Ehitusfoorum

Tere!

Oleme viinud viilkatusega palkmajal viilkatuse aluse otsaseina ühe sarika võrra tagasi, et tekitada rõdu. Rõdu on lõuna poole, seega suvel ja talvel on seal suured temperatuuri kõikumised, mis panevad kasutatavad materjalid proovile. Näidiseks rõdust leidsin selle pildi https://www.okidoki.ee/item/renoveeritu ... t/7684698/
Praegu oleme kasutanud rõdu põranda tegemisel OSB plaati ja selle pealse oleme omakorda plaatinud. Plaatide vuugivahed kipuvad aga temperatuuri kõikumiste tõttu pragunema, mistõttu hakkas viimase tormiga toas isegi laest tilkuma. Kas oskab siit keegi soovitada, et mis oleksid parimad materjalid või meetodid sellise rõdu põranda tegemiseks?

Vedelplast

Kahtlemata PVC. SBS, kui majal hea kindlustus peal. Korralikud ülespöörded ja võib kogu probleemi ära unustada. Eelmine aasta tegin selliseid rõdusid mingi 20-30 tükki.

Äärenurk kirjutas: 07 Mär 2020, 20:33 Vedelplast

Mingi mittemeeldimise nupp võiks olla.

pancho villa kirjutas: 08 Mär 2020, 13:42 Kahtlemata PVC. SBS, kui majal hea kindlustus peal.

Väidad, et sbs-katustega on ridamisi probleeme ja ainult kindlustus päästab? Võttes arvesse kui suur on Eestis sbs-katete osakaal ... miks neist probleemidest kuulda ei ole? Olen kogu elanud pigitatud või sbs-iga kaetud lamekatustega majades. Meenub üks probleem 70-date maja renoveeritud katusega - talvel andis endast märku katusekonstruktsiooni sisse kogunev kondensvesi. Samas suviti oli kõik korras. Rõdu kattena on pvc-l eelis - palja jala all mugavam kui kivipuiste.

Jah, väidan küll. Väga tore kuulda, kus härrad elanud on või elanud pole, aga mina pean neid junne pahatihti lappimas käima. Jutt kondentsveest näitab pädevust - talvel jookseb sisse lumesulamisvesi, süüdlaseks sitasti tehtud ülespöörded.

See selleks. Point oli pigem ohus maja maha põletada, kitsastes oludes veekindluse saavutamine on selline tänamatu tegevus.

pancho villa kirjutas: 09 Mär 2020, 12:56Point oli pigem ohus maja maha põletada,

Sel juhul huvitaks mind tellijana konkreetse paigaldaja pädevus/kogemus ja vastutuskindlustuse olemasolu.

See tukikuhjal filosofeerimine jääb ära, kui lihtsalt SBSiga mitte teha eksole.

PVC on hea valik terassile (paigaldus tuleohutu(m), esteetilisem, elab üle aluspinna võimalikud kujumuutused jne.), aga sellegipoolest ei maksa SBS-i maha teha. Igal materjalil omad head/vead.
PVC katus tuulega: https://www.youtube.com/watch?v=jj-8d8i3usE

See ei ole normaalne PVC katus. See on ilmselgelt nii harvade kinnituste kui mitte piisavalt sügavale lastud hülssidega katus. Samas vett peab ja minema pole lennanud, mida seal üldiselt vinguda? Ma olen €1.2M maksnud korteri kohal veelgi hullemini balloonis katusel leket otsimas käinud. Süüdlaseks jäi välgumaandussüsteemi paigaldajate poolt relakaga sisselõige. Ja siinkandis on tuuled märksa karmimad, kui Maarjamaal

See siin enam vett ei pea samas: https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=79703902

See ka mitte: https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=82712017

SBSile ainus otstarve on raskemat sorti vana SBS ülekatmised, kui oleks PVCga ületegemiseks liiga palju konstruktsiooni lahti vaja võtta.

pancho villa kirjutas: 08 Mär 2020, 13:42 Kahtlemata PVC. SBS, kui majal hea kindlustus peal. Korralikud ülespöörded ja võib kogu probleemi ära unustada. Eelmine aasta tegin selliseid rõdusid mingi 20-30 tükki.

