Raudbetoonpaneel ja niiskus/vesi

[marko57]

Tere,

Kui suurt kahju teeb raudbetoonpaneelile aastate jooksul saadud vihm ja külmumine?

Leidsin turult ühe poolelioleva majakarbi, mis on seisnud ca. 20 aastat. Peale on küll ehitatud ajutine katus ehitise kaitsmiseks, aga see on mingil hetkel järele andnud ning vihm pääseb konstruktsiooni sisse. Lisas on paar pilti betoon laepaneelidest, mis on murenenud ning armatuur seest roostes.

Kas see võib osutuda probleemiks või ei ole kahjustused veel nii suured, et paneelid ei oleks kasutatavad juhul kui need ära puhastada ning katusekate taastada millega lõppeb konstuktsioonide aktiivselt vee saamine ning saavad hakata vähehaaval kuivama?

https://www.dropbox.com/s/ulzsfmyhmkoa0 ... 0.JPG?dl=0
https://www.dropbox.com/s/nxn0rx3qwkhpz ... 9.JPG?dl=0

[pold]

Teisel pildil olev roostes armatuur betooniga ühenduses enam ei ole ning seega ei tööta. Märjalt jäätumine vähendab betooni tugevust.
Paneeli taastamine on tülikas töö, selleks peaks puhastama armatuuri roostest ja tegema uue kaitsekihi (vaata lennusadama renoveerimistöid).
Kas objekti hind on hea ka siis, kui kõik paneelid tuleks välja vahetada?

Kui suurt paneeli kandevõimet täpselt sellel majal vaja on, keegi piltide järgi ei ütle. Ilma inseneri arvamuseta ehitamist ei soovita alustada.

[T25]

Tundub suht lootusetu üritus olema. Hea näide muidugi tavaarmatuuri vastupidavusest. Betoonmajade metallarmatuur peab vastu, kui seal pidevalt köetakse ja hoitakse madalat õhuniiskust. 20 aastat ilma kütteta paneb aga armatuuri kiiresti roostetama. Kui armatuuri kaitsekiht õhuke on, mida pildilt vaadates ka näha on, seda kiiremini armatuur rooste läheb. Siin foorumis naerdi mind välja, kui selgitasin, miks armatuuri kaitsekiht oluline on ja kui avaldasin arvamust, et puuriga armatuuri tabamine on kahjulik. Fakt on see, et kui puuriga armatuuri pihta minna, siis sealt saab alguse roostepesa ja armatuuri eluiga kahaneb kordades.

[Urmas]

Siin foorumis naerdi mind välja, kui selgitasin, miks armatuuri kaitsekiht oluline on ja kui avaldasin arvamust, et puuriga armatuuri tabamine on kahjulik. Fakt on see, et kui puuriga armatuuri pihta minna, siis sealt saab alguse roostepesa ja armatuuri eluiga kahaneb kordades.

Ja naerdakse ka edaspidi kui sa ei oska vahet pildil nähtud, 20 aastat ilmastiku meelevallas olnu ja kasutuses olevates majades(üldjuhul kortermajad) normaalsete tingimuste vahel.

[T25]

Siin foorumis naerdi mind välja, kui selgitasin, miks armatuuri kaitsekiht oluline on ja kui avaldasin arvamust, et puuriga armatuuri tabamine on kahjulik. Fakt on see, et kui puuriga armatuuri pihta minna, siis sealt saab alguse roostepesa ja armatuuri eluiga kahaneb kordades.

Ja naerdakse ka edaspidi kui sa ei oska vahet pildil nähtud, 20 aastat ilmastiku meelevallas olnu ja kasutuses olevates majades(üldjuhul kortermajad) normaalsete tingimuste vahel.

Mul on küttega garaaz, õhuniiskus on 35% peal. Vaja oli puurida auk betoonpõrandasse ja tabasin armatuuri. Nägin koledat vaeva, et sellest läbi minna, 12 mm armatuur oli. Kuna kivipuur seda ei võtnud, siis jäi puurimine pooleli , ning pidin uue puuri ostma . Järgmisel päeval, kui tulin, siis vaatasin auku ja nägin , et armatuur oli juba roostetama hakanud selle koha pealt, kus puuriga pihta läksin.

[Urmas]

Mul on küttega garaaz, õhuniiskus on 35% peal. Vaja oli puurida auk betoonpõrandasse ja tabasin armatuuri. Nägin koledat vaeva, et sellest läbi minna, 12 mm armatuur oli. Kuna kivipuur seda ei võtnud, siis jäi puurimine pooleli , ning pidin uue puuri ostma . Järgmisel päeval, kui tulin, siis vaatasin auku ja nägin , et armatuur oli juba roostetama hakanud selle koha pealt, kus puuriga pihta läksin.

