja. Mõte oli termostaadid, põrandakütte ajamid, automaatika ja tsirkulaarpumbad selle peale panna. Kui maasoojuspump voolukatkestusega välja lülitub, siis sooja vee tsirkulatsioon jätkuks, kuni akupaagis veel sooja vett jätkuks. Või ei töötaks see praktikas tegelikult nii?

Selliste UPS´ide põhieesmärk on tagada katla tsirkpumpade töö tahkekütuse kateldel, et elektri kadumisel ei läheks katel keema. Ehk siis vast mõni tund, kuni kolle on tühjaks põlenud.
Kui on oodata pikemat (üle päeva) energiakatkestust siis pole mingit vahet kas hooneautomaatikat toita 1 tund või 10 tundi sest "õhtuks" on aku tühi nagunii.

Kui peale katla kustumist on akusse veel mõnisada Wh elektrit järgi jäänud, siis tasuks seda hoida alles laetavate lampide ja sidevahendite laadimiseks ja tsirkpumpade perioodilideks lülitamiseks et vesi küttesüsteemi torudes ei külmuks. Akupaagi kiire mahajahutamine pole hea mõte.

"Sõltub piiriku liigist. Varistor, dinistor, mitelineaarse takisti põhised - töötavad kohe, kui pingelävi käes. Ei maksa sädevahemikesse liigselt kiinduda, kus läbilöök gaasis on tõesti suuremal pingel ..."

Õige, aga see pingelävi on varistoridel 900V-1,3kV kui läbilöök tekib. Nimipinge on igal andmelehel antud, rakenduspinget ei taheta sinna kirjutada. Ostjale saab selgeks ,et elektroonika lendab enne kui piirik juhtima hakkab. Dinistore jõuelektris ei kasutata- see rohkem elektroonikalülituste kaitseks.

Pingekontrollirelee on ainus võimalik lahendus. Samas peab veel taaskäivitamise ka juurde leiutama, et pinge normaliseerudes pump taas sisse lülitaks. Pingekontrollireleest peab häireteate saama telefoni. Samuti saab sama pingekontrollireleega teha RLA (käivitada generaatori).
Probleemiks maapiirkondades võib olla faasijärjestuse muutumine. Faasijärjestuse kontrolliks mingi töölõigu lõppedes liinihooldusel liin pingestatakse ja kontrollitakse järjestuse vastavust. Vajadusel lülitatakse välja ja pööratakse faasijuhid õigeks. Soojuspump võib rikneda juba kontrolliks pingestamise ajal, kui pöörleb vastupidi vajalikule suunale. Uuematel pumpadel on faasijärgnevuse kontroll sisse ehitatud. Tasub teemaalgatajal uurida pumba manuali. Äkki on mingid kontrolliahelad juba sisse ehitatud ja täiendavaks pingekontrolliks vajadus puudub.

jyrikg kirjutas: 12 Okt 2020, 10:47 ... Õige, aga see pingelävi on varistoridel 900V-1,3kV kui läbilöök tekib. Nimipinge on igal andmelehel antud, rakenduspinget ei taheta sinna kirjutada. Ostjale saab selgeks ,et elektroonika lendab enne kui piirik juhtima hakkab. Dinistore jõuelektris ei kasutata- see rohkem elektroonikalülituste kaitseks.

Pingekontrollirelee on ainus võimalik lahendus. ...

Kui piksepauk juba juhtmes on siis pingekontrollirelee rakenduskiirus ja kontaktori lahutusaeg ei pruugi jõuda kaitsta seadet.
Pingekontrollirelee kaitseb rohkem liinirikete korral, näiteks kui tormituul liine lõhub.

mõlemad on vajalikud... nii kaitse impulss- kui ka ajutiste liigpingete eest....

Kui pikne sisse lööb on reeglina soojem ilm ja aega oodata kui kindlustus seadme ( ja muu kodutehnika)hüvitab.
Kui remondimees õhukaablil faasi PEN-iga segi ajab öösel tormirikkeid kõrvaldades ning pinge 400V-ni toapistikus tõuseb - saab kahju ELV-st sisse nõuda ja elu läheb edasi. Aga tore kui pingekontrollirelee soojuspumba terveks jätab sest ELV saamata jäänud soojust ja kadunud mugavustunnet ei kompenseeri.
Juhul kui faasijärjestus muutub , kus ja mis iganes süül ei maksa kumbki. Et seeade on katki avastad siis kui külmaks laheb, voolud on olemas kõik muud asjad on korras ja töötavad. Pingekontrollirelee päästab seadme selleski olukorras.

Kui on suur tahtmine elutähtsate seadmete (küte) kaitseks, kasutada toitepinge kvaliteedi kontrolli seadmeid, siis on mõistlik investeerida ka toimivasse teavitussüsteemi sest meil esineb küllalt palju "elektrikatkestusi" mille peale pingekontrolli seadmed rakenduvad aga inimesed neid ei märka.
Näiteks ka tänaöösel oli Harjumaal suur võrguhäire, mille peale hetkeliselt rakendus mitukümmend pingekontrollireleed.
Isegi kui äike toimub 100km eemal, suure kõrgepingeliini läheduses, võivad pingekontrollireleed rakenduda.