korsten ja kanalisatsioon

[rätsepa]

see sui vaja ikka uus korsten püsti saada.
iseenese tarkusest teeks umbes seukse:

ühekivi lõõr ahjule ja pliitale. toruga oleks pelletikaminale.
ja kolmas pisike pliidi kubule.
aga mida rohkem ma asjaga tegelen, seda rohkem tekib küsimusi.
kamina väljund on 80mm. kas piisab samast mõõdust ka korstnas
või peaks sajast toru korstna sees kasutama?
kas peene kondensaadi äravoolu toruga põhjakorgi võin rahumeeli
kohalikku septiku ja imbväljaku kombikanalisatsiooni lasta?
kas sama peene toru kaudu toimiks ka mingil määral septiku ventilatsioon?
septikumüüja kunagi ammu väitis, et sel sisteemil pole venti vaja.
palju aastaid oligi hea, aga nüüd teatud ilmadega haiseb. seega tahaks
uue korstnaga ka septikusse veidi õhuvahetust saada.
korstnatoru müüja täna kergelt arvas, et äkki võib septikust tulev õhk süttida,
kuna kõhutuul ju põleb. võib-olla peaks vendi hoobis kubu lõõriga lahendama.
ja kas nii väikse lõõriga kubu jaoks üldse tõmmet oleks?
praegune korsten on tavaline ühe lõõriga kahekivi korsten.
kõik mainitud "tarbijad" rõõmsasti omavahel korstent jagamas. aga pelletikamin
toodab ikka palju vett ja peab talle rv toruga lõõri tegema.

[ahjuke]

Sõltub mis kivist korstna laod,kui silikaat siis septiku vent kah torusse,piisab kui silikaadi ulatuses hülss sees.Muidu tundub projekt õiga olema,aga pelleti püstine toru korstnas võib peenike olla,aga slepet isiklikult alla 100mm ei teeks.

[Tavalugeja]

Pole küll minu asi ütelda, aga silikaadi jutt on lausa uskumatu.

[suvaline]

Järgmisel majal ehitan septiku õkva korstnajala alla, hea lühike maa ja lisaks ka soe sital käia. Tühjenduse kombineerin magamistoa akna kaudu, naine möliseb vähem.

[ahjuke]

Pole küll minu asi ütelda, aga silikaadi jutt on lausa uskumatu.

Olen näinud kortermaja silikaadist pitse kus 1 lõõr on solgi tuulutus ja need x koostisega aurud on kivi killustikuks muutnud....Äkki õpiks teiste vigadest?Selliseid lagund pitse enne ja peale mindki nähtud ja teadjamatel kohe probleemi põhjus varnast võtta.

[Kalvis]

Küttekeha otseühendus korstnasse vajab tellist. Kui on plekkkorsten kivikorstna sees (kondensaadi pärast) ja kõik ülejäänud on ventilatsioon siis ei pea korsten tellisest olema. Eriti kehtib see pitsi juures - silikaatpits peab hästi vastu, tellistest (loeb mis kivi kasutad) lagunevad aastaga.
Tänapäeval targemad ei tee ventilatsioonilõõri enam korstnasse - see saadakse kas moodulkorstendel kauba peale või kasutad ventilatsiooniks plekktorusi - kordades lihtsam ehitada, odavam ja muud plussid. Selleks pöördu maja projekteerija poole, nemad oskavad selle koha pealt nõu paremini anda kuidas teha.

[Tavalugeja]

... Eriti kehtib see pitsi juures - silikaatpits peab hästi vastu, tellistest (loeb mis kivi kasutad) lagunevad aastaga.

Kas seda peabki võtma naljana, et silikaattellis ei olegi tellis vaid silikaatpits

https://silikaat.ee/toode/silikaattellised/

[rätsepa]

kas kondensaadi äravoolu toru võin otse septikuga kanalisatsiooni lasta?
netiotsinguga mina ei leia miskit mõistlikku.
ehk kahe otsaga probleem. kas septikus elu jätkub nagu peab ja kas tuleohutuse teemat korstnasse ei teki?

[Tavalugeja]

kas kondensaadi äravoolu toru võin otse septikuga kanalisatsiooni lasta?
netiotsinguga mina ei leia miskit mõistlikku.
ehk kahe otsaga probleem. kas septikus elu jätkub nagu peab ja kas tuleohutuse teemat korstnasse ei teki?

Ei pretendeeri tõele, kuid isikliku arvamuse kohaselt peaks korstna kondentsile paigaldama kanalisatsiooni haisuluku, mis välistab septiku töö korstna kaudu.

[Kalvis]

See tila on väike. Kuidas loomuliku kaldega kanalisatsiooni saad, on nuputamine. Arvestada tuleb, et konsistens on kergelt happeline kuid tõenäoliselt kanalisatsioon seda ei karda. Kogused on väikesed, vaevalt et mõjutab septikut mingil moel.

[rätsepa]

hüva. aitüma! vaja nüüd veidi mõelda ja mõõta.