10mm kõrvale ei saanud uut auku puurida? Palun tee ikka vahet roostel, et kas on hetkeline roostekirme või rooste on tekkinud ja teinud oma tööd 20 aastaga jooksul ikka väga erinevates ilmastikutingimustes.
Jah, ka ise viisin kunagi roostetanud kreissae raami kohalikku töökotta, kus see lasti ilusti ikka väga haljaks. Koju jõudes ja pool tundi hiljem kui tahtsin hakata kruntima, oli roostekirme juba peal. Ei lasknud ennast sellel kirmel häirida ja kruntisin ära. Nüüdseks on see saeraam olnud aastaid igatsugustes ilmastiku tingimustes ja seal, kus on kerged kriimud, võib tõesti näha ka vähest rooste tekkimist.

[aero]

T25-l on ōigus selles, et soodsates tingimustes hakkab legeerimata teras kiirelt roostetama. Aga ta unustab ära, et tingimuste muutmisel see protsess sama kiirelt ka peatub. Nt paned oma puuraugu hermeetikut täis, niiskus kuivab välja ja enam hapnik ligi ei pääse.

[Urmas]

T25-l on ōigus selles, et soodsates tingimustes hakkab legeerimata teras kiirelt roostetama.

Kasutaja aero, T25-l on õigus ainult niipalju, et tingimustes, kus on vähegi niiskust, hakkab legeerimata teras kiiresti roostetama, kuid T25 paneb kõik tingimused ühte patta ja puuks on tema jutu järgi kõikidel paneelidel sõltumata igasugustest tingimustest. Vahet ei ole, kas 20 aastat vihmade ja külmade kontrollimatutes tingimustes olnud majal või 50+ aastat tagasi ehitatud esimestes Mustamäe majade enam-vähem kontrollitud tingimustes.

[Äärenurk]

Fotod on ainult mõnest kohast. Kas ka ainult kõige hullematest? Kui objekti vastu huvi on, siis soovitaks tellida raudbetoonkonstruktsioonide ekspertiisi, mis ammendava vastuse annab. Ekspertiis antud juhul tähendab seda, et mõõdetakse reaalselt betooni karboniseerumist, terase roostetamist jm. ning antakse edasised soovitused.

[T25]

Fotod on ainult mõnest kohast. Kas ka ainult kõige hullematest? Kui objekti vastu huvi on, siis soovitaks tellida raudbetoonkonstruktsioonide ekspertiisi, mis ammendava vastuse annab. Ekspertiis antud juhul tähendab seda, et mõõdetakse reaalselt betooni karboniseerumist, terase roostetamist jm. ning antakse edasised soovitused.

Nalja teete mehed või. See asi tuleb kokku lükata ja killustikuks teha. Armatuur on roostes ja paisunud ning betooni puruks lükanud.

[Neljapäev]

Siinsed insenerid jäävad kuidagi ühte detaili kinni. Mina näen seal lisaks lootusetult kehvas seisus eelpinge-elementidele veel teisigi ohtlikke vigu!
Kas T25 ja Urmas mängivad kaasa?

[T25]

Ikka mängime. Minu arvates sillus paneelide all on tiba õblukese võitu, võiks olla 2 x tummisem vertikaalsuunas. Siis veel ma kahtlustan, et paneelide toestus sillusele/seinale sellisel kujul, sellise ulatusega ja ankurdusega võib olla kahtlust äratav. Samuti silluse toestus seina sees võiks olla hajutatud laiema betoonist valatud padjaga. Äärmine betoonpaneel tundub olema originaalist kitsama mõõtmega ehk siis ilmselt on seda kuidagimoodi väiksemaks raitud.

[Neljapäev]

Suurim häda vast jah selles, et õõneka toepind peab olema ca 80 mm otsast. Lisaks on paneelid perimeetrist monolitiseerimata. Seda kas vuugid on monolitiseeritud ei saa pildilt aru, aga ankurdusvardaid ka vuugis ei ole.

[rst]

Minu teada, võin vabalt ka eksida, siis Eestis ei ole toodetud vähemalt 20a eelpinge õõnespaneele ristsarrusega.
Ehk, siis tõenäoliselt on need paneelid veel vanemad, kui 20a. Ma ise pakuks, et need pigem 90ndate algusest, siis veel kasutati ristipidi sarrust õõnespaneelides.
Antud olukorda saab lappida ikka aga kui omanik ei ole viitsinud katust maja karbil vettpidavaks teha, siis mis muid üllatusi seal võib veel varuks olla?
Esialgne odav hind võib pärast osutuda kordi kallimaks, kui nullist uue ehitamine.
Soe soovitus: HOIA EEMALE SELLEST HOONEST!