Ehitusfoorum

Tere!
Ehitamine on minu suur kirg ja hiljuti tegin enda juutuubi kanali, milles kajastan ehitusega seonduvat. Proovin võtta suuremat ampsu, seetõttu tegin kanali inglisekeelseks. Kas teate mõnda eestlast, kes samuti tegeleb juutuubimisega ehituse teemadel?

Lisan lingi enda ühele videole, millele oleks tore saada asjatundjate kommentaare. Tahan järgmised videod kvaliteetsemad teha, seetõttu igasugune kriitika on teretulnud. Videos saab valida eestikeelsed subtiitrid

https://www.youtube.com/watch?v=Gq6bCi8z5AY

Ütlen päris ausalt, et üllatusin positiivselt.
Täiesti asjalikud nõuanded...

Ega ometi see" tõsine" ettevõtmine pole? Säästuprojekte propageerite. Aga muidu tubli.
PS: inglise keele hääldamist võiks harjutada kui avalikult esineda:)

Ega ometi see" tõsine" ettevõtmine pole? Säästuprojekte propageerite.

Aga video mõte ju ongi see, et oleks mõistlik ja soodne
Mina insenerina "kahe käega" selle poolt, et igasugu "arhitektuuriimed" mida pealegi arhitektid pärast tehniliselt lahendada ei oska lendaks prügikasti...

Tore on tagasisidet saada ja tänud kahele kanali tellijale (Y) . Inglise keel muidugi tahab lihvimist saada. Samuti kaamera ees näitlemine. Tahan ka videotöötluses uusi asju katsetada, seetõttu on hea saada igasuguseid kommentaare video ja sisu kohta.
Jagatud videos tõin välja kuus viisi raha säästmiseks. Eks vaatajad ise otsustavad, mida nad projekti sisse või välja panna soovivad. Ma ise olen vaene, keegi laenu ei anna, seetõttu peangi ma neid kõiki kuut säästusoovitust kasutama tulevikus . Oma pisike ja lihtne maja on ikka parem, kui elada 40m2 paneelikas.
Kui mul õnnestub enda kanal käima saada, siis tulevikus saaksin teooriast praktikasse kolida ning enda maja ehitusest "vlog" teha ning sellest siis ära elatuda. See oleks mu unistuste töö seega Aga tegemist on maratoniga, seetõttu tegin juba algust.

Teooriast praktikasse kolimine on õige mõte, aga video põhjal julgen pakkuda, et enne tuleks teooria selgeks teha. Ehitusvaldkond on aga liiga suur ja lai selleks, et olla ka ainult teoorias enamvähem kõigega kursis, seega kohati võttis videos soovitatu suu muigele ...

suvaline kirjutas: 04 Aug 2020, 10:13 Teooriast praktikasse kolimine on õige mõte, aga video põhjal julgen pakkuda, et enne tuleks teooria selgeks teha. Ehitusvaldkond on aga liiga suur ja lai selleks, et olla ka ainult teoorias enamvähem kõigega kursis, seega kohati võttis videos soovitatu suu muigele ...

Ja täpsemalt, milline osa soovitustest ajas naerma ja miks?

