Ehitusfoorum

Tere!

Plaanis on vana ühelõõrilise telliskorstna asendamine alates vahelaest moodulkorstnaga. Vana korsren on väljast mõõdetuna 54...55cm, lõõr 28...29cm. Laotud Palms telllistest. Ühendatud on sellega pliit ja ahi. Kuna korsten ca 80 aastat vana, siis selle ajaga on teise korruse e külmas osas veidi pigi välja ajanud.

Olen siit leidnud soovitusi, et laotakse kivid vahelae osas koonusesse ja sinna otsa istutatakse siis korstnamoodul. Kui hea oleks aga kasutada nt šamottplaati. Leidsin, et aastaid tagasi on saada olnud plaati mõõduga 500 x 500 x 64 cm. Sellese saaks ilmselt lõigata ümara augu, ka kasutada Rondo Plusi ühe lõõriga moodulplokk 48x48 (seest 25) cm. Nii oleks ka sisemine suitsulõõr stabiilselt toestatud.

Kui aga šamottplaadi või mõne muu plaadi (mis võimalusi veel oleks?) kasutamine pole hea mõte, siis tellistest laotud koonuse peal jätkaksin Isokern NEM 20, 40 x 40 x 25 cm mooduliga.

Uue korstna osa pikkus on 4m harjani + korstnapits. Slepest kuni uue moodulini on ca 1m.

Küsimus seega, et kas šamotplaadi kasutamine on hea mõne või on paremaid lahendusi? Kas tasuks eelstada Rondo Plus e eraldi suitsutoruga moodulit v lihtsuse mõttes Isokerni?

Tänud ette
m.

Kas see samott plaat suudab üldse seda korstna massi taluda?Olen ladunud nii 3-4 kivikihist ülemineku ja iga kihiga ca 2cm koomale lõõri tõmmanud ja sinna peale isokern.Isokern on täitsa piisav,rondo pluss on priiskamine minuarust.

kylal kirjutas: 02 Aug 2020, 01:19... Kas tasuks eelstada Rondo Plus e eraldi suitsutoruga moodulit v lihtsuse mõttes Isokerni?

Tänud ette
m.

Porsega metsa jahile ei minda ja Villisega pole mõtet Monzale trügida.
Rondndo Plus on märg korsten ja vajalik panna siis, kui korstnagaasid on märjad. Isokern on kuiv korsten ja on väga hea ahju jaoks. Muidugi kõlbab ka Rondo, aga ka "luksus"korstnal on omad probleemid.
Meile pole aga räägitud midagi küttesüsteemist ja sellepärast ei saa ka siin midagi soovitada.

Lisan. Nüüd pean natuke tuhka pähe raputama endale, mul seda ahjus olemas küll. Nimelt on ikkagi mainitud kütteseadme liigid ja sinna sobib Isokern häste.

Ei tea, kas saan nüüd ka sõimata pottsepanduseses targemate foorumlaste käest, aga olgu. Oli meie maamajal samuti vaja alates pööningu vahelaest ülesse välja maha lammutada 2 korstent ja midagi uut asemele istutada. Vaatasinmismavaatasin ja otsustasin 200mm Isokerni kasuks(hämmastav, et "direktor" ainult noogutas selle peale ). Ei hakanud ehitajat kiusama, et teeks midagi koonusesse, sest kuigi jah, korstna kandiline lõõri osa oli natuke suurem(ehk 50mm?) kui 200mm. Ei näinud selles probleemi. Üksteise otsa läks koos katuselt väljaulatuva osaga neid 15 tükki. Kui iga kevad on olnud probleem sisseajava suitsuga peale poolt aastat kütmata olemist, siis sel aastal ei mingeid sussutamisi ega tahmaluukide kaudu ajalehtede põletamist. Kõik toimis esimesest tikutõmbest.
Kui saangi selle kirjelduse peale sõimata, siis saan, aga ühte ma tean kindlasti- korstnad on nüüd tuleohutumad kui enne, sest ühel oli tekkinud lausa pikipragu natuke kõrgemalt kui vahelagi ja jooksis peaaegu katuseni välja.

