Ehitusfoorum

Tere

Kas keegi oskab öelda: kas tohib kasutada puitkarkassmajal OSB puitlaastplaati tuultõkkena puitvoodri all?
Lugesin siin vanu foorumeid kuid ikkagi jäi arusaamatuks kas kellelgi on otseseid kogemusi ja teadmisi OSB kasutamisest puitkarkassmaja välisseinas tuuletõkkena tuulutusroovituse ja puitvoodri all ? Kas on see plaat elamisniiskust välja"hingav" või ei ole?

Sobib ikka.Tuulutusvahe on oluline ja kindlasti ka seestpoolt niiskustõkke paigaldamine.Et vältida niiskuse tungimist seina sisse ja kondensaadi teket.

Tänud kiire vastuse eest.
See pisiasi jäigi ennem märkimata,et aurutõket ei tahaks paigaldada kui ,siis vaid pabertõke. Seina lõige seest-välja oleks järgmine: kivi/puit sisevooderdus, soojustus 50mm, diagonaallaudis 22mm, 45x145 karkass ja soojustus150mm, OSB tuuletõke, roov 25mm, voodrilaud. Sellise lõikega tekkiski küsimus kas niiskus ei kogune OSB alla? Kasutatud OSB on 10mm ja soov oli ehitada sein hingav ilma igasugu tõketeta kui see on võimalik. Vanematel aegadel ei kasutatud puitmajades mingeid aurutõkkeid ja need majad on siiani enamus hästi säilinud, ilma igasugu hallituse ja niiskuskahjustusteta. OSB sai aga paigaldatud karkassi tugevdamiseks ja loomulikult alles pärast paigaldust hakkasin kahtlema OSB võimes niiskust läbi lasta.

te ei ole vist ennast kurssi viinud veel,et milleks seda aurutõket siis ikka paigaldatakse.

Ootand nüüd .! Välistingimustes sobib ainult Saksa toodang.Sest see kvaliteetsem ja sinist ega hallitust sees ei ole.Oluliselt ka kallim. Igas normaalses ehitusmaterjalide poes .oskavad nad sulle sama juttu rääkida kui küsida mõistad.Enamalt jaolt jah on nii et klient tatsab poodi teadmisega et vaja OSB-d ,küsib kas on ja saades vastuse et ikka on ,ostab selle ära .Teadmata mida ostab,Plaadi vahe ca 35-45 -eeku.

Endal sai pandud OSB just karkassi jäigastamiseks sisse poole (kuna see sunnik ei taha eriti auru/niiskust läbi lasta) ja välja läheb tuuletõkkeplaat. Nii ei jää vähemalt niiskus villa sisse.

huvitav miks üritatakse ise uusi konstuktsioone (kusjuures kallimaid) välja mõelda, kui vastava ala insenöörid on leiutanud-arvutanud-katsetanud mitmeid erinevaid lahendusi

Vaata need sinu insenöörid arvada, et pole vaja üldse midagi seina panna. Piisab kui kips ühel pool ja kips teisel pool ja korras. Ja kui sul juhtub olema kodus koer (näiteks bullterjer) siis palu jumalat või muid instantse, et see sul mänguhoos läbi seina õue ei jookse (ja pätt sama teed tuppa).

ainult kipsilahendust tunnedki või ? on veel materjale ja lahendusi millest ka "sys" läbi ei jookse

Anonymous kirjutas:Tänud kiire vastuse eest.
See pisiasi jäigi ennem märkimata,et aurutõket ei tahaks paigaldada kui ,siis vaid pabertõke. Seina lõige seest-välja oleks järgmine: kivi/puit sisevooderdus, soojustus 50mm, diagonaallaudis 22mm, 45x145 karkass ja soojustus150mm, OSB tuuletõke, roov 25mm, voodrilaud. Sellise lõikega tekkiski küsimus kas niiskus ei kogune OSB alla? Kasutatud OSB on 10mm ja soov oli ehitada sein hingav ilma igasugu tõketeta kui see on võimalik. Vanematel aegadel ei kasutatud puitmajades mingeid aurutõkkeid ja need majad on siiani enamus hästi säilinud, ilma igasugu hallituse ja niiskuskahjustusteta. OSB sai aga paigaldatud karkassi tugevdamiseks ja loomulikult alles pärast paigaldust hakkasin kahtlema OSB võimes niiskust läbi lasta.