Sellised säästusoovitused ei ole uus idee, vaid sellist ideed on isegi riiklikult edendatud, näiteks nõukogude aja elamuehitust vaadelda paneelelamute kontekstis, oli seal kõik standardiseeritud, minimeeritud kuni selle torude minimaalse pikkuseni välja, kus paneelikates samuti köök ja sansõlm on reeglina lähestikku.
Ka viilkatus oli nõukaaja lõppedes moes, kus paljudel paneelikate probleemne lekkiv lamekatus asendati kõige odavama plekist viilkatusega.
Tegelikkuses saaks ehitust veel odavamaks-lihtsamaks ajada, kui maja mõõtude puhul arvesse võtta veel materjalide mõõdud, et plaate oleks vaja vähem lõigata, puitmaterjale mitte jätkata jne.
Endal näiteks uue katuse sarikamõõt kujunes 6.5 meetrit, pakutav saematerjal oli 6.1m - ehitajad pidid kõiki sarikaid piisava ülekattega jätkama, kus kohe katusealuses villapaigaldamises jätkukohtad andsid tunda ja tuli villa lõikuda - pisiasi aga tegelikkuses kohe tuntav.
Samas enda kogemuse pealt, kus olen üritanud ise võimalikult palju kõpitseda ja teha, ikka kokkuhoiu või rahaliste vahendite nappuse pärast, olen pidanud mõned korrad tuhka pähe raputama ja hiljem sunnitud endale tunnistama, et oleks võinud teha nö kobedamalt, panna rohkem soojustust jne.
Eks osalt põhjusel, kus mu ilmavaade on olnud põhjendamatult minimalistlik - hoidnud odavat-madalat profiili, sest teadagi võlg on võõra oma ja need teised vanasõnad, tegelikkuses on läinud paremini ja oleks kannatanud ehitada ka "üle toonaste võimete".
Kuidas aru saada kuskohast kokkuhoid läheb üle koonerdamiseks
Teine häda mida omal nahal tunnetanud, mida rohkem miskisse teemasse (olenemata mis, olgu auto, telekas, arvuti, telefon või maja vm) süveneda, seda kergemini ja kiiremini asjad kallinevad. Mõtled küll, et käib see kõige odavam ja lihtsam aga kui uurima hakata langeb see kõige odavam kohe valikust välja ja edasi...
Maja ehitus selles suhtes ei erine, kui puudulike lihtsate teadmiste pinnalt on kerge kokkuhoidu saavutada, siis teadlikuse kasvuga, kasvab ka probleem, kus seda kõige-kõige kokkuhoidlikumat kindlasti ei taha.
Eriti, kui veel oma maja on suur eesmärk, kas tahad elada järgnevad kümnendid majas, mis on säästu-säästu ja igast otsast alates planeeringust materjalideni karjub silma kokkuhoid.
Uue oma maja ehitamise üks suurimaid eeliseid on just võimalus kujundada oma unistuste maja, teha just selline planeering nagu sinule meeldib ning kasutada selliseid materjale, mis just sinu silma paitavad ja rahulolu toovad.
Kui ehitada kokkuhoiu maja, ei erine see suvalisest ostetavast majast, kus pead ennast kohandama kellegi teise nägemuse järgi tehtud ruumi-materjalidesse.
Ise olen vanema maja säästu remontimise järgselt kergelt kahvlis, kus mind hinges ei rahulda etteantud ruumide planeering ega aastate jooksul tehtud kokkuhoiu remondid. Kange isu oleks palju targemana (loodetavasti) teha uus oma unistuste maja aga keeruline uut maja õigustada, ise juba vana, lapsed kohe suured ja pole ju ka olemasolevas majas tegelikkuses midagi otseselt puudu..

