Ehitusfoorum

Tere

Olen raske olukorra ees kuna enne pole mind antud valiku ette pandud....
Nimelt plaanis mere kaldale hakata ehitama uut kahekorruselist maja ja eesmärk rajade see 0 energiamärgistusega.
Ekskiisprojekt olemas aga nüüd vaja otsustada millest ehitada väliseinte ring? Kas ehitada maja täiesti puitsõrestikule või näiteks välised seinad aeroc, ja soojustus jne.
Maja fassaad tuleb puitlaudis. Mis lahend oleks soodsam ja mõtekam?
Tänud ette, abi eest!

§ 38. Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd
(1) Ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on:
1) mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit;
2) mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit;

Olen ise Narva-Jõesuus nö rannale projekteerinud, aga seal olid vanad vundamendid ees "ootamas". Mudu põleks midagi lastud teha.

Asukoha pärast pole vaja muret tunda, detailis juba kõik kinnitatud ning ka ehitustingimused väljastatud

Milo kirjutas: 06 Jaan 2020, 16:40 Kas ehitada maja täiesti puitsõrestikule või näiteks välised seinad aeroc, ja soojustus jne.
Maja fassaad tuleb puitlaudis. Mis lahend oleks soodsam ja mõtekam?

Mul on viimase 5 aasta jooksul olnud vähemalt 5-7 tellijat, kelle majadele on teinud siseviimistlust ja kellede majad on ehitatud aeroc375-st. No ei ole ma kuulnud nende käest kurtmisi ülemõistuse küttekulude pärast. Aga võib-olla nad nad teenivad nii palju, et ei tunne muret olmekulude pärast. Oma maja on normaalset palka teenivate inimeste jaoks, üürivad keskmisest jõukamad. Hiljutisest objektidest meenub kohe paar tükki. Kolm aastat tagasi siseviimistlesin Aeroc 375-st maja ja nüüd, eelmisel sügisel, samale tellijale samasugusest materjalist. Mõlemil välisviimistluseks laudis ilma soojustuseta. Küsisin huvi pärast eelmise maja küttekulude kohta. Olevat jäänud talvel kuni 200€ piiresse koos sooja veega. Mind huvitab küttekulude puhul alati maksimum, ülejäänu tuleb boonuseks. On paar tellijat, kellede majad on olnud fibost+soojustus. Ka ei nurise. Kuna olen oma loomult laisk, siis püüan hakkama saada lihtsamalt ja püüaks kindlasti ka odavamalt. Ise ei saa aru, et kuidas saab olla kallim Aeroc375, mille viimistlemiseks on vaja teha ainult sise- ja välisviimistlus vs maksta Aeroc200 või fibo müüride eest+soojustus+viimistlus.
0 energiamärgisega! Võtad lehm tuppa? Kusagil oli, et arvestatakse märgise arvutusel ka koduloomadega. Kas arvestatakse ka sellega, et ämm võib olla kas 50kg või 120kg eluskaaluga? Soojaeritus on seoses kaaluerinevusega totaalne. Kas sul lubatakse tuulikut või päikesepaneeli püsti panna? Saaksid ilma tuulikuteta/päikesepaneelideta ikkagi veel 0-märgiga maja või peaksid paar bernhardiini 0-märgise saamiseks soetama? Huvitav, kas projekteerijad ja nende töödele heakskiidu andvad ametnikud arvestavad ka 0-energia maja puhul ka asukohta Eesti Vabariigis? Kas ikka oleks projekteerimisele esitatavad tingimused samad nagu külmapealinnadele Kuusiku ja Jõgeva või viimasel ajal kliimasoojenemise tagajärjel enamus ajast +kraadides vaevlevate Kuressaare või Kärdla või Visbyga(Vormsi)?

NB! Ärge unustage ära kliimasoojenemist ja seda juba lähima 10-20-30-40-50 aasta jooksul tagasi ei pööra ehk jääaega ei tule veel niipea! Isegi kui Gretakese tahtmised saavad teoks ja hakkame ainult purjetama ja hobestega sõitma.

