Veesurve 5. korrusel nõrk.

[Pakiraam12]

Tere.

Mõned küsimused targematele.

Probleem: Tallinna kesklinnas 5. korruse paneelmajas südaööl veesurve äärmiselt nõrk. Isegi gaasiboiler ei võta leeki taha. korterisse tulevad torud on 20mm diameetriga ja edasi peale veemõõtjat samuti 20mm. Ainuke "pudelikael" on survevoolikud segistitesse mis on väiksema diameetriga, kuid see on tavaline nähtus. Päevasel ajal on veesurve normaalne ja kõik toimib, ainult öösel peale südaööd muutub surve mitterahuldavaks. Olen kuulnud jutte, et Tallinna Veevärk keerab pumpade töö öösel madalamaks, kuna tarbimine on väiksem.

Küsimused:

1. Kas Tallinna Vee puhul sellise (pumpade töö madalamaks keeramise) jutul võib olla tõsi taga?
2. Sooviksin manomeetriga mõõta veerõhku, et saada n.ö tõestust veesurve radikaalse vähenemise kohta. Selles osas küsimus koos pildiga (manuses). Kas manomeetri võib paigaldada pildil olevast veemõõtjast paremal asuva liitmiku külge (keerates liitmiku küljes olev polt lahti)? On olemas ka vahekraan enne veemõõtjat seega ei tohiks olla probleemi vist.
3. On kellegil ideid, kuidas antud probleem lahendada?

Vahest on vaja ennast pesta ka südaöösel, kuid paraku ei ole veel nii karastatud, et ainult külma veega seda teha.

Kindlasti kutsun ka torumehe vajalike töid teostama, kuid sooviks eelnevalt natukene taustainfot siit foorumist.

Loodan, et olin piisavalt detailne probleemi kirjeldamise osas.

Suurimad tänud ette.

[elektron]

Kuna see on ühistu, mitte Tallinna Vee mõõtja, siis pead seda arutama ühistuga, Toru enne veemõõtjat on ka ühistu vara. Suletud süsteemi survet võid mõõta ju kasvõi kraani või duššivooliku otsast.

[Pakiraam12]

Tänud vastamast. Kurb reaalsus on see, et ühistul puudub igasugune teadmine antud asja lahendamise osas. Ehk keegi ei tea midagi antud olukorras.

[suvaline]

Jätkuvalt hämmastab, et on selliseid lolle, kes arvavad, et näiteks kortermajas on midagi ühistu oma.

Teemasse: kipun arvama, et terve onn on tehtud nendest liimitavatest torudest ja dimensioneeritud pole midagi ehk pange enda korterisse kasvõi meetrise läbimõõduga torud, alumiste spagettide tõttu ei ole endiselt viiendal survet ega vooluhulka.

[Kalvis]

Selle probleemiga peaks pöörduma Tallinna Vee poole. Tehniliselt tuleb mõõta ära öösel survet nii oma korteris kui ühistu sisendmagistraalil ja kui näidud käes (oluline, on, et survet pole ühistu sisendis öösel) siis küsida Tallinna Veelt probleemile lahendust. See võtab aega, kuid mujal on nad veesurvega asjad korda saanud.

[võhik]

puhasta mudakoguja (see junn veemõõtjast paremal) ja veemõõtja enese sõel prahist ära...

[elektron]

Jätkuvalt hämmastab, et on selliseid lolle, kes arvavad, et näiteks kortermajas on midagi ühistu oma.

Mine hari ennast natuke. Püstikud, magistraaltorustik kuni veemõõtjani, korstnad, kandevseinad, vahelaed jms on ühisomand. Need tehnosõlmed peavad olema ligipääsetavad ja ühistu esimehel on seaduslik õigus neid kontrollida.
See, et kuskil harrastatakse kipsipornograafiat, ehitatakse oma suva järgi rõdusi kinni, pannakse soojuspumpasid ja sati panne maja külge, ei tähenda seda, et seadus ei kehtiks. See post-sovietlik igand saab mõnekümne aasta pärast ümber. Uusarendustes lennatakse sulle kohe peale, kui midagi liiga palju enda omaks hakkad pidama.

[ping]

Jätkuvalt hämmastab, et on selliseid lolle, kes arvavad, et näiteks kortermajas on midagi ühistu oma.

Mine hari ennast natuke. Püstikud, magistraaltorustik kuni veemõõtjani, korstnad, kandevseinad, vahelaed jms on ühisomand. Need tehnosõlmed peavad olema ligipääsetavad ja ühistu esimehel on seaduslik õigus neid kontrollida.
See, et kuskil harrastatakse kipsipornograafiat, ehitatakse oma suva järgi rõdusi kinni, pannakse soojuspumpasid ja sati panne maja külge, ei tähenda seda, et seadus ei kehtiks. See post-sovietlik igand saab mõnekümne aasta pärast ümber. Uusarendustes lennatakse sulle kohe peale, kui midagi liiga palju enda omaks hakkad pidama.

"Ühistu oma" ja "ühisomand" on sisult vägagi erinevad mõisted kuigi sisaldavad samasuguseid tähti.

