Oleneb natuke, mida "klassikalise alt tuulduva põranda" all mõeldud on, kui põrand on soojustatud ja vundament ulatub korrektselt külmumispiirist sügavamale, piisaks avade katmisest sobiva restiga, et närilised põranda alla ei pääseks ja las põrand tuuldub aastaringi.
Tean, et alt tuulduvaid põrandaid on nii vanades talumajades, kui ka linnas, kus põrandad on soojustamata ning elanikud ilmadde jahenedes sulevad tuulutusavad, et külm ei pääseks põranda alla ning kevadel tuulutusavad avatakse. Tihti ka unustatakse avad kinni ja põrand jääb ummuksile koos hilisemate probleemidega.
Enda maja ostsin suve lõpus ja kõik augud olid kaltsu täis topitud ning lisaks veel tellisetükke, arvatavalt põhjusel, et närilised kaltsust end läbi ei näriks. Eemaldasin kaltsud ja tegin avad vabaks aga see möll, mis sügisel pihta hakkas, ei osanud ette näha - selline tunne, et 50+ hiirt trügis korraga majja. Nii kui õhtul tuled kustu said hakkas hiirtel ralli pihta. Üks hiir suutis lapse voodisse eksida ja selle lahendamine oli omaette väljakutse, kui laps ei julge õhtul magama minna, sest hiired tulevad

Igaljuhul sai augud taas kähku kinni topitud, lõksudega hiire populatsiooni jõuliselt kärbitud.
Naabrimees oli suvalistest küttepuu pulgast kirvega "pudelid" tahunud, mille otsapidi tuulutusauku tagus ja kevadel ära võttis.
Urmase lahenduse puhul jääb näriliste mure, kes plastist ja vahust võivad end läbi närida, lisaks soojemaks ajaks oleks samuti mõistlik miski rest ees, et rotid, nirgid jt väiksemad põranda alla pesitsema ei kipuks.
Üks variant on lasta plekksepal oma tuulutusavadele sobivad toosid-restid teha, mis ulatuvad nagu ümmargune tuhapuhastusluuk ava sisse. Sel juhul võib vabalt toos-resti eest tõmmata ja talveks kaltsu või villa auku toppida ning toos tagasi ette, ei pääse linnud ega närilised ligi. Vill on ka selles mõttes hea, et tuulisema ilmaga lubab põranda alla ikkagi natuke õhuvahetust. Arvestades meie kliimat ega see kasuks ei tule kui pool aastast on tuulutatav põrand tegelikkuses umbseks tihendatud.