Prill kirjutas: 04 Aug 2020, 10:33 Sellised säästusoovitused ei ole uus idee, vaid sellist ideed on isegi riiklikult edendatud, näiteks nõukogude aja elamuehitust vaadelda paneelelamute kontekstis, oli seal kõik standardiseeritud, minimeeritud kuni selle torude minimaalse pikkuseni välja, kus paneelikates samuti köök ja sansõlm on reeglina lähestikku.
Ka viilkatus oli nõukaaja lõppedes moes, kus paljudel paneelikate probleemne lekkiv lamekatus asendati kõige odavama plekist viilkatusega.
Tegelikkuses saaks ehitust veel odavamaks-lihtsamaks ajada, kui maja mõõtude puhul arvesse võtta veel materjalide mõõdud, et plaate oleks vaja vähem lõigata, puitmaterjale mitte jätkata jne.
Endal näiteks uue katuse sarikamõõt kujunes 6.5 meetrit, pakutav saematerjal oli 6.1m - ehitajad pidid kõiki sarikaid piisava ülekattega jätkama, kus kohe katusealuses villapaigaldamises jätkukohtad andsid tunda ja tuli villa lõikuda - pisiasi aga tegelikkuses kohe tuntav.
Samas enda kogemuse pealt, kus olen üritanud ise võimalikult palju kõpitseda ja teha, ikka kokkuhoiu või rahaliste vahendite nappuse pärast, olen pidanud mõned korrad tuhka pähe raputama ja hiljem sunnitud endale tunnistama, et oleks võinud teha nö kobedamalt, panna rohkem soojustust jne.
Eks osalt põhjusel, kus mu ilmavaade on olnud põhjendamatult minimalistlik - hoidnud odavat-madalat profiili, sest teadagi võlg on võõra oma ja need teised vanasõnad, tegelikkuses on läinud paremini ja oleks kannatanud ehitada ka "üle toonaste võimete".
Kuidas aru saada kuskohast kokkuhoid läheb üle koonerdamiseks
Teine häda mida omal nahal tunnetanud, mida rohkem miskisse teemasse (olenemata mis, olgu auto, telekas, arvuti, telefon või maja vm) süveneda, seda kergemini ja kiiremini asjad kallinevad. Mõtled küll, et käib see kõige odavam ja lihtsam aga kui uurima hakata langeb see kõige odavam kohe valikust välja ja edasi...
Maja ehitus selles suhtes ei erine, kui puudulike lihtsate teadmiste pinnalt on kerge kokkuhoidu saavutada, siis teadlikuse kasvuga, kasvab ka probleem, kus seda kõige-kõige kokkuhoidlikumat kindlasti ei taha.
Eriti, kui veel oma maja on suur eesmärk, kas tahad elada järgnevad kümnendid majas, mis on säästu-säästu ja igast otsast alates planeeringust materjalideni karjub silma kokkuhoid.
Uue oma maja ehitamise üks suurimaid eeliseid on just võimalus kujundada oma unistuste maja, teha just selline planeering nagu sinule meeldib ning kasutada selliseid materjale, mis just sinu silma paitavad ja rahulolu toovad.
Kui ehitada kokkuhoiu maja, ei erine see suvalisest ostetavast majast, kus pead ennast kohandama kellegi teise nägemuse järgi tehtud ruumi-materjalidesse.
Ise olen vanema maja säästu remontimise järgselt kergelt kahvlis, kus mind hinges ei rahulda etteantud ruumide planeering ega aastate jooksul tehtud kokkuhoiu remondid. Kange isu oleks palju targemana (loodetavasti) teha uus oma unistuste maja aga keeruline uut maja õigustada, ise juba vana, lapsed kohe suured ja pole ju ka olemasolevas majas tegelikkuses midagi otseselt puudu..

Tänud enda kogemuste jagamise eest! Ma ausaltöeldes ise olen juba armunud taolisse lihtsasse projekti. Eks see on isiksuses ka kinni. Mina näiteks võin fiat multipla-ga ka sõita, auto ju seest ruumikas ja odav üleval pidada. Maja puhul arvestan ma ka seda, et tulevikus, kui sissetulek võib väheneda, suudaks ikka majandada majas. Seetõttu tahaks pigem lihtsat ja väikest (100m2) maja. Samuti vanana tahaks kindlasti ühel korrusel liikuda. Aknaid ja vihmaveerenne on ka madalal majal palju lihtsam pesta.
Võrdlus nõukaajaga oli tore ja ise polegi sedasi osanud mõelda. Eks sel ajal ehk osati loogikat ka kasutada, kuid kui näiteks võrrelda Soomes ehitatud sama ajastu kortermaju, siis elamismugavus on ikka tohutult Soome poole kaldu.
Materjalidelt saab muidugi kokku hoida, kuid ma tahtsin videos näidata pigem neid kohti, kus konstruktsiooni tugevus ei kannata.
Ise olen täheldanud, et paljud ehitavad enda jaoks liiga suure elamise ja hiljem kahetsevad. Kuidas Teile tundub, kas elate täna pigem liiga suures majas?

mkubi kirjutas: 04 Aug 2020, 10:23

suvaline kirjutas: 04 Aug 2020, 10:13 Teooriast praktikasse kolimine on õige mõte, aga video põhjal julgen pakkuda, et enne tuleks teooria selgeks teha. Ehitusvaldkond on aga liiga suur ja lai selleks, et olla ka ainult teoorias enamvähem kõigega kursis, seega kohati võttis videos soovitatu suu muigele ...

Ja täpsemalt, milline osa soovitustest ajas naerma ja miks?

@suvaline Ole nüüd palun konkreetsem. Kui mõni väide oli sinu arvates sisuliselt vale või eksitav (?) siis võta see hetk ja täpsusta.