Äärenurk kirjutas: 07 Mär 2020, 20:33 Vedelplast

Mingi mittemeeldimise nupp võiks olla.

PVC on hea materjal. Aga kuidas lahendad liitumised teiste materjalidega, keerulisemad ülespöörded, piirete kinnitused ainult rullis PVC-ga kauakestvalt ja töökindlalt?

Pvc ei ole ainult rullmaterjal, Pvc on terve süsteem koos laia valiku erinevate kattematerjalide, detailide ja lahendustega.

Tere!
Tänud vastuste ja mõtete eest!
Siit tundub praeu parim ehk PVC, kuid netist googeldades head näidet kohe silma ei jäänudki. Nüüd on aga mida kaaluda.

http://imgur.com/gallery/B8igKGj


See on üks eelmine suvi tehtud rõdu veesurvetesti aegu. Rõdu all olevad korterid olid praktiliselt valmis üle andmiseks, seega usku pidi olema

Endale vana maja ostu järel renoveerimise plaane tegin ja uue katuse ehitusega ning teise korruse väljaehitamisega tekkis sama mõte, teha sopistatud rõduvariant. Õnneks "sunnitult" konsultandi rollis sugulasest arhitekt laitis mõtte maha - selline rõduvariant pidavat olema mitmes vaates ebamõistlik, kus rõdu võtab ära teise korruse põrandapinda, mis rahaliselt on absurd, sest rõdu seintena kasutatakse elamu seinu ja lisaks katus ka veel rõdul peal, lisaks tehniliselt tülikas, kus tuleb rõdu põrand ehk esimese korruse lagi soojustada ja nagu antud teemas, lisandub lume sulavee ja sademevee lekke mure.
Tõi ka paar fotodega näidet sellistest rõduaretistest, kus algne mõte võis hea olla aga pärast valmimist kitsuke tulemus, kus katuse kalle ei luba isegi igas kohas püsti seista. Tungiv soovitus oli, kui on kange rõdu isu, teha rõdu eraldi väljaspoole maja, kui tahta rohkem kulutada, võib ka katust pikendada väljaspoole maja.

Tagantjärgi peab tunnistama, et tal oli õigus ja mina samuti mõttest loobusin. Elamu, kus mina oma plaanile rõdu snitti võtsin on tänaseks oma sopistatud rõdu likvideerinud ja suurendanud teise korruse tuba suuremaks rõdu arvelt.

Kui üldse seda varianti sopistatud rõdu mõelda, sobiks seda kasutada ehk suvilate, kämpingute ja sarnaste hoonete juures, kus eeldused ja tingimused on nõks soosivamad.
Võimalik, et see sopistatud rõdumood ongi alguse saanud kunagistest suvilatest, mida aja jooksul aastaringseks elamisteks kõpitsetud ja kergelt võib jääda mulje, et sellise rõduga majad hea plaan on.
Samas vaba maa ja valik, igaühe enda otsus, arvatavalt ka insenertehniliste lahendustega võimalikud kitsaskohtade riskid minimeerida.

Tegelikult peab lihtsalt piisavalt suur maja olema, et see rõdu pointi omaks. Samuti peab arvestama, et veekindel kiht peab minema ülespööretega voodrilaua roovituse taha ning ukseava sisse, pärast lammutama hakata on väga ebamugav/kallis.

Lisaks maja suurusele peab ka ruumide planeering rõdu funktsiooni toetama. Samuti ilmakaari, tüüpilisi tuulesuundi ja tugevust peaks arvestama.

...arhitekt laitis mõtte maha...

