Ehitusfoorum

Fibo plokist sisesein, peal ca 20 mm puidust karkass ja viimistluseks sisevoodrilauad paksusega 12 mm.

Kas pistikupesi/lüliteid võib voodrilauale kinnitada ilma toosita (puurides toosipuuriga voodrilaua sisse paraja diameetriga augu) - ja kinnitades pp-d/lülitid kahe puidukruviga otse voodrilaua külge? Niiviisi paigaldades ei pea ka fibosse paraja läbimõõduga süvendeid puurima.
Nt Berker S.1 sarjal on plaadi kahes nurgas vastavad kinnitusaugud olemas.

Või on ilmtingimata vaja kasutada toose? Fibosse süvendi puurimine ei ole probleemiks, vastav puur on olemas.

Mul on olemas küll toosipuur puidule, aga kahjuks ca 4 mm väiksema diameetriga. Ilma toosita paigaldades pistikupesad/lülitid mahuvad ilusasti läbi.

Koormuse korral võib juhtmete temperatuur tõusta 90 kraadini. Kui aastatega ka pistiku klemm natuke järgi annab ja 'särin' pesasse tekib, siis mis sa ise arvad, kui ohutu see on otse kuiva puidu vastas

Pole raske osta ehituspoest 4 mm suurema läbimõõduga puidule toosipuur

kkalev kirjutas: 25 Sept 2020, 11:01temperatuur tõusta 90 kraadini ... kui ohutu see on otse kuiva puidu vastas

Prooviks 90 kraadiga puitu süüdata? Näiteks panna puulusikas vastu keeva vee kastrulit?
Minuarust mingit tuleohutust plasttoos puitseinas küll ei lisa.

minul on nii saunas elekter pandud,13 aastaga pole maha põlenud.
Kindluse mõttes sisenevad kõik kaablid vedruklemmidesse altpoolt, et ülalt alla langev tolm ei ladestuks sinna ühendusse
ja kasutatud on juhtumisi kvaliteetseid pesi....meresertifikaadiga....
Aga ega ma seda sauna eriti ei kasuta kah.

Pädevusega mehed ehk oskavad leida mõne kirjakoha eeskirjades mis on kas poolt või vastu....

Teha saab igasugu asju... Cat 5 kaabel peab praktikas 230 volti samuti vastu (peale on kirjutet 90V) nagu ka veneaegne lame telefonijuhe...

võhik kirjutas: 25 Sept 2020, 20:50 minul on nii saunas elekter pandud,13 aastaga pole maha põlenud.

Jah, aga see kõik võib kesta kuni .... Võib olla on halb näide, kuid 30+aastat tagasi sai kööki ostetud 10l soojavee boiler. Kärssama läks küll mitte pistikust, vaid termoregulaatorist ja tundsin plastiku kärsahaisu.

kunn24 kirjutas: 25 Sept 2020, 17:38 Igal süvistataval pistikupeseal/ lülitil on nurkades 4 kruviauku- ei tea küll, milleks?

No kasvõi selleks, et veneaegsed toosid on "kõrvadega" kinnitamiseks liiga suured ja siis on saanud edukalt kruviauke kasutada kinnitamiseks.
Oeh, mul on ikka veel meeles mõningased erimeelsused kunagise kasutajaga Imelik. Tema rääkis ka, et tegema peaks nii nagu peab, mitte nii, et siiani pole midagi juhtunud. Olen õppust võtnud. Kui teha nii nagu peab, siis saad ka kindlustused pikalt saata, selmet hakata otsima õigustusi enda käkile, et kindlustusummasid täies mahus kätte saada. Muide jälle seoses selle eelkirjeldatud juhtumiga oli vahva seik kindlustusagendiga, kes käis kahjustusi kirja panemas. Loetlesin üles absoluutselt kõik, kaasa arvatud 0,5kg mannat jms toiduained, mis olid kappides saanud tahma ja lõhnakahjustusi. Nendest kopikatest 5 leheküljel kogunes kokku ikka mitmesajad rublad. Agent mainis moka otsast, et sul on vist keegi väga hea nõustaja. Oli kah, üks teine kindlustusagent.

võhik kirjutas: 25 Sept 2020, 20:50 Teha saab igasugu asju... Cat 5 kaabel peab praktikas 230 volti samuti vastu (peale on kirjutet 90V) nagu ka veneaegne lame telefonijuhe...

