Maja on ehitatud suhteliselt soisele alale, tänaval on kuivenduskraavid aga sademevee kanalisatsiooni pole.
Maja on paekivist müüritud vundamendil, mis paistab olevat üsna heas seisukorras- pudenemist ega pragusid kuskil ei paista.
Keldri praegune põrand on välise maapinnaga peaaegu tasa, võibolla maksimaalselt ca. 20 cm madalamal.
Kelder seest kuskilt niiske ei tundu.
Kuna lagi on vajalike hüdroisolatsioonikihtide panekuks liiga madal (~2m), mõtlesin et kaevaks põrandat sügavamaks - kanalisatsiooni panemiseks tuleks praegune põrand niikuinii üles võtta.
Prooviks auku kaevates tuli ~30-40 cm allpool põranda taset vesi vastu.
Nüüd viimastel päevadel kui vihma pole olnud, on veetase alanenud, ilmselt täna õhtuks-homme hommikuks jääb kuivaks kui vihma peale ei tule.
Suvel aeda kaevatud ca meetrisügavune auk oli sel ajal kuiv.
Pinnas paistab olevat peenike klaasiliiv, võibolla natuke savine (aga see võib olla 70-dal sinna maja ehituse jaoks kallatud, väga palju sügavamale pole kaevand

Plaan oli kaevata kelder ~1m sügavamaks, sisse tambitud kruus+kanalisatsioonitorud, peno, ja sellele betoon valada, ning siis põrandaküte ja plaatimine.
Nüüd küsimused:
- Kuna plaanitav põrand jääks praegu avastatud veetasemega tasa või natuke madalamale, peab möksima hüdroisolatsiooniga, kasutama veekindlamat betooni jne. Aga kas on üldse lootust seda niiskusetihedaks saada, või ronib niiskus ikkagi mööda kivi üles ?
- Kas kanalisatsioonitorudest allapoole jääva kihi peale peaks ka mingi veetõkke tegema, või võivad torud ja neid ümbritsev kruus ka vees liguneda?
- Kas kanalisatsioonitorudest allapoole jääva kihi peaks ka betooni valama (et ehk hoiab kogu kupatust stabiilsemana), või piisab kruusast-killustikust ?
- Kuna tegemist saab olema niikuinii märja ruumiga, kas on üldse selle vee pärast mõtet põdeda ?