Väga mõistlik arhitekt!!!
Igati mõistlik on vältida rõdu / terrassi sooja ruumi kohal.
Seda on võimalik teostada kuid korrektne teostus on kallis ja sel on omad nüansid...

Mis seal keerulist? Aurutõke, kõva vill, rullmaterjal, laudis. Ei ole vaja ülemõtlemisega hirmutada.

...kõva vill, rullmaterjal, laudis...

Tuulutus, ülespöörded, rõdupiirded, sadevete äravool, tasapinnad sees / väljas jms

Ei väidagi, et teha ei saa
Lahendused on mõnevõrra komplitseeritud...

Nagu suvaline lamekatus, vt minu lingitud pilti.

Jään eriarvamusele, et nagu suvaline lamekatus - põhjendan:

- Koormused ja koormuste iseloom teised (sellest tulenevalt materjalide valik)
- Rõdule ilmselt pääseb läbi mingi ava - veetihedus selle ava juures (ülespöördeid teha ei saa)
- Kui arvestada, et kandekonstruktsioon sees / väljas on samas tasapinnas siis "välja astudes läheb trepist üles"
- Kui rõdu pind viia allapoole "nii, et välja ei läheks trepist üles" siis sees on rõdu all olev ruum madalam / lisaks on kandekonstruktsioonid erinevate tasapindade tõttu keerulisemad
- Rõdu piirete kinnitused ja läbiviigud - veekindlus ja aurukindlus

JMS

Arusaadav, et teemaväline isik ei jaga teemat, aga siis ei tasu ka rääkida, et keeruline ja raske on.

Materjalina kasutatakse rõdudel sama koormusklassiga villa/penoplasti, mida lamekatustel. Arvestusega min 800kg/m2.

Kattematerjal viiakse ukse/aknaavadest sisse, seega juhul, kui tõesti jõuabki vesi nii kaugele, tulevad tilgad tuppa, mitte ei jõua seinakonstruktsiooni.

Mis ülespöördeid teha ei saa? Kõike saab teha. Tulebki teha ja peale valmis tegemist ka vesi peale nädalavahetuseks.

Arvestada võid sa igasuguseid asju, kui inimene oskab ette mõtelda, on rõdu laudis samas tasapinnas toa põrandaga. Teinekord on mõõtmist päris kõvasti, et välja arvestada kalded-rennid ja vajalik miinimumpaksus isolatsioonikihil, aga tegu ei ole tuumafüüsikaga.

Rõdu piirete kinnitamiseks on mooduseid palju, ei hakka liialt lahkama, vägagi lihtsakoelised ja lollikindlad lahendused.

Aurukindlus?? Ega see juhuslikult mingit vahet ei oma, mis tüüpi või materjalist katus peale tuleb? Aurutõke on siiski isolatsioonikihi all ju??

Meie väike kontor polaarjoone taga teeb selliseid rõdusid aastas pakun, et kolmekohalise arvu. Kui meid kutsutakse kohale õigeaegselt, st uksed ja aknad pole veel ees ning fassaad samuti lahtine, on tegu väga lihtsa ja töökindla lahendusega.

Päris teemaväline ei ole aga ei hakka vaidlema...

No küsi julgesti, vastan hea meelega!

Küsin:

- Viitasid "min 800 kg/m2" - mis parameeter see on?
- Milleks "juba eos" projekteerida lahendust "...seega juhul, kui tõesti jõuabki vesi nii kaugele, tulevad tilgad tuppa, mitte ei jõua seinakonstruktsiooni"...?
- Viita kuidas teha ülespöördeid aknale?
- Viita lollikindlale rõdu piirde kinnitusele
- Jah - aurukindlus - kui rõdu piire on vaja kinnitada aluskonstruktsioonile - viita lollikindlale kinnitusele
- Jah arvestada võib igasuguseid asju - seda ma mu üritasingi öelda. Ja lisasin, et on komplitseeritum...