Terassikruvid?

[juku002]

Tere

Plaan hakata paigaldama terassilauda mõõduga 28x120 ja plaan siis ära proovida Camo terassirakist.

Kas roostevaba kruvi on mõistlik panna? ja mis mõõduga kruvi sobiks terassilauale 28x120

Ette tänades
Mario

[artist]

Mis materjalist laudis? Kui lehis siis rv kruvid.
https://puumarket.ee/wp-content/uploads ... _FINAL.pdf

[juku002]

Mänd terassilaud.

[Urmas]

Kas roostevaba kruvi on mõistlik panna?

Mänd terassilaud.

Kui kavatsed kruvisid taaskasutada, siis on mõistlik.

[Intsu]

Männi puhul peaks rv olema sobiv kuna materjal pehme. Lehise puhul keerab pea kergesti otsast kuna roostevaba on pehmem ja palju peavalu. On mingid SFS halli kattega kruvid, mis kõik jäid terveks.

[Urmas]

Männi puhul peaks rv olema sobiv kuna materjal pehme.

Kumb materjal on siis pehmem? Mänd või kruvi?

Lehise puhul keerab pea kergesti otsast kuna roostevaba on pehmem ja palju peavalu.

Mis väide see nüüd oli? Oli objekt, kus nägin pealt, et lehisest terrasil pidid tegijad omaniku/projekteerija(?) nõudel poolel juba kinnikruvitud terrasil kruvid välja vahetama just roostevabade kruvide vastu. Põhjuseks olevat see, et lehist tõmbab üldkasutatavad terassikruvid katki või kruvipea kaob laua sügavustesse ega hoia kinni. Uued kruvid olid laiema peaga ja kruvimisel kasutati augu ettepuurimist koostöös statiivile kinnitatud koos faasipuuriga kruvipea jaoks, et tellija varbaid ära ei lööks vastu kruve. Tegelik mõte oli vist ikka ühtlustada lehisest terrassi ja kruvide vastupidavuse aeg.

[Urmas]

See rakis tingib laudade paigutuse liiga tihedalt, terassilauale peab jääma vähemalt 1/10 laua laiusest paisumisvaheks.

Kulibinlik mõte- rakisele saab alati kasvõi kahepoolse teibiga kinnitada sobiva paksusega liistu, et vahe tuleks laiem.

[renxx]

Kui tuumateaduseks te kipute alati seda ehitust ajama Enne mädaneb karkass läbi, kui selle terrassilauaga midagi juhtub õige hoolduse korral.

[onusnooker]

Võtame nüüd otsad kokku. Männi puhul ei ole vaja A2 ega A4 kruvi(A2/A4puhas roostevaba klass) kuid võib loomulikult kasutada keeegi ei keela halvemaks ei tee. Männi terrassile piisab tavalisest C3 kruvist, sert peab inult olema, palju müüakse tavalist värvitud kruvi C3 pähe, see ei kesta. Lehise lauaga ei pääse roostevabast, kruvi mängib kaasa ja ei murdu katki, liiga peenike ei tohi olla.
Camo asja ma männi puhul mina ei kasutaks. On olnud probleeme, kus on vaja terrassid peale seda ringi teha, ei tõmba lauda korralikult ligi ja jääb lipa-lopa. Ilus on küll jep, kuid võib lõppeda ümber tegemisega kus lisaks camo tööriista ja kallite kruvide ostmisele pead ikka ostma lisaks tavalised mis tulebpärast et lauad normaalselt paigas oleks lisaks veel pealt sisse lasta...

[Urmas]

Camo asja ma männi puhul mina ei kasutaks. On olnud probleeme, kus on vaja terrassid peale seda ringi teha, ei tõmba lauda korralikult ligi ja jääb lipa-lopa.

Mis on selle lipa-lopa põhjuseks? Miks ei tõmba korralikult lauda ligi?

[onusnooker]

Puit mängib. Camo toode ise on OK, kuid mis lõpptulemus jääb, ei tea keegi ette prognoosida, olenevalt puidust mille kvaliteet kõigub siia-sinna paratamatult... Kui kasutad Camot ja pääsed kergelt st midagi ringi pole vaja teha on kõik ju kokkuvõttes OK -"Clean look, beautiful" Üldjuhul kasutatakse klassikalist pealt lastud kruvi ja enamjaolt on kõik rahule jäänud ja probleemid puuduvad. Kui on OK kvaliteediga kruvi, mitte liiga rabe jne ja vastab soovitud keskkonna klassile, min C3

Seega jõudu tööle!

[Rein Sa]

Kas on siis mingeid probleeme olnud? Mina tellisin mitu aastat tagasi lehtla, kaasas olid ka immutatud terrassilauad, ei tea mis materjalist, kinnitasin need laagidele spetsiaalsete terrassikruvidega, ei mäleta firmat, siiamaani on ilusti kõik püsinud, kuigi talvel tuiskab lumi sinna peale. Ainuke probleem on, kui tahad kruvisid välja võtta, siis see ei õnnestu, otsik hakkab üle keerama.