OSB on võrreldes soojustusega suur aurutõke. Seespool vajalik nüüd aurutõke.
Selleks võib olla ka Teie kivi/puit sisevooderdus. Iseasi kui aurutihedalt need seinas omavahel pandud on.

Vanematel aegadel ei kasutatud ka tänapäevaseid ehitus ja soojustusmaterjale. Majad ei olnud ka nii õhutihedad. Tuul puhus läbi akende, uste, seinte mis oli ventilatsiooni eest.

OSB kasutamine väljaspool soojustust eeldab väga head aurutõket .. kuna OSB ise auru läbi ei lase .. kui aurutõke nigel, siis tulemuseks märg soojustus ja hallitus OSB siseküljel ..
kasuta seda plaati seespool soojustust - on mingil määral aurutõkke eest ja konstruktsiooni jäikust suurendab ka ..

Siinsed inimesed ei teaikka midagi OSBst - tundub nii.
MIs krd Saksa plaat kvaliteetsem - hiina omast jah küll, aga kui sa ei tea, kes ja kus on esimene tehas, kes alustas OSB tootmist euroopas ja kes sai esimesena Saksa ehitusloa OSB-le - siis palun ära võta sõna.
Ja OSB on hingav materjal ja ei hallita juhul muidugi, kui keegi eipaki teda kile sisse, nagu viimasel ajal majades tehakse - sellistes kile majades hakkab isegi fiboplokk hallitama.
Ehitage maja normaalselt ja ärge topige sinna igasuguseid vahekilesid ja asju, mida projekteerijad ja arhitektid soovitavad.
Mul endal OSB maja ja ei hallita kusagilt, ilma mingi kile ja auru tõkketeta!!!!

JanCoy kirjutas: Ehitage maja normaalselt ja ärge topige sinna igasuguseid vahekilesid ja asju, mida projekteerijad ja arhitektid soovitavad.
Mul endal OSB maja ja ei hallita kusagilt, ilma mingi kile ja auru tõkketeta!!!!

Tõesti ärge te mitte mingil juhul projekteerija soovitusi kuulake, nemad ei tea mitte midagi, õpivad seal ülikoolis 5 aastat mingit jama. Mõtetu värk

Kust sina tead mis sul seal seina sees hallitab ja mis mitte? Ja kui tervis halb, siis raske elu ja valitsus kõiges süüdi, ise hingad hommikust õhtuni hallitust:D

JanCoy kirjutas:Mul endal OSB maja ja ei hallita kusagilt, ilma mingi kile ja auru tõkketeta!!!!

Kile ja aurutõket sellepärast polegi vaja et OSB ise on aurutõkke eest, siuke mitte hingav materjal.

...Soovitage mingit lahendust siis asjale!!!
Kas te tahete öelda, et OSB-d ei saagi tuuletõkkena kasutada, kuigi tootja nimetab seda tuuletõkkeplaadiks!!!
Ütleme siis nii, et kui panna OSB väljapoole, siis on aurutõkkepaber kohustuslik!!!

Mina olen kuulnud ka sellist juttu nagu JanCoy kirjutab osb paigaldamisest.Usun.See arhitekti jutt oleks võinud muidugi ära jätta.

kas osb laseb siis auru läbi või ei lase- kurat võtku kõik ajavad eri juttu.
tahan endal kasutada kipsialusplaadina vaheseintes.äkki Hr Alar teab midagi sellest.

Enamus ehitusmaterjale laseb veeauru läbi ja miks OSB peaks erand olema. Sellegi poolest ei tohiks neid suvaliselt väliskonstruktsiooni paigaldada. Vaheseintes ei ole ju mingit vahet, kas OBS laseb või ei lase auru läbi, paigaldada võid mõlemaid.

Kui soovite hinnata kas materjal laseb niiskust ja õhku läbi või mitte, tuleks hinnata materjali veeauru läbilakskvust ehk difusiooni teguri väärtust, mis tuleks läbi korrutada materjali paksusega.

Õhul on diffusiooni väärtus 1.
EPS 60 difusiooni väärtus on näiteks 20-40.
12mm paksusel OSB-l näiteks on väärtus 142.

MIda suurem on number, seda kehvemini laseb läbi. Numbrid peaksid hoonest seest väljapoole liikudes järjest väiksemaks minema, ehk materjalid peaksid hõredamaks minema.