Ahjaa, unustasin kirjutada ka puitkarkassmajade viimistlusest ja nende omanike kogemustest. Puitkarkassmajade puhul võivad olla teistmoodi mured. Ühest olen kirjutanud. Kui viitsid otsida, siis siinses foorumis mõnes teemas olen kirjeldanud viimistlust peale 2005 aasta jaanuaritormi. Samas, eelmisel suvel sai viimistletud 700m2(seinad laed) puitkarkassmaja, mille sisepinnad olid kõik kipsplaadiga viimistletud. Sügisel sai tehtud lõppviimistlus(põhivärv) ja paari kuuga ei olnud kipsplaatide vuukidesse pragusid tekkinud, aga ega ma pole peale eelmise aasta viimaseid torme seda maja külastanud. Nii, et minu teenuste tellijate kogemused seinast seina.
Loomulikult, valik on sinu!

Minu üle-eelmises kommentaaris esitatud küsimused mõeldud bürakraatidele, kes on välja mõelnud need jaburad nõuded passiiv-/0-energia/+energia majadele.
Toon näite, mida ei suuda arvestada mitte ükski projekteerija ja projekti kinnitav KOV ehitusminister. Ma võin ehitada esialgse projekti järgi passiivmaja, kuid nii minu ja naise kurvastuseks tobedate asjaolude kokkusattumisel asuvad maja valmimisel meie juurde elama mõlema hobikokkadest ämmad. Persses värk ja kui soovime ämmadest lahtisaamiseks maja maha müüa ning potentsiaalne ostja vaatab elektriarveid, siis saadab meid pikalt. Miks? Ostja soovis osta passiivmaja, kuid energiakulude arvete järgi on see hoopis suuremate kuludega kui nõuka ajal ehitatud, kui mitte sitem.
Kokkuvõtteks- ehita keskmise soojapidavusega maja, passiivmaja numbrid on nagu sugu- lihtsalt "konstruktsioon"(mida iganes see sõna ka ei tähendaks)!

Urmas,
mina teen ettepaneku seadustada mitmenaisepidamine (no mõni tahab ka mehi pidada mitut). No mõtle ise, kui mitu 120kg ELUSkaaluga ämma soojendavad onni kodus. Viskad pisut listeerialõhet ja põhku ette ja elu ilus. Ämmade jääkidest teed biometaani, saad praemuna ka teha.

suvaline kirjutas: 06 Jaan 2020, 21:16 Urmas,
mina teen ettepaneku seadustada mitmenaisepidamine (no mõni tahab ka mehi pidada mitut). No mõtle ise, kui mitu 120kg ELUSkaaluga ämma soojendavad onni kodus. Viskad pisut listeerialõhet ja põhku ette ja elu ilus. Ämmade jääkidest teed biometaani, saad praemuna ka teha.

Arvestades teiste kultuuride(on vist poliitkorrektne väljend) pealetungi intensiivsust, pole välistud ka sinu pakutud variant. Mõnes Aafrika riigi kultuuriruumis on 120kg eluskaaluga naisterahvas meie kultuuriruumi mõistes nälginud modell.
Kui nüüd tõsiselt arvutada, siis minu kalkulatsioon näitab, et mul on odavam bensiinigeneraatoriga elektriküttele ehitatud maja soojas hoida kui teisest kultuurist nelja ämma+nende tütred+ülejäänud suguharu.

Urmas,
bensiin on ju taastumatu. Eluskaaluga ämmasid saab ka kohalikust faunast. Pigistad korraks silmad kinni ja ongi soe majas. Kui ikka õudne on siis pigistad nati kauemaks silmad kinni. Aga tee ikka lõppeks lahti kah, sest mudu võib saunaks kätte ära minna.

suvaline kirjutas: 06 Jaan 2020, 22:06 Urmas,
bensiin on ju taastumatu. Eluskaaluga ämmasid saab ka kohalikust faunast. Pigistad korraks silmad kinni ja ongi soe majas.

Eksid, suvaline, eksid! Sul on arvutuste eelduseks natuke valed sisendandmed. Mitme ämma puhul võib ju isegi aknad lahti teha kui palav hakkab või naabrimehe garaaži ennast jahutama minna, aga ega sellepärast nende ülalpidamiskulud vähene. Umbes nagu EE või EL või TV veearvetega, küll põhjusi leitakse.

suvaline kirjutas: 06 Jaan 2020, 22:06 Urmas,
bensiin on ju taastumatu. Eluskaaluga ämmasid saab ka kohalikust faunast.