[rätsepa]

sobilikumat teemat kiiruga ei leidnud, küsin siis siinsamas veel törtsu nõu.
korsten on pliita ja soemüüri vahel. siibritega suunab suitsu teed. aga ahi vaja ka ju samasse lõõri ühendada.
lihtne oleks pliita väljundi ja soojamüüri sisendiga samas tasapinnas lõõri tuua. aga seadused ei luba.
ahju ja korstna vahe on 33cm, seega mahuks veidi "painutama" ülespoole suitsu kanalit küll. tõsi samaaegselt peab ka külgsuunas ühe kivi jagu väänama.
mis meistrid arvavad, kui palju peaks ahjust tulev sisend pliita omast kõrgemal olema? kas näiteks osaline kattuvus sobib?

ja tehniline küsimus ka. lõikan odava teemantkettaga telliseid. need küll ei kulu mõõdus väiksemaks aga lõpetavad lihtsalt mingi aeg lõikamise. saag on 4000rpm ja 350mm kettale. kas kogenud meistrid oskavad mõnd head ketast soovitada? neile mitmesaja rahaga müüdavatele ei hakka küll hammas peale.

[Hiid]

ja tehniline küsimus ka. lõikan odava teemantkettaga telliseid. need küll ei kulu mõõdus väiksemaks aga lõpetavad lihtsalt mingi aeg lõikamise. saag on 4000rpm ja 350mm kettale. kas kogenud meistrid oskavad mõnd head ketast soovitada? neile mitmesaja rahaga müüdavatele ei hakka küll hammas peale.

sellist pulli pole küll näinud.
Äkki mätsib täis?
Mis sae küljes see ketas sul on, ei saa aru.
Rällakal ju 2x rohkem pöördeid.
Äkki tahab ketas korraks graniiti saada või vastu rauda korra panna....

[motamees]

Ei taha graniiti ega rauda, vaid pehmet kivi. Lõika näiteks samotti. Kirjanduses on soovitatud ka liiva lõigata. Teiseks leota kive ja lõikamine palju hõlpsam.
Lõõride samas tasapinnas korstnasse laskmine mine küsi tulekaitse inspektorilt üle. Käisin seletasin olukorra ja mul lubati. See suubumiste vahe on ainult ühes kohas kirjas, teises ja kolmandas kohas ei ole.

[rätsepa]

lõikur on eemalt vaadates midagi sellist.
https://patmar.ee/pood/tooriistad-ja-ri ... -kuni-6mm/
küll oluliselt hiinakam, aga ma ei leidnud sobivat pilti.
hetkel sees oleval kettal on tööpöörded 4300, seega pöörded võiks sobida.
uuena lõikab nagu mõte, aga mingil ajal hakkab sädemeid loopima ja soone sees justkui hõõguvat "palli" veeretama.
ahju tegin seest ja väljast vaheldumisi, ehk samotti ja tellist sai vaheldumisi lõigatud küll. ei märganud samoti positiivset mõju tellise lõikamise võimele. aga proovin igaks juhuks veel ja graniiti võiks ka katsetada.
kuigi päriselus ilmselt sean sammud poodi ja ostan ikka uue odava. ja pärast jälle vannun.

aga lõõridest. sama tasapind tõenäoliselt samaaegse kütmise välistab? või vähemalt mõjub tõmbele kehvasti?

edit: leotan üldjuhul alati. kehva lõikamisega vältimatult ja poole lõike pealt peab kivi vahelt välja võtma ja pooleks tunniks veel vette panema. muidu ei lõika üldse.

[Tavalugeja]

lõikur on eemalt vaadates midagi sellist.
https://patmar.ee/pood/tooriistad-ja-ri ... -kuni-6mm/

See kuiv riist nüüd küll kivi ei ole mõeldud lõikama

Espakist saad piisavalt odava raha eest tellisesae, veega lõikur, kui valmis saad oma töö, müüd edasi.

[motamees]

lõikur on eemalt vaadates midagi sellist.
https://patmar.ee/pood/tooriistad-ja-ri ... -kuni-6mm/...

Aga sa võta peenike kanüüli voolik ja ühenda see kuidagi aiakastmisvoolikuga. Vooliku otsa paned läbi kaitsekorpuse ketta südamiku juurde. Siis vesi õrnalt jooksma.
Kunagi pidin korstnale sisseviigu alla tegema. Hakkasin rellakaga lõikama ja edasi ei saa. Lähemal uurimisel selgus, et korstna alaosa oli valatud betoonist ja suured raudkivid sees. Vat siis tegin eelpool kirjeldatud sisteemi rellakale külge ja sain lahkeste augu sisse.

