Ehitusfoorum

Tere!

Seletage blondiinile, kuidas saab sooja vee mõõtur liikuda tagurpidi?
Tegu 5 kordse maja 5ndal asuva korteriga.
Hakkas vigurdama paar kuud tagasi. Mingi aeg oli tarbimine pea 0 või siis pool kanti, siis järsku tekkis miinus. Eelmine kuu vahetasime mõõturi ära ja see kuu miinus 2,3 m3?
Kui kraanist vett lasta, näed mõõtur liigub õiget pidi.
No kuidas?

Kas arve peal on raha ka "miinus", st et makstakse peale? Kellele oma see mõõtja on üldse?

Külma- ja sooja vee rõhud on erinevad ning kui kulunud segisti sees on väike leke, siis hakkab külma vee poolt vesi pressima kuuma vee poole ning soojavee mõõtja kruvib numbreid väiksemaks.

ping kirjutas: 27 Aug 2020, 15:23hakkab külma vee poolt vesi pressima kuuma vee poole

Ma ei saa aru kuhu see 2,3 m³ siis lõpuks voolab? Sooja vee maht peaks ju suurem olema, seega ka rõhk?

Segistid on üks ca aasta ja teine vast 4 aastat vana.

See 2,3 m3 miinus tähendab tegelikult vast ca 4-5 m3 miinust, sest sees ka elatakse ja keskmine kulu on ca 2 m3.
Ehk siis kas tõest segisti kaudu jookseb kuuga 4+m3 tagasi?

Hetkel liigub nagu õiges suunas, kolme päevaga kulu 0,1m3

Küülaline kirjutas: 27 Aug 2020, 15:19 Kas arve peal on raha ka "miinus", st et makstakse peale? Kellele oma see mõõtja on üldse?

Mõõturid on iga korteriomaniku mure.

See asi on ikka väga imelik, et just selles korteris segistid nii meeletult lekivad. Külma vee kulu peaks siis ju vastavalt suurem olema?
Aga kus kohas majas vesi soojendatakse, kas korterites on boilerid või maja soojasõlmes?

Küülaline kirjutas: 27 Aug 2020, 15:43

ping kirjutas: 27 Aug 2020, 15:23hakkab külma vee poolt vesi pressima kuuma vee poole

Ma ei saa aru kuhu see 2,3 m³ siis lõpuks voolab? Sooja vee maht peaks ju suurem olema, seega ka rõhk?

Maija sisenev trassivesi peaks hoidma mõlemas torus sama rõhku aga soe vesi läbib soojusvaheti (rõhulang) ja lisaks kasutatakse tänapäeval ka pumbaga soojavee tsirkulatsiooni.
Tsirkulatsioon saab tekkida ainult siis kui soojavee trassi erinevates kohtades tekkib rõhuvahe.
Kuna maija sisenev külmavee toru ja soojusvaheti sisend on omavahel ühenduses (samal rõhul), siis sooja vee tsirk pump hoiab sooja vee trassis rõhku alati madalamal kui külma vee trassis (ka siis kui trassil olevad tarbijate kraanid on suletud).
Lisaks suureneb rõhu vahe võrdeliselt sooja vee tarbimise kasvuga ja soojusvaheti sisemuse saastumisega.

Küülaline kirjutas: 27 Aug 2020, 21:26 See asi on ikka väga imelik, et just selles korteris segistid nii meeletult lekivad. Külma vee kulu peaks siis ju vastavalt suurem olema?
Aga kus kohas majas vesi soojendatakse, kas korterites on boilerid või maja soojasõlmes?

Kui vett soojendatakse korteris asuvas boileris, siis pole mõtet eraldi sooja vee mõõtjat panna.

Tähendab et see nähtus on siis kortermajades levinud ja tuntud? Uskumatu, aga kuidas siis arvestus ja vee eest tasumine käib?

Küülaline kirjutas: 27 Aug 2020, 21:26 Aga kus kohas majas vesi soojendatakse, kas korterites on boilerid või maja soojasõlmes?

Ei tahaks hästi uskuda, et kui korterites on individuaalsed boilerid, siis keegi veel omakorda küsib sooja vee eest kalõmmi.

Ma olen oma ihusilmaga näinud kunagi paneelikas elades, kuidas mõõtur tagurpidi käib: Vesi oli "ära läinud", st. torustikus oli vaakum ja ma olin juhuslikult esimene, kes kraani lahti keeras. Kraani kaudu torustikku minev õhk pani veemõõturi hirmsa kiirusega tagurpidi käima. Ülemisel korrusel elades, kui veesurve on nõrk ja vesi tipptunnil sinna ei jõua, võib tõenäoliselt sageli kraani avades veearvet vähendada.
Osadel mõõturitel on küll tagasilöögiklapp: kui mõõturi vahetaja mul majas mõõturi kogemata tagurpidi ühendas, ei hakanud tagurpidi käima, vaid kraanist vett ei tulnud.