Arvutasin natuke ja tulemused näitasid, et vanapoiss, elades 240m2 kasuliku pinnaga ja ainult tunduvalt kallimat taastuvenergiat tarbiva elektriküttega majas ja kes aeg-ajalt kasutab naissoost eskorttöötajate teenuseid, siis tema ökoloogiline jalajälg on nagu kärbsesitt vs lehmakook(ühe ämma ja tema tütre ülalpidamine).

Jeerum küll, millest Te aru ei saa. Ei ole üks ämm ja üks tütar! Mitu võib ka olla ja ega neid mitut ei pea üleval pidama, eriti ämma (see arvab siiani, et tütar neitsi)! Ja kuidas kov sotsiaaltöötaja (naissoost eskorttöötaja) nüüd Teile ette jäi? Mulle tõid viimati proteesi liimi ja piima, viimane läks küll hapuks ...

Ja kui me nii jätkame siis Milo ostab telgi.

suvaline kirjutas: 06 Jaan 2020, 22:06 Eluskaaluga ämmasid saab ka kohalikust faunast.

Suvaline, seaduskuulekas nagu sa oled ja püüan olla minagi, siis vähemalt hetkel kehtivate kohalike seaduste järgi ei saa olla seaduslikud ämmad, vaid ainsuses ehk ämm. Minu silmad seda seadusemuudatust ei näe, aga lastest on kahju.
Mis puudutab telgi muretsemisse, siis kui Gretakese juttu seedida, hakkasin arvutama, et mida oma korterite müügist ja paari telgi(teine telk üüritelgiks) ostust ülejäänud rahaga teha. Osta telke tootvate firmade aktsiad?

Urmas kirjutas: 06 Jaan 2020, 19:06 NB! Ärge unustage ära kliimasoojenemist ja seda juba lähima 10-20-30-40-50 aasta jooksul tagasi ei pööra ehk jääaega ei tule veel niipea! Isegi kui Gretakese tahtmised saavad teoks ja hakkame ainult purjetama ja hobestega sõitma.

Siiski see kliimasoojenemine Eesti kontekstis ei tarvitse olla raudkindel, osa teadlasi on välja käinud ka hüpoteesi, kus arktiliste alade ja liustike kiire sulamisega tekkiv veekogus ei jäta mõjutamata ookeanide hoovusi, juba täna võime lugeda pealkirju "Uuring: kliimasoojenemine on viinud Golfi hoovuse 1600 aasta madalseisu
Kogu Põhja-Euroopa kliimat mõjutava hoovuse aeglustumisel võib olla katastroofilisi tagajärgi, kirjutab The Guardian." Teatavasti meie laiuskraadil ilma ookeani hoovuse soojenduse mõjuta oleks tundra ja igikelts
Teadlaste vaatest on suurem jama tuleviku prognoosidega selles, et pea kõik tänased mudelid-algoritmid enam ei sobi, sest muutused on nii kiired, suured ja komplektsete mõjudega, mis eeldab täiesti uusi mudeleid. Näiteks igikeltsa talletunud süsiniku vallandumine on olnud suurem, kui seda eales osati ennustada, või näiteks Austraalia sellisel tasemel kuumlainet ja põlenguid ning sellest tulenevaid mõjusid ei ole teada, osatud ennustada.
Jääsulamisvesi tõstab merepinda aga samas selline kogus vett on ka massina omaette suurus, mille mõju Maa tektoonikale on veel teadmata, pinged maakoores, mida on seni uuritud ja mille käitumise kohta on senini olnud vähemalt udune ettekujutus, võib muutuda, kus lisandunud veemassi tagajärjel avalduvad tektoonilised pinged nagu maavärinad, vulkaanilised protsessid ning nende põhjustatud tsunaamid, täiesti ennustamatutes kohtades ja suurustes.
Et midagi ei saa veel kehvemaks ja meile arvamatus suunas kehvemaks minna, selles ei ole mingit kindlust täna, ja Grete üle naermine või tema halvustamine ei väära paraku kliima protsesse mingil moel.