@mkubi Tubli töö! Hea video peabki kohati muigama ajama, positiivseid emotsioone tekitama.

Mind ajas heatahtlikult muigama kujutluspilt sellest kuidas näiteks 4-liikmeline pere ühe pelleriga majas kokkuleppeid teeb ja kasutuskorda paika paneb - kes millises järjekorras saab minna "nr 2." protseduuri tegema. Intensiivse kasutusega wc-l peaks kindlasti v ä g a tõhus vent olema.

Oleksid võinud mainida, et kogu garaaži jutt käis majaga integreeritud garaaži kohta. Eraldiseisva ehitise saab kütmata jätta. Säästumaja juurde saab tulevikus, finantsi kogunedes, lisada eraldiseisva katusealuse ja siis, soovi korral, järgmise etapina ka seinad... Auto võib väljas ka seista aga jalgrattad, rulad, uisud, suusavarustus, lisakülmik, elektrikilp, saunapuud, -vihad, tööriistad, matkatarbed, lillepotid, lillemullad, katteloorid ... riiulitega panipaika on vaja.

Ka aktsent pani mind heatahtlikult muigama. Selle saaksid kindlasti paremaks ... aga kas on vaja?? Sa teed ehitusvideosid, mitte keeleõpet. Isikupärane aktsent võib hoopiski kasuks tulla.

Hea füüsiline vorm btw. Mis sporti teed?

Edit: Kuni lapsed pole välja kolinud, on maja igati paras. 10-15 aasta pärast võib küll mõni tuba tühjaks jääda aga eks siis vaatab. Keegi pole ju laulatatud oma kinnisvara külge.

aero kirjutas: 04 Aug 2020, 11:14

mkubi kirjutas: 04 Aug 2020, 10:23

suvaline kirjutas: 04 Aug 2020, 10:13 Teooriast praktikasse kolimine on õige mõte, aga video põhjal julgen pakkuda, et enne tuleks teooria selgeks teha. Ehitusvaldkond on aga liiga suur ja lai selleks, et olla ka ainult teoorias enamvähem kõigega kursis, seega kohati võttis videos soovitatu suu muigele ...

Ja täpsemalt, milline osa soovitustest ajas naerma ja miks?

@suvaline Ole nüüd palun konkreetsem. Kui mõni väide oli sinu arvates sisuliselt vale või eksitav (?) siis võta see hetk ja täpsusta.

@mkubi Tubli töö! Hea video peabki kohati muigama ajama, positiivseid emotsioone tekitama.

Mind ajas heatahtlikult muigama kujutluspilt sellest kuidas näiteks 4-liikmeline pere ühe pelleriga majas kokkuleppeid teeb ja kasutuskorda paika paneb - kes millises järjekorras saab minna "nr 2." protseduuri tegema. Intensiivse kasutusega wc-l peaks kindlasti v ä g a tõhus vent olema.

Oleksid võinud mainida, et kogu garaaži jutt käis majaga integreeritud garaaži kohta. Eraldiseisva ehitise saab kütmata jätta. Säästumaja juurde saab tulevikus, finantsi kogunedes, lisada eraldiseisva katusealuse ja siis, soovi korral, järgmise etapina ka seinad...

Ka aktsent pani mind heatahtlikult muigama. Selle saaksid kindlasti paremaks ... aga kas on vaja?? Sa teed ehitusvideosid, mitte keeleõpet. Isikupärane aktsent võib hoopiski kasuks tulla.

Hea füüsiline vorm btw. Mis sporti teed?