[elektron]

"Ühistu oma" ja "ühisomand" on sisult vägagi erinevad mõisted kuigi sisaldavad samasuguseid tähti.

Korteriomanikud ise moodustavadki ühistu, mis tegeleb ühisomandi haldamisega. Kui asi on ühistu oma, siis ongi ju tegemist ühisomandiga. Jutt käib muidugi korterühistust, mitte energia- või hoiulaenuühistust.

[suvaline]

ping, kunn24, Kalvis, tegite ka just ühistu, palun väärtuslik elektronile koju viia (pealik ju).
Möliseda tahate siis vaadake Kinnisturaamatusse, kes omanik on.
Teemasse: Tln Vesi jah, kesklinna piirkonna osas alandab survet öösiti. Aga asjaolu, et viiendal korrusel negatiivne kogemus: vaata oma maja sisse.

[elektron]

ping, kunn24, Kalvis, tegite ka just ühistu, palun väärtuslik elektronile koju viia (pealik ju).
Möliseda tahate siis vaadake Kinnisturaamatusse, kes omanik on.
Teemasse: Tln Vesi jah, kesklinna piirkonna osas alandab survet öösiti. Aga asjaolu, et viiendal korrusel negatiivne kogemus: vaata oma maja sisse.

Möla tõmbasid sina käima ja täiesti tühja koha pealt. Kinnistusraamatust vaatad, kes on kortermaja sisese püstiku omanik? Huvitav kas treppidel on omanikud? Loe KÜ seadus läbi, jääb palju tühja juttu ära.

[Urmas]

Korteriomanikud ise moodustavadki ühistu, mis tegeleb ühisomandi haldamisega.

Näh, ise kirjutad, et korteriühistu moodustavad ühistu ühisomandi haldamiseks. Ühistul peale haldamise ei ole mingeid muid funktsioone ega volitusi. Ühistul ei saa olla vara! Aga kui EV ei nõua enam kohustuslikku ühistute olemasolu, kelle omaks kõik see eelnimetatud varandus sinu arusaamade järgi saab? Et tuleb jälle mingi grusiin, erastab ja hakkab seni ühisomandis olnud majarahvalt obrokit nõudma. Ühistu ei saa olla omanik, ühistu on nn "haldusorgan"! Kui ikka 100%-lt kõik ühistu liikmed üldkoosolekul hääletavad selle poolt, et vasakpoolse trepikoja I korruse trepi esimene aste saab minu omaks ja see muudatus kantakse ka Kinnistusraamatusse, siis peavad kõik selle trepi kasutajad minu nõudmisel selle ühe astme vahele jätma. See on teoreetiliselt.
Oi ma olen oma ühistuga vaielnud. Kortermajas on minu kahele korterile täiesti eraldi sissepääs. Muru niitmise eest pean maksma, üldkoridori pesu ja valgustuse eest on arvetel samuti eraldi read, aga kui aastaid tagasi oli korteris veeavarii, siis esimees käskis lumelabida kaasa võtta, sest muidu ei pääsevat ma oma korteritesse. Tõstsin kisa, et miks te minult siis üldkulude eest raha võtate kui koristaja ei saa 1x5m teed puhtaks tehtud. Väideti küll, et ma ei elavat seal. Ja mis siis? Aga raha nad ju koristamise eest võtsid, kuid teenust millegipärast ei saanud. Fikseerisin tol korral ka olukorra ja lubasin kohtusse kaevata kui koristama ei hakata või kompromissina pakkusin, et kaotagu minu arvetelt koristaja tasu rida. Hakati koristama. Või vahetati maja välisuksed, ka minult võeti raha, aga millegipärast minu korteritesse minevat välisust ei vahetatud. Kui küsisin, et miks? Kas minu eraldi sissekäiguga korterid ei kuulugi ühistusse, siis jälle oli vastus, et seal on ju ainult minu kaks korterit. Küsisin vastu, et kuidas sel juhul puutun mina teiste, ülejäänud uste maksmisse, siis pidi olema ühisomand, kuigi ma teisi uksi ei kasuta. Kuidagi valed ja omakasupüüdlikud arusaamad on osadel ühistu liikmetel otsuste vastuvõtmisel. Et kui katuse jaoks raha oli vaja korjata, siis on minu korterid olid ühistu liikmed ja maksmine kohustuslik. Osade ühistu liikmete mõtteviisi järgi ei tohiks mind kottida kolmanda korruse korteriomanike mure, et neil laest tuleb vett ja peaks uue katuse tegema, sest minu korterid on esimesel korrusel. Oi neid vaidlusaluseid probleeme on olnud palju ja kõikse tähtsam on see, et pead teadma seadusi, muidu istutakse sulle nii pähe, et oma naine oma nõudmistega tundub juba pühakuna.

[suvaline]

elektronike,
jah, Kinnistusraamatust vaatavad mulle vastu püstikute ja treppide ja kandvate seinte omanikud. Korteriühistu nime ma sealt ei leia.
Urmasele sõbralik Jaanipäevaeelne tögamisekõks: "ühistu ühisomand". Et kui kõik on varasemalt ühine siis veel midagi on veelgi ühisem (see ühisomand). Kõlab nagu kapitalistlik sotsialism.