Soojustagastusega ventilatsioon

[maius]

Tere!

Tekkis küsimus, milline küttesüsteem oleks mõistlik lisada hoonele kui kasutusel oleks soojustagastusega ventilatsioon? Kas põrandaküte oleks mõistlik lahendus?

[aero]

Ma (pole küll insener aga ) ei suuda küttesüsteemi liigi ja vendi vahel olulisi seoseid näha, olgu vent soojustagastusega või ilma. Küta põrandaga, radikatega või ahjudega ... õhk peab ikka vahetuma. Põrandakütte ja maakütte vahel on küll selge seos (sobivus) olemas, võrreldes nt radikatega.

[xxx111]

Ma pean aeroga nõustuma...
Sellised seosed puuduvad... (et kui soojustagastusega vent siis küttesüsteem see)
See on KV inseneri optimeerimisülesanne

[Prill]

Ahiküttega, lahtiste küttekollega laiemalt siiski miski seos võib kerkida, sest põlemine vajab lisaõhku ja ventilatsiooniseadmestik peab sellega arvestama.
Vist on siingi foorumis neid teemasid läbi käinud, kus majas tehti uhke remont, uued õhutihedad aknad, lisasoojustused, aurutõkked-mängud aga vot ahjud raisad ei taha enam tõmmata - õhutihedatest piiretest ei tule enam põlemiseks piisaval hulgal õhku läbi.
Ka primitiivse ventilatsiooniga, näiteks ainult väljatõmbe ventilaator pesuruumis või pliidi kohal väljatõmbe kubu võib halvimal juhul küttekolletest suitsu sisse tõmbama hakata, ventilaatori tekitatud alarõhk ületab korstna tõmbevõime.

[xxx111]

Põlemisõhu tagamiseks peaks siiski kasutama teisi meetodeid kui see, et "tõmmata läbi välispiirete"

[Prill]

Põlemisõhu tagamiseks peaks siiski kasutama teisi meetodeid kui see, et "tõmmata läbi välispiirete" -

paraku aastakümneid, isegi aastasadu on põlemiseks vajalik õhk tulnud läbi piirete ebatiheduse. Samal põhjusel puuduvad ventilatsioonisüsteemid vanemates hoonetes, isegi nõuka aegsetes korrusmajades, kus ventilatsiooni väljatõmbe püstakud olemas, toimis uue õhus pealetulek läbi hõredate akende. Niipea kui hakati aknaid tihedamate tänapäevaste plastakende vastu vahetama, tekkisid hallituse jm probleemid, mis puudulikust ventileerimisest põhjustatud.
Sama ka vanemate eramute ja majadega, kus ei ole iialgi eraldi ventilatsiooni olnud, pärast hoone soojustamist-tihendamist muutub ventilatsiooniprobleem tuntavaks, ka küttekollete kontekstis.

Mingi hetk pakuti lahenduses plastakendele neid tuulutusavasid, mis olemuselt oli veider lahendus, kus vanad hõredad aknad vahetasid uute plastakende vastu, mille raami sisse olid sisuliselt avad puuritud ehk kunstlik ebatihedus.
Järgmine arendajatele meelepärane soodne lahendus oli akende kõrvale ventilatsiooniavade puurimine, kuskaudu värske õhk peale pääses ja läbi ventilatsioonitorustike köögis-pesemisruumides väljus - jällegi küsitav lahendus, kus ehitati soojapidavate piiretega maja ja siis puuriti seina lihtsalt auk, kus tuleks puhast õhku, paraku külma õhku.

Edasi tuli juba soojustagastusega ventagregaadid, mis tagasid nii ventileerimise, kui energiatõhususe.

[xxx111]

Prill- igati nõus, et "kunagi oli nii"
Aga käesoleval hetkel ehitatavas majas võiks teha teisiti...

[võhik]

Seega ma saan nii aru, et ahjukütte korral peab olema agregaat, mis võimaldab pidevalt sissepuhkesse suuremaid õhuhulki kui väljatõmbesse? Osadel toimib see funktsioon vaid süütamise ajal ?

Mul enesel juhtus 60 m² saunahoonega nii, et nüüd pean välisust või akent kerise kütmise ajal irvakil hoidma, vähemalt alguses. Ega sellisele väikesele asjale miskit projekti ei teinud ja sai võetud pigem odav agregaat, aga ventilatsioonimehed mind selle eest kah ei hoiatanud...

[xxx111]

Ahjukütte korral tuuakse põlemisõhk vastavaid kanaleid pidi
Mitte ei arvestata, et õhk võetakse siseruumist või läbi välispiirete
Küll eeldab selline asi läbimõtlemist juba projekteerimisetapis

[Küülaline]

Minule ei ole see mingi probleem. Ahju küdemise ajaks teen akna alati lahti olenemata välistemperatuurist. Täiesti loomulik tegevus.

[xxx111]

Minule ei ole see mingi probleem. Ahju küdemise ajaks teen akna alati lahti olenemata välistemperatuurist. Täiesti loomulik tegevus.

Eks inimesi / harjumusi / arvamusi ongi erinevaid...