Tänud tagasiside eest! Jah, hetkel mul kolme-liikmeline pere ja ühe vetsuga pole küll kunagi probleeme olnud. Eks lõpuks majaomanikud ise otsustavad, palju neil luksust vaja on, kuid mõtlemapanev soovitus on kindlasti. Noh sundvent niikuinii enamikel uutel majadel, minu projektis ka aken näiteks. Niiet saab vabalt kokku leppida pereliikmetega, et peale sittumist aken lahti .
Kusjuures tõesti, ise mõtlesingi integreeritud garaazi aga videos jäi see täpsustamatta. Vot selliseid asju peab tulevikuprojektides arvestama jah. Väga kasulik tähelepanek. Endal täpselt selline plaan ongi, et kõigepealt elamine valmis kuhu pere kolida ja hiljem, kui rahakest ja aega koguneb, autodele ja tööriistadele ka pisike majake.
Aktsent peaks ajas paremaks ehk minema, tähtis on lihtsalt kontrollida, et videosse ei sattuks näiteks vale hääldus. (näiteks sõna lõikama hääldatakse inglise keeles "cat" aga eestlased tihti ütlevad "cut")
Tegelesin tudengiaegu Street Workoutiga, kuid praegu teen nii 2 korda nädalas lõuatõmbeid ja dipse. Vahel ikka raskemaid staatilisi elemente ka. Need püsivad vana rasva pealt lihasmälus õnneks. Loodetavasti tekib tulevikus aega rohkem, et spordiga tegeleda

mkubi kirjutas: 04 Aug 2020, 10:23

suvaline kirjutas: 04 Aug 2020, 10:13 Teooriast praktikasse kolimine on õige mõte, aga ...

Ja täpsemalt, milline osa soovitustest ajas naerma ja miks?

Kes rääkis naermisest?
Kasutajale aero: keegi ei keela minna kooli ja avatud ülikooli kaudu end harida, ei mingeid sisseastumiskatseid jne.
Keelelise osa kommenteerijatele: mitut keelt ise saate nõnnamoodu verbaalselt kasutada, et oskate nt väntvõlli osta? Minu mitmed eri keelte välismaised on öelnud: räägi kasvõi valesti, aga räägi, sest muidu ununeb ja siis on jama majas. Lisaks on neile arusaamatu, kuidas saab olla nii erikõlaline ja harmoneeruv: obene läks üle silla, saba tegi tilla-tilla. Paluge mõnel hääldada: rongi rattad ragisevad ... khm.

suvaline kirjutas: 04 Aug 2020, 11:54

mkubi kirjutas: 04 Aug 2020, 10:23

suvaline kirjutas: 04 Aug 2020, 10:13 Teooriast praktikasse kolimine on õige mõte, aga ...

Ja täpsemalt, milline osa soovitustest ajas naerma ja miks?

Kes rääkis naermisest?
Kasutajale aero: keegi ei keela minna kooli ja avatud ülikooli kaudu end harida, ei mingeid sisseastumiskatseid jne.
Keelelise osa kommenteerijatele: mitut keelt ise saate nõnnamoodu verbaalselt kasutada, et oskate nt väntvõlli osta? Minu mitmed eri keelte välismaised on öelnud: räägi kasvõi valesti, aga räägi, sest muidu ununeb ja siis on jama majas. Lisaks on neile arusaamatu, kuidas saab olla nii erikõlaline ja harmoneeruv: obene läks üle silla, saba tegi tilla-tilla. Paluge mõnel hääldada: rongi rattad ragisevad ... khm.

Eks koolist saab muidugi palju teadmisi. Ehitusvallas aga tihtipeale tuleb kasutada loogilist mõtlemist ja kogemusi. Samas järjest enam infot on leitav arvuti tagant. Elon Musk näiteks ei väärtusta täna inimese haridust, vaid haritust. Maailm muutub ja koolid (eriti meditsiiniga seotud) muutuvad järjest enam kallutatuks.
Aktsendi osas jah, ma lihtsalt ei oska enam paremaks seda muuta, see tunduks liiga võlts. Näitlemist aga küll saan harjutada. Aktsendi silumiseks kasutan subtiitreid, et ikka sõnad kaduma ei läheks.
Ikkagi oleks tore kuulata, ja arutleda, millised punktid oleks võinud täpsustada videost? Või kuidas üldse, kas video tundus liiga kiire, lühike, pikk, algeline, ülepingutatud vms?
Tahan järgmise video teha kivikatus vs plekkkatus, kus siis räägin ühe materjali eelistest ja puudustest teise ees. Seetõttu kogun informatsiooni, mis stiilis filmida ja töödelda seda.

Väga lahe!