Selle veneaegse telefonijuhtmega on siiamaani magalarajoonide garaazides elektrit laiali laotatud. Kuna see toimib osadel juhtudel ka kaitsmena siis pole asi väga hull. Aga paljude garaazide katus laseb läbi ja see vask on seal lihtsalt mälestuseks muutunud. Aasta alguses nägin ühte kus selle telefoninööriga oli pliidile küte veetud. Pliidi mõte oli lihtsalt küttekeha olla, uks visati eest kohe minema. Kuna juhe põles ära siis seda asja seal kasutada sellise kombel ei õnnestunud. Hiljem oli ka natuke jämedamat traati leitud, kuskil 0,5 ruutu ja see oli topitud pistikupesadele. Õnneks olid ka pistikupesad kõik ära sulanud (tõenäoliselt oli kruviliides nii suure takistusega, et sulas aja jooksul ära) ja kokkuvõttes ei saanud seal midagi kasutada. Aga kui seda jura esimest korda näed siis jõuab kohale, et lollus on ikka palju rohkem lõpmatu kui universum. Ma proovisin mingi asjapulgaga seal seletada, et kui te samamoodi reipalt edasi punnitate siis pmst põleb see asi teil varsti maha, kuna see aeg kus ta toimis olid kasutusel olevad võimsused kordades vähemad. Aga teine pool oli selline, et peale tema noor olemist on leiutatud ratas ja õpitud tuld tegema siis oli see vestlus kõige ehedam ajaraiskamine. Lühidalt: teha saab tõesti igasugu asju.

kunn24 kirjutas: 26 Sept 2020, 01:56 Seina ja ploki vahe pesa augu kohalt siis raskemat kivivilla täis toppida, kui tulelevikut hirmsalt karta.

Kah variant, aga kui aktsepteeritav on see näiteks kindlustuste poolt? Kui kindlustust ei ole, siis on tõesti savi, inimene ise teab/ei tea mida teeb ja millega riskib.

Vahet pole - kindlustusel kõlbab mistahes apsakas pärast kahju - polnud paberid korras või ekspertiis avastas takkajärgi nõuetele mittevastavuse. Ja ainus võimalus on kohtu kaudu tõestada, et sa pole kaamel, tavaliselt võidab kindlustus.

Tegelikult ma ootasin viiteid mingile normdokumentatsioonile kus kirjas et selline asi on keelatud või lubatud.

Mul on vajadus niiviisi paigaldada kolmese raami sisse veksellüliti, grupilüliti ja nupplüliti (annab aegreleele impulsi ventilaatori käivitamiseks ). Seega voolud on väikesed, kuna lülitite taha tulevad LED-lambid. Kasutan Berker sarja S.1.

Pistikupesad paigutan põrandast ca 30 cm kõrgusele ja need mõned voodrilauad saan alt ära võtta et fibosse teha 2-se raami toosi jaoks süvendi.

Normdokumendiks on EVS 60364. Head lugemist - tasuta hankida ei saa, lugemist jätkub kuudeks ja enamus ei suuda kantseliidis kirjutatud tekstist nagunii aru saada. Tasuta lugemisvõimalus Tallinnas Aru tn.10 (EVS)

EESTI STANDARDIKESKUS MTÜ asub Akadeemia tee 21/6, 2. korrus, ei ole ammu enam Aru tn.

Kindlasti on @Kalvis või mõnel teisel see EVS 60364 elektroonsel kujul olemas (pdf failina või kasvõi skännituna st pildifailidena).

Kas saaksite panna standardi vastava koha väljavõtte siia (üks-kaks lehekülge, ma arvan et vastav nõue peab olema lakooniliselt kirja pandud). pdf-ist 1-2 lehe salvestamine eraldi failiks ei ole ju probleem.

Kunagi loodan jõuda ka Tallinnasse Akadeemia teele.

Lehekülje siia salvestamine oleks juba autoriõiguse rikkumine ja Standardikeskus saaks algatada vastava keisi, arvan? pdf-del on servas kirjas, kellele need on müüdud.

Tsiteerida vajalikku punkti muidugi võib...

trebla kirjutas: 27 Okt 2020, 16:02Tsiteerida vajalikku punkti muidugi võib...

Vaevalt, et sellist punkti üldse standardist leiab. Ei tohiks olla raske kolm toosiauku freesida. Ja kui ei taha freesida, siis pane ilma toosideta. Mingit täiendavat ohutust see plasttoos puitseinas küll ei lisa.

Ameerikamaal on näiteks toosid suisa erinevat värvi: vaheseina-, välisseinatoos ja süttimistemperatuuri eristusega.
Et enne pesade/seadmete paigaldust näeb inspektor kohe eemalt kui valed toosid on kasutusel.
Ja tooside kasutuskoha klassifikatsiooni kood peab poes olema hinnasildil nähtav.
Meil siin pannakse "maitse järgi".

Mis neil toosidel päriselt vahet on peale värvi ?

Minuteada ei ole vahet, kui isand ping teab, võiks viidata allikale.

HK1 kirjutas: 27 Okt 2020, 12:17 Kindlasti on @Kalvis või mõnel teisel see EVS 60364 elektroonsel kujul olemas (pdf failina või kasvõi skännituna st pildifailidena).

