Ehitusfoorum

Tere!

Ahjuküttega maja viidi eelmise aasta lõpus kaugküttele. Igale korterile on paigaldatud isiklik soojusarvesti. Sooja müüja poolt on paigaldatud ka oma arvesti. Majas on seitse korterit, kuus nendest kütab, üks on oma korteri kinni keeranud (kütab edasi ahjuga). Jaanuari lõpus oli siis esimene kord soojusarvestite alusel kütte jagamine. Maja mõõtja ja isiklike mõõtjate vahe jagatakse m2 peale. Jaanuari lõpus oli see vahe 15,55%, aga veebruaris juba 20,11%. Mis võib olla selle põhjus, et vahe on erinev? Kas olukord, kus üks korter on hoopis välja lülitatud võib ka seda nn kaudse kütte % mõjutada?

Loomulikult mõjutab, sest korterite vahelised seinad ei ole välispiiretega võrreldavalt soojapidavad. Üldiselt kortermajas küttesüsteemi käsitletakse ühiselt, maja küttekulude jagamine korterite vahel vist on tõepoolest ühistu/korterielanike enda kokkuleppe küsimus, kes arvestab radiaatori ribide, elanike, ruutmeetrite või nende kombinatsioonide alusel.

Enamasti erandid maksavad ka m2 põhjal oma osa. See on olnud erinev olenevalt ühistuga kokkuleppest. 20-50 % ulatuses sellest mida ta vajaks. Ehk siis kütab millega saab ja lisaks maksab ka "kaudset" kütet.
Tasub arvutada kas on mõtet see erand olla.

Üldiselt on kõige lihtsam ikkagi kogu küttekulude arvestuses kasutada m2, ilmaasjata paigaldasite soojusarvestid korteritele. Kui aga paigaldasite siis keegi ei keela arvestite % põhist arvlemist kasutada (nagu teete). See kes teie süsteemiga ei liitunud, maksab ju ahjukütte eest samamoodi.

Ahjuga kütja peaks igal juhul osalema kaudse kütte kulu jagamisel!

Eeldusel, et üldpindadel pole ühtegi otse üldarvesti taga olevat kütteallikat, peaksid mõõtjate näidud ideaalis omavahel klappima. Näitude vahe tekib üldarvestist korterite arvestiteni viivate sisetrasside "soojakao" tõttu - üldine/kaudne küte. Veebruar on jaanuarist lühem kuu, näitude vahe suurenemine pole loogiline. Äkki unustati koridoris/keldris mõni aken lahti...

Teema maja kaugküttele üleminekust tõi mälusopist meelde loetud memuaare peale II MS ENSV-s toimunud põllumajanduse kollektiviseerimisest. Individualismi(kulakluse) likvideerimiseks pandi kulakutele peale kõrgemad maksud. Kui see üks korteriomanik tahab olla "kulak", siis kolhoosis elamine on tema valik või ostku endale eramaja ja kütku elamist millega tahab.
Olen eelkommentaatorite kirjutatuga ühel meelel ja minu poolt EKris-le soovitus- tehke üldkoosolek ja pange see ühe korteri omanik maksma ka ühisosa eest. Hääletamise tulemustes ma ei kahtle. Minu teada "kulakul" on isegi seadusega kohustus maksta kolhoosi üldkulusid.

EKris kirjutas: 03 Mär 2020, 08:48 Jaanuari lõpus oli siis esimene kord soojusarvestite alusel kütte jagamine. Maja mõõtja ja isiklike mõõtjate vahe jagatakse m2 peale. Jaanuari lõpus oli see vahe 15,55%, aga veebruaris juba 20,11%. Mis võib olla selle põhjus, et vahe on erinev? Kas olukord, kus üks korter on hoopis välja lülitatud võib ka seda nn kaudse kütte % mõjutada?

Lugemist https://www.mkm.ee/sites/default/files/ ... uring_.pdf http://www.tepso.ee/failid/File/Kutteku ... tamine.pdf

aero kirjutas: 03 Mär 2020, 11:47 Ahjuga kütja peaks igal juhul osalema kaudse kütte kulu jagamisel!

Eeldusel, et üldpindadel pole ühtegi otse üldarvesti taga olevat kütteallikat, peaksid mõõtjate näidud ideaalis omavahel klappima. Näitude vahe tekib üldarvestist korterite arvestiteni viivate sisetrasside "soojakao" tõttu - üldine/kaudne küte. Veebruar on jaanuarist lühem kuu, näitude vahe suurenemine pole loogiline. Äkki unustati koridoris/keldris mõni aken lahti...