Teemasse niipalju, et maja materjali valikul tuleks endale seada mingid pidepunktid mida oluliseks pidada, kas oluline on hinnakomponent, või hoopis ehitusmaterjali keskkonna säästlikus, kõige õhem aga soojapidvaim sein, vm, ja alati tasub selliseid küsimusi arutada oma arhitekti-projekteerijaga, kes oskab su küsimustele vastata ja kaasnevaid küsimusi-nüansse lahti seletada.
Sealjuures on huvitav, kus skandinaavias on puitmajade võidukäik, kus tõsiselt panustatakse puitmaja tehnoloogiatesse ja ehitatakse puidust ka kõrgeid korrusmaju. Eestis seevastu promotakse rohkem betoonehitisi ja omamoodi prežtiisemad on kivimajad ning kohati isegi puitkarkassmaju käsitletakse odav-säästumajade kontekstis. Betoon-kivimaja keskkonnajälg on oluliselt saastavam, kui samaväärse puitmaja oma - see võib seletada skandinaavia armastuse puidu vastu.
Miks Eestis vastupidi on võib tuleneda meie puudujääkidest, kus kivimaja tundub riskivabam, kui niiskuskahjustuse riskiga puithoone. See hirm omakorda võib põhineda meie ehituskultuurilisel kogemusel, kus meie võimekus-oskused ei küüni puitmaja riske piisavalt maandama. Vähemalt eelmise buumiaja karkassmajade puhul oli ebakvaliteetse konstruktsiooni saamine suure tõenäosusega. Karkassi vahele villa ei viitsitud korralikult panna, tuuletõkked, aurutõkked tehti lohakalt, ja oma silmaga oli võimalus näha-kuulata arendajaid-ehitajaid, kes reklaamisid oma karkassmaju "hingavana", sest nemad kilekotte ei ehita, ehk jätavad lihtsalt aurutõkke ära

Puitmaja eelis on see, et kui peakski seen sisse pugema siis on seene likvideerimine suht odav: emeriitprof Karl Õigeri "meetod".
Urmasele: ülejäänud raha eest ostke savionne kuskile Aafrikasse, seal on mitu ämma täitsa legaalne. Ja raha saate kulutada õhu jahutamisele.

Urmas kirjutas: 06 Jaan 2020, 19:06 Mul on viimase 5 aasta jooksul olnud vähemalt 5-7 tellijat, kelle majadele on teinud siseviimistlust ja kellede majad on ehitatud aeroc375-st. No ei ole ma kuulnud nende käest kurtmisi ülemõistuse küttekulude pärast.

Tean üht sellist maja. Kurdeti. Täpsemalt ei mäleta.

Urmas kirjutas: 06 Jaan 2020, 19:06 Kolm aastat tagasi siseviimistlesin Aeroc 375-st maja ja nüüd, eelmisel sügisel, samale tellijale samasugusest materjalist. Mõlemil välisviimistluseks laudis ilma soojustuseta. Küsisin huvi pärast eelmise maja küttekulude kohta. Olevat jäänud talvel kuni 200€ piiresse koos sooja veega.

Ilma m2 jm täpsustava infota on see mõttetu teave! On pea 2x suurem kui minu kulu soojustusega majas ... aga ka see võrdlus on täiesti mõttetu . Minu number on kogu tarbitud elekter - soojuspump, vent, kodumasinad, valgustus...

Teemasse - sõrestik on odavam ja kiirem kui plokkide ladumine. Massiivsem kivimaja on jälle stabiilsem, ei lähe päikese käes nii kiirelt kuumaks, vajab vähem (või ei vaja üldse) aktiivjahutust.

aero kirjutas: 08 Jaan 2020, 16:12 Ilma m2 jm täpsustava infota on see mõttetu teave!

Minu viga. Mälu järgi oli m2-d vist 120-140. See number(kuni 200€) sisaldas kogu voolumõõtjast läbikäinut, mida iganes kodus ka ei tehtud ja käis kõige külmemate kuude kohta. Kütteks Õ-V soojuspump põrandaküttele.

208m2 kahekorruseline kivimaja, välisseinad Fibo ja 20cm villa pluss krohv, lae peal pool meetrit puistevilla. Peale sissekolimist pea kaks aastat tagasi pole üle elektriarve üle €150 olnud, maaküte, neli elanikku.

Kui kunagi veel peaks maja ehitada vaja olema, siis lamekatusega puitmaja.

pancho villa kirjutas: 09 Jaan 2020, 21:59 Kui kunagi veel peaks maja ehitada vaja olema, siis lamekatusega puitmaja.

Kui sa oma eelistust ka põhjendada viitsiksid, siis võiks sellest ehk teistelegi kasu olla...