[rätsepa]

voolik toimis üsna hästi ja sama ketas siiamaani küljes.
nüüd aga tahaks veel törts hüva nõu küsida ja lasen siis samas teemas edasi.
põhjusmõtteliselt jõuan nüüd nüüd järjega juba lakka ja ptt vahetub vat tellise vastu.
uninaksi ahjutelliste segu asendub ka sama tootja müüriseguga. aga küsiks meistrite vihjeid
auktelliste segu paksuse kohta. algajana mul tundub, et peaks justkui oluliselt paksema pudru tegema,
muidu läeb segu kivi aukudesse ja vuuki võib tühje kohti sisse tulla.
teine küsimus oleks pitsi koonuse kohta.
kas oleks sobilik näiteks kümne viimase kihiga võtta, pildil kollasega tähistet kohtadest, igas kihis mill või paar kivide otsast maha eelmise kihiga võrreldes? oleks vist kõige lihtsam teha. eriti kui sirgelt lõigata. aga siis jääb väike trepp korstnale. kas see oleks toimiv sisteem? muidugi väljast siis on korstnal sama koonus ja trepp. hakkab äkitse silma riivama? või ei sobi niimoodi mitte teha? sel juhul paluksin täpsemat õpetust õige lahenduse jaoks.

korsten5.png (205.43 KiB) Vaadatud 4535 korda

[Tavalugeja]

Koonusesse ei pingutaks.

[ahjuke]

Kindlasti koonusesse!!!Koonust saab teha ka ilma kive lühemaks lõikamata.Võiksid piiluda vanu tööstuskatlamajade korstnaid siis kõik on nad koonuses ja mitte niisama,ikka põhjusega.Isegi vanad eestiaegsed viinaköögi korstnad on kõik korralik koonus ja vanarahvas ei olnud teps mitte rumal,ikka füüsikat tundis ja kasutas ära.

[motamees]

...Võiksid piiluda vanu tööstuskatlamajade korstnaid siis kõik on nad koonuses ja mitte niisama...

Arvan, et need suured korstnad ongi just füüsika pärast koonuses. Aga mette tõmbe pärast, vaid püsimise pärast. Eiffeli tornil pole tõmbega midagi pistmist, aga ikka on koonuses...

[ahjuke]

...Võiksid piiluda vanu tööstuskatlamajade korstnaid siis kõik on nad koonuses ja mitte niisama...

Arvan, et need suured korstnad ongi just füüsika pärast koonuses. Aga mette tõmbe pärast, vaid püsimise pärast. Eiffeli tornil pole tõmbega midagi pistmist, aga ikka on koonuses...

Mul kodukorsten 7m ja ilma koonuseta tõmmet pole,koonus peale ja tõmme korralik ja selliseid on palju.Korstna kõrgus 10+m on kogu aeg loomulik tõmme,alla selle loterii.Veski piiblit lugeda siis suvilate rajoonide pliidid peaksid kõik sisse ajama kuna lõõristik soemüüris 7m,aga korstnad madalad 3m ja peaksid sisse ajama,aga toimivad kenasti kuna korstnad tehti koonusesse.Kas mota üldse on kunagi käinud suures tööstuskatlamaja korstanas?

[Tavalugeja]

.Kas mota üldse on kunagi käinud suures tööstuskatlamaja korstanas?

Ei tea.

Mina olen käinud Tallinna teletornis. Sina proovi mulle ära seletada, miks see koonuses on.

Korstnapitsi koonusest pole vaja seletada, seda tean ja antud korstna puhul ei pidanud vajalikuks soovitada.

[motamees]

...Kas mota üldse on kunagi käinud suures tööstuskatlamaja korstanas?

Mota on käinud katlamaja korstnas, peldiku augus, ooperiteatris, aatomipoligonil, ... , mis see siia puutub. Ega ma ei vaidle selle vastu, et koonus tõmmet parandab. Teoreetiliselt ju parandab ja eks ka praktikas natuke. Samas, paljuke neid korstnaid siis ikke koonusesse ehitatud on. Pakun, et eramajadel ehk 5% veab välja, kui sedagi. Ka sirged korstnad töötavad, kui allpool keik õieti teht.
Tööstuskatlamajadel on suitsu ärastamiseks suured ventilaatorid ja koonus pole vajalik suitsu vedamise pärast. Küll aga annab koonus parema püsivuse, väiksema tuuletakistuse ja tuntava materjali kokkuhoiu. Niisama vahemärkusena mainin, et enamuse tööstuskorstnaid ehitas siia mingi Leningaradi spetsprigaad. ENSVees polnud selliseid spetsialiste.
Sellised arvamised/teadmised mul.

[rätsepa]

veel sooviks targematelt pisut nõu küsida.
kui tervis, ilm ja palgatöö lubavad, siis tuleval nädalavahetusel ehk saaks juba servapidi korstnaga katusest läbi.
eelmine pits oli sirgete külgedega ja plekid lihtsalt enam-vähem vastu korstent. tõenäoliselt väga palju vett sealt läbi ei sadanud. mingit niiskusemuret vähemasti kusagil polnud.
aga ometigi viisakamad korstnad tehakse laiema astmega katuse kohale.
küllap saaksin kuidagimoodi ka seukse "räästaga" sisteemi tehtud. kuigi aega ja töömahtu oleks tublisti rohkem.
eks töö käigus otsustan. aga kuna laon aseri vat auktellistega, siis tahaks teada, kas astme tegemisel nähtavale jäävad augud topitakse lihtsalt segu täis või peaks selleks täistelliseid varuma? aseril vist sobilikke pole. peaks siis läti kive otsima. kas neid võiks samas kihis aseri vat kividega koos kasutada? või peaks siis tervikuna teistele kividele üle minema?