Kas saaksite panna standardi vastava koha väljavõtte siia (üks-kaks lehekülge, ma arvan et vastav nõue peab olema lakooniliselt kirja pandud). pdf-ist 1-2 lehe salvestamine eraldi failiks ei ole ju probleem.

Kunagi loodan jõuda ka Tallinnasse Akadeemia teele.

Saad ju tasuta lugema minna, astu EVS-ist läbi. Lisaks on see olemas Rahvusraamatukogus. Ma pole ka nii rikas, et eraisikuna standardit osta, seega käisin tihti EVS nendega tutvumas. Enamlevinuid standardeid on teistes raamatukogudes olemas ja saab kohapeal paljundada. Või kui suudad moblat sätestada siis teed pilte.

Kalvis kirjutas: 28 Okt 2020, 08:07 Saad ju tasuta lugema minna, astu EVS-ist läbi. Lisaks on see olemas Rahvusraamatukogus. Ma pole ka nii rikas, et eraisikuna standardit osta, seega käisin tihti EVS nendega tutvumas. Enamlevinuid standardeid on teistes raamatukogudes olemas ja saab kohapeal paljundada. Või kui suudad moblat sätestada siis teed pilte.

Peab ikka olema palju vaba aega või täielik raha puudus et käia raamatukogudes standardeid lugemas/varastamas (paljundamine = varastamine) selle aseme et maksta 2.40 € ja lugeda rahus omast arvutist 24 tundi.
https://www.evs.ee/et/standardi-sirvimine

See on ainus seaduslik meetod saada standardiga tutvuda....

Kalvis kirjutas: 02 Nov 2020, 07:30 See on ainus seaduslik meetod saada standardiga tutvuda....

...tasuta

rokikas kirjutas: 01 Nov 2020, 20:09

Kalvis kirjutas: 28 Okt 2020, 08:07 Saad ju tasuta lugema minna, astu EVS-ist läbi. Lisaks on see olemas Rahvusraamatukogus. Ma pole ka nii rikas, et eraisikuna standardit osta, seega käisin tihti EVS nendega tutvumas. Enamlevinuid standardeid on teistes raamatukogudes olemas ja saab kohapeal paljundada. Või kui suudad moblat sätestada siis teed pilte.

Peab ikka olema palju vaba aega või täielik raha puudus et käia raamatukogudes standardeid lugemas/varastamas (paljundamine = varastamine) selle aseme et maksta 2.40 € ja lugeda rahus omast arvutist 24 tundi.
https://www.evs.ee/et/standardi-sirvimine

Kui standardisse kirjapandud tekst on maksumaksja rahaga kinnimakstud, siis selle teksti intellektuaalne omand peaks kuuluma maksumaksjale.

Kui maksumaksja omale kuuluvat "intellektuaalset omandit" kirjutab ringi, pildistab, või muul moel kopeerib, siis kuskohal tekkib sellest "vargus" (omandi ebaseaduslik üleminek)?

Kui Riigis kehtivate juriidiliste aktide intellektuaalseomandiõigus kuulub eraõiguslikule firmale, siis paluks selle kohta viidet, koos kinnitusviitega mis viitab nende aktide kehtivuse alustele.

Sellisest mõttest lähtudes võiks ju ka näiteks "Liiklusseaduse" kuulutada kellegi "tundmatu" intellektuaalseks omandiks ja selle lugemise või kohtus tsiteerimise eest tasu kasseerida.

Raha ju ei küsita mitte "Standardis oleva teksti" eest, vaid selle teksti paljundatud koopia eest, ehk paljundamise teenuse eest.

(Omaette teema on see et kuna standard on pidevas muutumises, et siis aasta pärast võib see paberil olev kiri olla vananenud ja mitte kehtida, aga "parim enne" teemat peab kasutaja ise jälgima.)

Muide, 2 € eest saab 24 h lugemisõiguse. Ma ei usu et ekraanitõmmiste tegemine enda tarbeks erilne seaduserikkumine oleks?
Kas EVS saab raha riigieelarvest, või standardite müügist?

Küülaline kirjutas: 02 Nov 2020, 11:35 Muide, 2 € eest saab 24 h lugemisõiguse. Ma ei usu et ekraanitõmmiste tegemine enda tarbeks erilne seaduserikkumine oleks?

Ei saa olla natuke rase!

Küsimus on juriidiline, et kas toimub vargus (jur.termin) või mitte?

Kui mingi omandi ebaseaduslikku üleminekut ei toimu, siis puudub selles kaasuses varguse moment ja siin ja edaspidi paluks kõik seadusesätete ja muude käsulaudade tsiteerimisel VARGUSE jutt lõpetada.