Vaatasin uuesti läbi esialgse video ja oleks mõned tähelepanekud. Oma pere pikaajalisest praktikast lähtudes välistaksin kohe kindlasti ühe vetsu soovituse. Ma tean millest ma räägin. Meie pere oli vahepeal viie liikmeline, hetkel nelja liikmega ja ka tekib aeg-ajalt probleeme vetsu järjekorraga(kõik on sunnitud ärkama enam-vähem ühel ajal). Meil on üks puhtalt vets ja teine koos vannitoaga, kus kõigil on vaja korraga hommikusi hügieenivajadusi rahuldada. No ei lähe ju sitale kui teine samal ajal hambaid peseb, aga ots punnitab juba välja ja teine vets hõivatud.
Teine soovitus, mis pani mind kulmu kergitama, oli soovitus ehitada maja paepinnasele, et kokku hoida vundamendi arvelt. Minu arvates väga loll soovitus, sest Eestimaa ei asu tervenisti paepinnasel. Kõik ehitavad paepinnasele ja naaber vahib naabri aknasse? Tänan, ei. Inimesed ei vali oma maja asukohta mitte geoloogilise aluspinna järgi, vaid ikka ümbruskoha meeldivuse järgi. Vähemalt minu arvates.

Urmas kirjutas: 01 Sept 2020, 22:33 Vaatasin uuesti läbi esialgse video ja oma pere praktikast välistaksin kohe kindlasti ühe vetsu soovituse. Ma tean millest ma räägin. Meie pere oli vahepeal viie liikmeline, hetkel nelja liikmega ja ka tekib aeg-ajalt probleeme vetsu järjekorraga(kõik on sunnitud ärkama enam-vähem ühel ajal). Meil on üks puhtalt vets ja teine koos vannitoaga, kus kõigil on vaja korraga hommikusi hügieenivajadusi rahuldada.
Teine soovitus, mis pani mind kulmu kergitama, oli soovitus ehitada maja paepinnasele, et kokku hoida vundamendi arvelt. Minu arvates väga loll soovitus, sest Eestimaa ei asu tervenisti paepinnasel. Mida peaksid tegema need, kes soovivad ehitada endale maja Tootsi raba äärde ja nautida paarkümmend aastat idülli, enne kui keegi avastab, et Põhja-Eesti paesele pinnasele ehitatud maja naabrid ei teps mitte see rahu, mida oodati oma majast? Loobuma sellest ideest? Inimesed ei vali oma maja asukohta mitte geoloogilise aluspinna järgi, vaid ikka asukoha meeldivuse järgi. Vähemalt minu arvates.

Urmas, tänud kommentaari eest. Arvan et mitte keegi ei järgi neid kõiki punkte. See oleks veider . Kui maja ehitaja järgib kasvõi üht kuuest, siis on juba maja ehitamine soodsam.
Mul pere väiksem, seetõttu praktiline kogemus puudub vetsu osas. Su põhjendus on pädev, kuid hetkel arvan ikkagi, et saaksin ühe vetsuga hakkama. Naised muidugi toimetavad kauem vetsus, tõsi ta on.
Krundi valimise punkti panin meelega viimaseks ja see ongi väga kitsale sihtrühmale soovitus. Näiteks kui keegi valib elukohta alles ning on valida, kas näiteks Tiskre või Tabasalu. Siis kallutab sellest punktist saadud teadmine kõrgemale maja ehitama. Ma oleksin võinud tegelikult midagi taolist täpsustada videos. Mu üks tuttav oli küll väga tänulik sellise soovituse osas, sest ta otsib enda tulevasele majale head krunti. Eks need kogemused tulevad ajapikku ja täna teeks taolise video juba veidi paremini, kuna olen saanud inimestelt järelkaja.
Järgmise video mustand sai täna valmis:

mkubi kirjutas: 01 Sept 2020, 22:53 Eks need kogemused tulevad ajapikku ja ...