Lamekatus - sbs on odav osta ja paigaldada/uuendada, eriti veel kui sul endal on piisavalt kogemust?
Puitmaja - kuna Norras sisuliselt muud ei ehitatagi, on kõik tuttav, saaksid suures osas ise hakkama?

Lumest rääkimine tänases talves kõlab küll nagu poodu majas nöörist rääkimine, aga kas lamekatus koguneva lume ja selle kõrvalamise kontekstis ei ole liialt tülikas valik. Isegi viilkatusega majade puhul võib harvadel talvedel tulla ette olukordi, kus mõistlik lumi katuselt alla aidata. Lamekatuse puhul tunduks probleem ja rookimistöö veel tõenäolisem-tõsisem.
Varem-vanasti ei soovitatud lamekatuseid ehitustehnilistel põhjustel, kus ebatiheda konstruktsiooni või loomuliku lagunemise tagajärjel sademekahjud alati tuntavamad-suuremad. Tänapäeval vist materjalid-tehnoloogiad paremad ja lekkeid-probleeme vähem.

Lume rookimisega hoogu minnes võib katusekattele haiget teha. Eriti kui rookija ei tea, kus tuleb eriti ettevaatlik olla. Mugav variant - katusekonstruktsioon arvestab lumekoormusega, rookima ei pea. Kui ma õigesti mäletan siis minu lapsepõlves oli katusekatte rullmaterjali võimalik palja käega rebida, käristada - polnud klaaskiudvõrku sees.

Puitkarkass/vill majast jookseb kahurimürsk, hea õnne korral sirgelt läbi, ilma detonaatorit aktiveerimata ja pauku tegemata.
Palkmajas ja karkassmajas on maavärina korral suurem ellujäämise võimalus.
Ehk valikukriteeriumeid on mitmeid erinevaid.

ping kirjutas: 10 Jaan 2020, 13:09 Puitkarkass/vill majast jookseb kahurimürsk, hea õnne korral sirgelt läbi, ilma detonaatorit aktiveerimata ja pauku tegemata.
Palkmajas ja karkassmajas on maavärina korral suurem ellujäämise võimalus.
Ehk valikukriteeriumeid on mitmeid erinevaid.

Jah, selliste nüansside peale maja materjalide valikul nagu ei tulnudki tänapäeva pidevalt muutuvas poliitilises olukorras ja kliimasoojenemisega seoses olevate võimalike ettearvamatute seismiliste probleemidega.

aero kirjutas: 10 Jaan 2020, 10:15
Kui sa oma eelistust ka põhjendada viitsiksid, siis võiks sellest ehk teistelegi kasu olla...

Lamekatus - sbs on odav osta ja paigaldada/uuendada, eriti veel kui sul endal on piisavalt kogemust?
Puitmaja - kuna Norras sisuliselt muud ei ehitatagi, on kõik tuttav, saaksid suures osas ise hakkama?

Kusjuures ei oska võrreldagi, kumb see odavam või kallim tuleks, kas viilkatus kiviga või lamekatus PVC kattega (SBSi ei oska ja ei taha), lihtsalt ruumi optimaalne kasutus ning lihtne ja loogiline ülesehitus. Tänapäeval projekteeritakse lamekatused piisavalt tugevaks, et meetrine sulalumekiht ei too lage kaela. Linnakeskmes on kasutusel pigem süsteemid, mis paduvihma puhul ainult osa korraga kanalisse laseb, et vältida üleujutusi. Aga neid alumiiniumlabidatega puhastatud katuseid on üle kaetud küll..

Mulle meeldiks, kui kõike oleks lihtne kinnitada ning isetegevus on ka muidugi suur osa. Krohvi ei taha enam kunagi näha, laudis oleks tõeline õnnistus fassaadikattena.

pancho villa kirjutas: 10 Jaan 2020, 19:22 Tänapäeval projekteeritakse lamekatused piisavalt tugevaks, et meetrine sulalumekiht ei too lage kaela.

Millisest ajahetkest hakkab tänapäev? 10.jaanuarist 2020 kell 22.59? Kuna olen sutsu laisk, seega panen üldviite teemale, kuidas tehti katuseid lähiminevikus ja kuidas Jaapanis tehti katused piisavalt tugevaks juba sajandeid tagasi! https://www.ehitusfoorum.com/viewtopic.php?f=12&t=61172