Alati tuleks igat toodet konkreetselt eraldi vaadata. OSB plaat on sama lai mõiste nagu kips plaat. Tegelikult on olemas palju erinevaid plaate millel on erinevad omadused. Osad on tihedamad, osad hõredamad.

Üldiselt tasuks alati vältida OSB kasutamist tuuletõkke plaadina. Kui seda on tehtud, siis tuleks suurt tähelepanu pöörata korralikule aurutõkkele.

Keegi on vana teema välja kaevanud.
Hea teema selles mõttes, et iseloomustab hästi olukorda meie ehitusmaastikul.
Ehkki ehitamiseks peab olema projekt, ehitamine peab toimuma projektikohaselt ja projekti koostama, sh lahendusi ning nendesse lahendustesse materjale määrama peaks asjatundja ehk vastavat pädevust omav spetsialist, siis tegelik elu kipub olema sootuks teine. Ehitatakse kas ilma projektita või eelprojektide järgi.
Eelprojekti alusel ehitamine aga tähendab tegelikult samuti ehitamist kuidas jumal juhatab.
Levinud on suhtumine, et õppinud inimesed on lollid, mina ise olen sündinud tark ja tean kõike paremini. Ja nii need ehitused kerkivad - ikka kuidas jumal juhatab.
Kas OSB sobib tuuletõkkeks?
Jämedalt võttes niiskustehniliselt on materjalikihid õigesti määratud kui sisepinna lähedal asuva kihi aurutakistus on vähemalt 5 korda suurem, kui tuuletõkkekihil. Soovides kasutada tuuletõkkekihiks OSB plaati, paigalda sisse sama materjali 5 korda paksema kihi.
Kilega aurutõkkesse ei saa väga kindel olla, sest reeglina kinnitatakse pärast kilet veel materjale ehk tegelikult augustatakse kile sõelapõhjaks ja selle kile tegelik aurutakistus konstruktsiooni paigaldatuna ei ole kunagi samaväärne tootjaandmetes olevaga.

Kodumaja sertifitseeritud seinalahendus https://www.sintefcertification.no/prod ... nload/1738

Tere. Ka sertifikaate peab oskama insenerlikult lugeda. Jah pildi peal variandid OSB-ga töötavad juhul kui.... Aga neid kuisid hakkab tulema riburadapidi palju. Ja kui neid "kui"-d ei tööta (ja väga tihti ei tööta), siis on jamad kaelas. Jamad on omanikul, mitte Kodumajatehasel. Joonisel toodud , sertifitseeritud läbilõige töötab, aga kogu konstruktsioon ei tööta. Selliseid mädanevaid Nif-Nif maju on Eestis tuhendeid, eks neid tehakse ka mujale. Ega ajudega insnere igale poole jõua. JOKK. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Pm toimivat lahendust, mis "päris-maailmas" toimib....polegi. On valed ja veel valemad lahendused. Mittes kuskilt ei saagi tõest informtsiooni. Üks väidab et sise- ja väliskihi aurutihedus peaks olema 5:1. No võta nüüd kinni, ja siis tulevad veel mingid "kui"-d. Mis puutub inseneri lahendustesse, siis täpselt samasugust asja näevad insenerid ka vahest ikka väga erinevalt. Just mõtlen seda et tava inimene ei saagi kuskilt infot mis vastaks tõele. Keda usaldada või keda mitte???

Elamu ei koosne vaid seintest, töötavad erinevad lahendused kui kogu tervik neid arvestades kokku on pandud.

Tere. "Päris-maailma-lahendusi" on ikka küll, aga meie ehitusdzungli tingimustes, kus põhikriteeriumiks on "odav, kiire, lihtne" on neid väga raske rakendada. Kuigi mitte võimatu. On olemas insenerid ja on olemas "insenerid". Tõene või mittetõene informatsioon on ehitusdzungli tingimustes sõltub ostja enda kriteeriumist. Kui ostja suudab kriteeriumi välja mõelda, siis on juba tõese/mittetõese väljaselekteerimine lihtne. See aga ei pruugi kattuda projekteerija/ehitaja tõese/mittetõese kriteeriumiga. Ja riik jätab ehitusdzunglis orienteerumise täielikult ostja teha. Parim, mis teha annaks on leida endale pädev ehitusdzunglis orienteeruja, kes ei lase ostjat dzungliseaduse kohaselt nahka pista. Või ise endale teemad selgeks teha. Või visata kulli/kirja lootuses et äkki pääseb eluga dzunglist läbi. Lugupidamisega. alar Piirfeld