Ei pea. Kõik on kinni kuidas ühistu tasandil kokkuleppeni jõutakse. Iga korteri enda asi kuidas ta sooja soovib toota - ahiküttega, soojuspumbaga, otse elektriga, gaasikatlaga või kaugküttega. Seejuures on ühise kütmisviisil osalejate endi kokkuleppe küsimus kas nad kasutavad m2 või soojusmõõdikuid. Seejuures peetakse isegi m2 alusel jagamist õiglasemaks kui soojusmõõdikuid.

Kalvis kirjutas: 04 Mär 2020, 09:48

aero kirjutas: 03 Mär 2020, 11:47 Ahjuga kütja peaks igal juhul osalema kaudse kütte kulu jagamisel!

Eeldusel, et üldpindadel pole ühtegi otse üldarvesti taga olevat kütteallikat, peaksid mõõtjate näidud ideaalis omavahel klappima. Näitude vahe tekib üldarvestist korterite arvestiteni viivate sisetrasside "soojakao" tõttu - üldine/kaudne küte. Veebruar on jaanuarist lühem kuu, näitude vahe suurenemine pole loogiline. Äkki unustati koridoris/keldris mõni aken lahti...

Ei pea. Kõik on kinni kuidas ühistu tasandil kokkuleppeni jõutakse. Iga korteri enda asi kuidas ta sooja soovib toota - ahiküttega, soojuspumbaga, otse elektriga, gaasikatlaga või kaugküttega. Seejuures on ühise kütmisviisil osalejate endi kokkuleppe küsimus kas nad kasutavad m2 või soojusmõõdikuid. Seejuures peetakse isegi m2 alusel jagamist õiglasemaks kui soojusmõõdikuid.

Ei pea mida? Ei pea osalema maja üldkulude (koridoride küte) jagamisel? Küttekulu jagamine m2 alusel on ok kui suudetakse tagada kõigis korterites sama temperatuur.

See mis sa ütled pole seadus. Kõik variandid on korteriomanike omavahelised kokkulepped. Seadus jätab siin vabad käed. Mitte keegi ei keela ka kaudkütte korral keerata korteriomanikul radikate temperatuuri madalamaks ja vähendada nii talle proportsionaalselt langevat küttekulu aga näe ahjuküttega korteri suunas näitab näpuga, kuigi endal on palk silmas.

Kui KÜ liikmed on terve mōistuse juures, siis neil pole vaja seadusi uurida jōudmaks järeldusele, et üldkulud on mōistlik jagada proportsionaalselt.

aero kirjutas: 04 Mär 2020, 19:18 Kui KÜ liikmed on terve mōistuse juures, siis neil pole vaja seadusi uurida jōudmaks järeldusele, et üldkulud on mōistlik jagada proportsionaalselt.

Terve mõistuse juures võivad nad isegi olla aga kooliharidus võib olla napiks jäänud.
Ja poolharitlane on vahel oma poolikute teadmiste üle uhke olles seda kaljukindlamalt oma väärarusaamde kaitsel.
Tean skandaali korteriühistus, kus üks sees mitteelav aga oma korterit elektriga soojas hoidev isik oli veendunud, et keegi on varastanud tema elektrit, sest ühel kevadel oli elektrikulu eelmiste aastatega võrreldes tunduvalt suurem. See aga, et alumises naaberkorteris tehti samal kevadel kapremonti, kusjuures radikad keerati kinni ja aknaid hoiti lammutuse ja muude tolmuste tööde pärast nädalate kaupa pärani lahti, poleks tema arvates tema elektrikulu tohtinud kuidagi mõjutada.

Ma ise olen üürinud väikest kolmetoalist korterit mis oli läbi 2 korruse ja osa ühest suurest eramajast - 1 külg oli põhimajaga ühine ja 3 külge välisküljed. Sellel korteri oli omaette gaasikatel aga aastavahetuseks sõitsin 2 nädalaks minema ja lülitasin selle hoopis välja.. 2 nädala pärast naastes oli minu korteri temperatuur + 16 °C.

Miskis vahekorteris pesitsev +19 °C armastav elanik peaks ilmselt üldse ainult mitte kütma vaid ka lausa aknaid lahti hoidma, kui tema naabrite eelsistus juhtub näiteks +23 °C olema nagu siin foorumis vahel lugeda võib..

"Terve mõistuse juures" - pidasin silmas, et ka keskkooli füüsikakursus on läbitud ja mõistetest "soojusjuhtivus, soojusvahetus" jne on aru saadud. Minu praktikas on tüüpiline puupeade ving "miks mu radikad on jahedamad kui mu naabril??" Tühja sest toatemperatuurist...