PS. Korstnad väljast kaetud plekiga ja Päästeamet saab imetleda ainult ilusati paigaldatud plekki koos mütsiga! Mitte küll Isokerni enda omadega(mõtetult kallid) ja kui kohalik plekksepp tegi kaks katet sama hinnaga, mille raha eest oleks poest saanud ainult ühe katte. Boonusena elavdasin kohalikku majandust ja plekksepa lapsed said jälle võileiva peal vorsti näha.

Tänud vastajatele.

Rondo Plus oli valikus seepärast, et selle ühelõõrilise mooduli mõõtmed on kõige ligilähedasemad vana korstna mõõdule. Jõudsin just lammutamisega vahelae kohani ja seal lõõr 27cm. Rondo Plus suurim sisemõõt 25cm.

Arvan, et suitsugaasid madalad pole ja väga suurt piditamist samuti. 2 aastaga paele korstnapühkija käimist on korstna siseküljel kuiva tahma 2...3 mm. Seega peaks Isokern hea olema küll.

Saan siis aru, et mingid plaadid, nt šamott või korsnapitsi ladumise plaat, ei ole head. Pigem laduda paar kivi koonusesse. Siiski üks vb rumal küsimus, et kas mooduli algusesse võiks panna tabmaluugi, et selle kaudu saaks vajadusel ülemineku olukorda ka aastate pärast hinnata ja vajadusel kohendada v oleks see rumalus?

Kui see oleks minu korsten, siis ma valaksin selle vahetüki. Välja teeks saalungikasti ja sissepoole teeks penost vormi. Alumine osa vana korstna järgi ja ülemine osa uue korstna järgi. Nii saab sujuva ülemineku.
Muidugi saab kividega teha sama asja, aga igal mehel pole nii lihtsat kivide lõikamise võimalust, kui meil (proffidel) on.

motamees kirjutas: 03 Aug 2020, 10:02 Kui see oleks minu korsten, siis ma valaksin selle vahetüki. Välja teeks saalungikasti ja sissepoole teeks penost vormi. Alumine osa vana korstna järgi ja ülemine osa uue korstna järgi. Nii saab sujuva ülemineku.
Muidugi saab kividega teha sama asja, aga igal mehel pole nii lihtsat kivide lõikamise võimalust, kui meil (proffidel) on.

Mis materjalist valaksid?
lode kivi saab üsna kergelt ja täpselt kirkaga töödelda.

Urmas kirjutas: 02 Aug 2020, 22:03 Kui iga kevad on olnud probleem sisseajava suitsuga peale poolt aastat kütmata olemist, siis sel aastal ei mingeid sussutamisi ega tahmaluukide kaudu ajalehtede põletamist. Kõik toimis esimesest tikutõmbest.

PS. Korstnad väljast kaetud plekiga ja Päästeamet saab imetleda ainult ilusati paigaldatud plekki koos mütsiga! Mitte küll Isokerni enda omadega(mõtetult kallid) ja kui kohalik plekksepp tegi kaks katet sama hinnaga, mille raha eest oleks poest saanud ainult ühe katte. Boonusena elavdasin kohalikku majandust ja plekksepa lapsed said jälle võileiva peal vorsti näha.

Ajalehe lõõris põletamine on lollus!Iga aasta saab klientide silme all ajalehe ummistusi lõõridest eemaldada....kui pliit ja ahi või kamin on ühes lõõris siis teed ahju või kaminasse pilbastega lõkke ja korstnas ongi tõmme olemas või kuumaõhu puhur.Puhur mul kodus korstnajala kõrval ja suval palavaga saab iga päev kasutada.
Moodulkorstnal on plekid lubatud jaorg plekid on alumiinjum.

ahjuke kirjutas: 03 Aug 2020, 10:21...Mis materjalist valaksid?...

https://uninaks.ee/toode/tulekindel-betoon/

https://www.ee.weber/muurisegud-ja-tava ... it-vm-tuli

Tänud nõuannete eest.