Aitäh tänu eest ja räägiks veel sutsu oma paarikümne aastasest kogemustest eramajade viimistlemisel. Mul on lihtsalt välja kujunenud eratellijate turunišš. Eramaju on olnud igatsuguseid, nii 100m2 kui ka 240m2. On ka olnud 298m2 korteri(!) viimistlust(ühel tasapinnal), kuid see ei olnud mitte Eestis, vaid Austrias. Minu arvates 100m2 on ühele neljaliikmelisele perele vähe. Ise elame 85m2-l neljatoalises korteris(kahest 2-toalisest kokku ehitatud) ja ruumi on vähe. Jah, on elutuba 17m2, on koduse direktoriga ühine magamistuba 17m2, millest 2m2 on eraldatud garderoobi jaoks, on köök 17m2, mis jääb kitsaks, on kaks lastetuba(a`12m2). Puudu jääb direktori kabinetist(teeb aeg-ajalt kodutööd 2m pika köögilaua taga) ja sahvrist. Õnneks on suht suur kelder, kuhu moosid, mahlad, minu käsitöövein, talveküte ja muu kila-kola mahutada. Aastaid tagasi, kui ostsin garaaziboksi maja vastas ja püüdsin seal autot hoida, siis peale paari korda loobusin sellest, sest 3x6m pinnale auto pikkupidi mahtus, kuid kui olin paar korda autoukse vastu seina ära löönud, siis loobusin ja praegu hoiustan seal enda tööks vajaminevat koli. Peres on kaks autot ja kui minu kola seal ei oleks, siis kumba auto oleks õigus seal seista? Kokkuvõtteks- meile jääks kohe kindlasti 100m2 väheks. Ah, et mõtleme tulevikule ja kunagi pole niipalju vaja. Aga siis saab ju suure maja maha müüa ja väiksema ota või ehitada. Praegu on sul komeliikmeline pere, aga mis siis saab kui su direktor otsuistab, et nüüd on aeg veel kahe pereliikme jaoks? Kujutad ette kahe poisi või tüdruku elamist ühes toas, kus üks neist on 15-aastane ja teine 5-aastane. Usu, sa ei taha kuulda kümme aastase vahega laste ealistest erinevustest tulenevaid lahkarvamusi seoses elamisega ühes toas. Usu, kui neil oleks erinevad toad, on su elu tunduvalt stressivabam.
Selle ca 240m2 maja siseviimistluse tellija rääkis mulle kunagi, et kui maja enam-vähem valmis ja tuttavad-sõbrad tulid külla, siis olid küsinud imestades, et kus saun on. Tellija laiutas ainult käsi ja ütles, et ei mahtunud ära majja. Ja tõesti, no ei olnud seal ruumide suurusega priisatud ja minu arvates väga normaalne. Kolm last, igaühel oma tuba ca 20m2, garaaž ca 60m2, mis oli muutunud töötoaks, elutuba ca 40m2, köök ca 20m2, nende magamistuba koos garderoobiga ca 30m2 + vetsud, dušruumid, koridorid jms nipet-näpet. Mulle meeldis see, et laste tubades peale riidekapi, kirjutuslaua ja voodiga sisustamist oli ruumi ka liikuda nii, et ei pidanud ennast mõne mööblieseme vastu ära lööma, rääkimata sellest, et lapsed said oma tuppa sõpru kutsuda ja osad kutsutud ei pidanud püsti seisma. Saun tuleb neil eraldi majana, krundil ruumi küllaga. No ei olnud priisatud, kõigil oli privaatsust ega pidanud teineteise leidmiseks politseid kutsuma ega kedagi kuulutama teadmata kadunuks. Kirjeldatud maja erinevate ruumide mõõtmed võivad kõikuda mingil määral,ei mäleta täpselt.
Ahjaa, veel. Kui lapsed suured ja suurest kodust väljas, siis saab alati vabade tubade küttekontuurid kinni keerata. Arvan, et läbi siseseinte mitteköetavasse tuppa imbuva soojuse maksumus on marginaalne. Olen loomult suhteliselt uudishimulik ja vesteldes endiste tellijatega, olen uurinud nende küttekulusid. 130m2(?) maja kogu elektrikulu üleelmisel talvel(suht külm oli) ei ületanud 130€ ja eelmisel talvel(suht soe oli) 100€. Ligi 200m2-l oli keskmine jäänud 150-200€ vahele, ei mäleta päris täpselt.

Paepinnasele ehitamine on ilus ja tore senimaani, kuni ei ole vaja 200+ meetri jagu aiaposte paekivisse puurida. Samuti on paepinnasele ehitades kohustuslik täis radooniisolatsioon, mis lisab kulusid edukalt.