[951]

Mis pidi sa need lauad panid? Eestis kiputakse neid terassilaudu valet pidi paigaldama - soonetega pool üles.
Lauad käivad ikka sooned alla poole. Kruvi peale teed enne augud/süvendid ette ja pärast lööd punnid peale. Jah, veidi nikerdamist on aga tulemus on korralik. Neid punne saad "puurida" samast materjalist.
Kui sa lased kruvi lörinal lauda ilma, et pea jaks oleks auk ette tehtud siis mida sealt oodata.

[Urmas]

Mis pidi sa need lauad panid? Eestis kiputakse neid terassilaudu valet pidi paigaldama - soonetega pool üles.
Lauad käivad ikka sooned alla poole.

Khm, kus on kirjas, kumba pidi neid terrassilaudu peab paigaldama? Näitek siin, lehekülg 8 on sooned ülespool. https://thermory.com/wp-content/uploads ... 97-web.pdf

951, kas oskad vastata, milleks on terrassilaudadel need 2x2mm sisse hööveldatud faasid? Puidu mängimise leevenduseks need 100mm laiuselt 2x2mm freesitud faasid minu arvamuse järgi kohe kindlasti ei ole. Põrandalaua radiaalse mängimise leevenduseks on hoopis sügavamalt freesitud ja umbes 140mm laua kohta on ca 2-3 faasi. Terrassilaudade juures ei ole veel näinud neid nn mängimise leevendusfaase.
Sooned allapoole või ülespoole osas on arvamusi 50:50 ehk kuidas kellegile mingi vandenõuteooria on rohkem südamelähedasem. Jah, sooned ülespoole hoiab vihmavett kinni, kogub sodi soontesse jne, kuid vesi mingil aja aurustub sealt välja ja sodi eemaldamiseks võib ise luua kätte võtta või sokutada luud kellegi kätte. Mõnele teisel on sooned ülespoole, et libisemise vastane värk. Sile pool ülespool on mõne jaoks nagu Savisaare talvine liuväli Niguliste kõrval. Võta nüüd kinni, mis see õige on. See, et inimesed paigaldavad endale männi-/kuuselaudadest terrassi, mida peab põhimõtteliselt iga aasta hooldama olenemata sellest, mis pidi on lauad, selmet kokku arvutada laudade + hoolduse maksumus no nii 20 aasta peale, võiksid kohe lasta teha hooldusvabast tiikpuust terrassi 30 aastaks. Lõpphind on vist sama, aga kuidas saab uhkeldada ja see peaks kaaluma üles esialgu liiga kallina tunduva hinna. Ei, minus ei räägi mitte kadedus, vaid lihtsalt praktilisus. Miks on laevadel/purjekatel tiikpuust tekid? Ilu ei ole vist kohe kindlasti esmane argument, ikka praktilisus.
Puidu mängimisest- talvel vahetati maamaja katust ja selle käigus lammutati ka vana sissekäigu alune katus. Peast ei mäleta, aga vist nii 1,5x3m. Tegin uue katusealuse, et potentsiaalsel ämmal oleks suveküüditamise ajal kuiv koht, kus istuda. Nn veranda põranda lauad olid suvalise laiusega vedelevast materjalist. Oli 100mm ja oli ka 150mm laiusega laudasid. Tegemise ajal oli vahede mõõduks lapiti ehituspliiats. Suvel võis mingil hetkel kahe laua vahele pista ka kaks ehituspliiatsit kõrvuti. Kõpskingadega meil maal ei käida ja kui keegi tuleb, siis ise vaadaku kuhu astub.

[Intsu]

Ma ainult omast kogemusest ja paigaldaja soovitusel.
Roostevaba on pehme ja lehisest laudade puhul keeras nii palju päid otsast, et ära tüütas. Tänapäeval on kaitsekihiga terrassikruvid olemas (kasutasin SFS-kruvisid). Männi ja kuuse olen ainult roostevabade kruvidega kinni lasnud.

Männi puhul peaks rv olema sobiv kuna materjal pehme.

Kumb materjal on siis pehmem? Mänd või kruvi?

Lehise puhul keerab pea kergesti otsast kuna roostevaba on pehmem ja palju peavalu.

Mis väide see nüüd oli? Oli objekt, kus nägin pealt, et lehisest terrasil pidid tegijad omaniku/projekteerija(?) nõudel poolel juba kinnikruvitud terrasil kruvid välja vahetama just roostevabade kruvide vastu. Põhjuseks olevat see, et lehist tõmbab üldkasutatavad terassikruvid katki või kruvipea kaob laua sügavustesse ega hoia kinni. Uued kruvid olid laiema peaga ja kruvimisel kasutati augu ettepuurimist koostöös statiivile kinnitatud koos faasipuuriga kruvipea jaoks, et tellija varbaid ära ei lööks vastu kruve. Tegelik mõte oli vist ikka ühtlustada lehisest terrassi ja kruvide vastupidavuse aeg.