Otsustasin, et teise korruse osa, alates vahelaest, laon uutest Lode tellistest, survetaluvus 50 N/mm2. See osa on ca 2.6m kõrge ja 1t massiga. Loodetavasti annab ka veidi sooja edasi, sest teine korrus hakkab edaspidi soe osa olema. Viimase otsa alates teise korruse vahelaest teen Isokern moodulitest. See siis 2.5m ja ca 280kg. Ülemineku Lode tellistelt Isokernile teen siis vaheplaadiga tulekindlast betoonist. Sellel kõrgusel ilmselt temperatuur enam väga kõrge ei saa olla, kaugus slepest veidi üle 3m.

kylal kirjutas: 10 Aug 2020, 10:09... Sellel kõrgusel ilmselt temperatuur enam väga kõrge ei saa olla, kaugus slepest veidi üle 3m.

Tavaelus ei olegi tembid kõrged. Arvestada aga tuleb korstnapõlenguga, kus korstna sisetemp on üle 1000 kraadi.

Kasutan teise mehe teema ära, haakub täpselt minu murega. Plaanis jätkata vahelae pealt ühelõõrilist telliskorstent. Harjani kuskil 2m, meeter tuleb üle harja ka, ehk siis kuskil 3m oleks kokku vaja. Variant 1 oleks panna ISOKERN, sellega vist nagu aru saan muret pole? Paigaldamisega saan ise hakkama, paar ISOKERNI elus laotud juba ka.
Aga kas oleks võimalik ka metallmoodul panna? Sesmõttes, et paigaldada kindlasti saaks, pigem huvitaks asja toimimine. On sellega äkki mingi probleem, mida ma praegu ette ei näe? On keegi seda teinud/näinud?
Ja kuidas üldse tuleohutusjärelvalve ja kindlustusfirmad sellistesse lahendustesse suhtuvad? Tellis+ISOKERN või tellis+metallmoodul? Saadetakse kindlustusega kohe kuupeale või on mingitel tingimustel lubatud?
Korstnal taga siis ainult saunakeris, ei rohkemat.

laiskloom kirjutas: 04 Apr 2022, 09:15 Kasutan teise mehe teema ära, haakub täpselt minu murega. Plaanis jätkata vahelae pealt ühelõõrilist telliskorstent. Harjani kuskil 2m, meeter tuleb üle harja ka, ehk siis kuskil 3m oleks kokku vaja. Variant 1 oleks panna ISOKERN, sellega vist nagu aru saan muret pole? Paigaldamisega saan ise hakkama, paar ISOKERNI elus laotud juba ka.
Aga kas oleks võimalik ka metallmoodul panna? Sesmõttes, et paigaldada kindlasti saaks, pigem huvitaks asja toimimine. On sellega äkki mingi probleem, mida ma praegu ette ei näe? On keegi seda teinud/näinud?
Ja kuidas üldse tuleohutusjärelvalve ja kindlustusfirmad sellistesse lahendustesse suhtuvad? Tellis+ISOKERN või tellis+metallmoodul? Saadetakse kindlustusega kohe kuupeale või on mingitel tingimustel lubatud?
Korstnal taga siis ainult saunakeris, ei rohkemat.

Saab kenasti aga pead tuleohutuse nõuded täitma. Metallkorsten, ümber vill (oluline, et suitsugaasid ei kondenseeruks - siis on suur jama kuna tellise osa ei kannata kondentsi.
Lisaks korstnapühkimine plastharjaga,

Teha saab,tehtud on,aga ise seda ristsugutist ei teeks.Isegi isokerniga jätkamist pole mõnedd pääste inspektorid kuulnudki ja teevad suured silmad...

Kui tellisosa on korralik siis valada vahemoodul, näiteks tulekindlast betoonist ja Isokern läbi katuse. Aga anna oma kavatsusest teada ka isiklikule korstnapühkijale. Mõni sussen võid tõesti soovida vigiseda.

Väga oluline, et asi jääb ka sisemisele torule kindlalt kandma ja sisemine toru ei saa alla vajuda tasapisi hiljem. Selle jaoks oleks vaja kas mingi vastav üleminek või väänata toru ots laiemaks, lõigates naksid sisse ja väänata tiivakesed....