Meil viieliikmelisel perel kahekorruselises majas kolm wc-d, ära ei jätaks neid ühtegi.

siis saab alati vabade tubade küttekontuurid kinni keerata. Arvan, et läbi siseseinte mitteköetavasse tuppa imbuva soojuse maksumus on marginaalne.

Mõtleks korra...
Kas maja vajab mingil põhjusel siis vähem kütet kui mingi küttekontuur kinni keerata?
"Laias laastus"

pancho villa kirjutas: 02 Sept 2020, 00:08 Paepinnasele ehitamine on ilus ja tore senimaani, kuni ei ole vaja 200+ meetri jagu aiaposte paekivisse puurida. Samuti on paepinnasele ehitades kohustuslik täis radooniisolatsioon, mis lisab kulusid edukalt.

Ei tea küll täpselt, kuid millegipärast arvan, et ka kommunikatsioonide kaevamine paepinnasesse ei ole teps mitte sama hinnaga, mis mustmullavööndis.

2 WC-d on (peaks olema) kohustuslik, korruse kohta 1 WC on (peaks olema) kohustuslik

Urmas kirjutas: 02 Sept 2020, 00:21
Ei tea küll täpselt, kuid millegipärast arvan, et ka kommunikatsioonide kaevamine paepinnasesse ei ole teps mitte sama hinnaga, mis mustmullavööndis.

Meil peres ei ole veel koera tänu paepinnasele

Naabrid ummistavad samal põhjusel pakendikonteinerit joogiveekankudega.

Urmas kirjutas: 01 Sept 2020, 23:52

mkubi kirjutas: 01 Sept 2020, 22:53 Eks need kogemused tulevad ajapikku ja ...

Aitäh tänu eest ja räägiks veel sutsu oma paarikümne aastasest kogemustest eramajade viimistlemisel.........

Noh, minu pere elab praegu 38m2 korteris. On küll vähe, kuid oleme palju muutnud korterit, kui laps tulla otsustas. Igasugused kummutid, seinas kapid, laes panipaigad. Viskame ära või müüme seisvaid asju. Beebikraam, mida hetkel vaja pole, seda hoiustame vanemate kodudes. Mulle tundub, et varsti on vaja ehitada vineerist voodiraam, et korralikud sahtlid ära mahutada. Kogume raha krundi jaoks.

Sauna osas mul samuti kahetised mõtted. Ehk on ikka mõistlik sellest olmeruum teha. Kui maja valmis saab, siis tahaks korraliku garaazihoone kõrvale ehitada, mida siis tööruumina kasutada. Ehk on mõistlik saun hoopis selle maja külge ehitada ja puuküttega siis.

Youtubega tegingi algust, et selleks ajaks, kui maja ehitamisega alustan, oleksin kogenum kaamera ja arvuti ees. Kui terve maja ehitamist oma kanalil kajastada, siis maja valmides on sissetulek reklaamirahadelt piisavalt motiveeriv, et mitte mujale tööle minna. Et tulevikuks tööd jaguks, võibki garaazi ehitamisega jätkata. Ja kui hooned, aiad jms valmis, võib tööruumis huvitavaid projekte teha.

Lisaks annab kajaehitamise videovlogi väga soodsad hinnad materjalidele. Kui paljud eestlased jälgivad maja ehitamist, siis on näiteks kasvõi fermide tootjad kõik huvitatud, et nende nime kajastataks videos. Usun, et müüakse isegi kahjumiga, et saada turundust. Tööriistad saab tasuta sponsoritelt jne.

Hetkel ma muidugi raha veel ei saa videotelt, kuid üks päev, kui 1000 tellijat kanalil koos, siis hakkab vaikselt tiksuma mõni eur päevas kontole.

Vot sellised unistused minul.

xxx111 kirjutas: 02 Sept 2020, 00:20 Mõtleks korra...
Kas maja vajab mingil põhjusel siis vähem kütet kui mingi küttekontuur kinni keerata?
"Laias laastus"

Minu kui alevipoja mõistus arvab küll, et kui kahekorruselise eramu II korruse kontuurid kinni keerata, siis kütet kulub natuke vähem. Alevipoja mõistus ei oska täpseid arvutusi teha.