Ehitusfoorum

Tere,

Ühekordne viilkatuse ja külma pööninguga maja , vahelaed rb paneelidest, kogu ventilatsioonitorustik ja kaabeldused plaanitud paneelide pealt ja seejärel villaga soojustada. Kuidas sellisel juhul kõige paremini teostada aurutõke soojustusvilla kaitseks. Kas seespidiselt on mõni hea variant olemas. Pööningul arvestades igasugu läbiviikude rohkust ilmselt ka keeruline. Kuidas oleks võimalik parim tulemus saavutada.

ma ei tõkestanudki. kas betoon ei ole piisav?

Aurutõke villa kaitseks on loogiline panna paneellae peale. Mitte alla.

Hiid kirjutas: 06 Jaan 2020, 06:48 ma ei tõkestanudki. kas betoon ei ole piisav?

Betooni aurutihedaks ei loeta. Aga ikka betooni peale pannakse aurutõke jah.

hmm
kõik need majad, mille avatäidete servad teibitakse aknaraamide külge, lasevad kogu auru läbi seinte, soojustuse sisse siis?

Mul on küsimus- kas te oma aurutõkke ja hingavusega vastuollu ei lähe? Sillatalad tehakse betoonist ja nüüd mingi probleem, et tibake hingeõhku satub soojustusse. Teemaalgataja- sa ei tee ju enda majast pesumaja, kus märja pesu kuivatusruumis on sul voodi. Võta asja rahulikult ja ära mõtle üle. Kui 4000 aasta vanused muumiad avastati, ei olnud neil isegi mitte hallitust, ainult tolleaegne tolm, kuigi püramiidides puudus tänapäevane soojustagastusega ventilatsioon. Miks?

Ma võiks ka mingeid naljakaid pseudoparalleele siia panna, aga tõesti ei viitsi.

haviuim kirjutas: 05 Jaan 2020, 21:51 Kuidas oleks võimalik parim tulemus saavutada.

Parim tulemus ja rahulolu endaga on võimalik saavutada nii- selmet mõelda, kumbale poole raudbetoonist laepaneele paigutada aurutõke, siis sinu asemel ostaks kohalikust poest 30cm "kanavõrku" 1m rullist, läheks pööningule ja teeks katuse mõlema poole viilu otstesse 25x25cm augu ja naelutaks võrgu aukude ette. Seejärel sõidaks Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piiril asuvasse poodi Alko1000 või SuperAlko, ostaks sealt sama summa eest, mida sa kasutaksid aurutõkkele, paar 1l Vana Tallinnat, paar 1l Ballantines viskit, mõningad kastid kohalikku head õlut ja matkatooli. Suvel kui on ilusad ilmad, tood kogu ostetud kraami õue ja hakkad nautima, kuidas kuldnokad-pääsukesed-siisikesed jms linnud üritavad pööningule pääseda nautima sinu elutegevusest tekkinud ja ventilatsiooni kaudu veel mitte välja imatud auru. Äge vaadata ju, lisaks saad teistele rääkida, kuidas linnud käivad sinu maja unkaaugust auru hingamas! Umbes sama nagu jaapanlased käivad raha eest teatud baarides värsket õhku hingamas. Kui oskad hästi serveerida, võid selle vaatepildi eest hakata isegi raha küsima. % kasumist ei taha, peaasi, et saaks kedagi aidata. Noh, samariitlane olen.

Ja ärge kommenteerige, et ma olen loll või purjus, mul on lihtsalt ideed! Mu ideed ei pruugi küündida bakalauruse- või magistritöö tasemele ja vaevalt ka selle idee kohta kõrgharidust tunnistavat dokustaati antakse, aga nagu tänapäeval öeldakse- ei tohi initsiatiivi maha suruda. Olgem avatud kõigele!

Hiid kirjutas: 06 Jaan 2020, 21:11 hmm
kõik need majad, mille avatäidete servad teibitakse aknaraamide külge, lasevad kogu auru läbi seinte, soojustuse sisse siis?

Teema oli raudbetoonist laed. Kas sinu küsimus käib betoonseintega majade kohta? Minu teada betoon üldjuhul paljaks ei jää vaid viimistletakse, kaetakse seest nt värviga, lakiga.

laed jäävad viimislemata siis?
Või mille poolest erinevad laed seintest?

Algküsimuse täiendamiseks, raudbetoon õõnespaneellaed jäävad seestpoolt kõik värvituna

Siin sai käidud katusele aurutõket tegemas, betoonalusele. Konsiilium insenere tegi siiski ränga vea, jättes Põhja-Baltikumi korüfeega konsulteerimata ning "kasutu" aurutõke lasti teha SBSist.

Hiid kirjutas: 08 Jaan 2020, 17:10 laed jäävad viimislemata siis?
Või mille poolest erinevad laed seintest?

Sa tahad teada - miks betoonlae ja soojustuse vahele projekteeritakse aurutõke aga betoonseinale (väljapoole) mitte. Ei tea, küsi arhitektilt. Võib-olla sellepärast, et lae/katuse kaudu lahkub hoonest põhimõtteliselt oluliselt rohkem soojusenergiat kui seinte kaudu (eeldusel, et soojustuse paksus laes ja seinas on sama) aga samas aurutõkke paigaldamise kulu laele on reeglina palju väiksem kui -välisseinale. Lihtne majanduslik loogika?

Nt soojustagastusega vent põhineb samuti tasuvusarvutusel - pika aja peale on see mõistlikum (odavam, lollikindlam) kui akende kaudu ventileerida .

haviuim kirjutas: 05 Jaan 2020, 21:51 Tere,

Ühekordne viilkatuse ja külma pööninguga maja , vahelaed rb paneelidest, kogu ventilatsioonitorustik ja kaabeldused plaanitud paneelide pealt ja seejärel villaga soojustada. Kuidas sellisel juhul kõige paremini teostada aurutõke soojustusvilla kaitseks. Kas seespidiselt on mõni hea variant olemas. Pööningul arvestades igasugu läbiviikude rohkust ilmselt ka keeruline. Kuidas oleks võimalik parim tulemus saavutada.

Isiklik arvamus, et sellisel puhul pole aurutõket vaja. Betoon ise pidurdab piisavalt auru liikumist niipalju, et soojustusse sattunud niiskus jõuab sealt auruda, eeldusel, et betoon on õhutihe ja katusealune on piisavalt tuulutatud. Aurutõke on vajalik lamekatuste puhul, kus katusekate on pandud otse soojustuse peale ja korralik tuulutamine ei ole võimalik.

Abe räägib õiget juttu. Nii mul omal ongi...

abe kirjutas: 10 Jaan 2020, 12:59 Isiklik arvamus, et sellisel puhul pole aurutõket vaja.

Hiid kirjutas: 10 Jaan 2020, 19:28 Abe räägib õiget juttu. Nii mul omal ongi...

No siis on teil kindlasti tänapäeva nõuetele vastav ökoloogiliselt vabalthingav maja.
Ma kah ei saa aru, mis temperatuur peaks toas olema, et higistamise, higistamisest tulemusena pideva pesuvahetuse, higise pesu pesemis ja kuivatamise tulemusena tõuseb toas olev õhuniiskus üle normaalsuse? Normaalse elutegevus ja töötava ventilatsiooni olemasolul on läbi betoonlae soojustusse pääseva niiskuse kogus minu arvates minimaalne. Lihtsam on teha katuse viiluotstesse augud ja sinna linnuvõrk ette klammerdada kui hakata oma ajusid vaevama ja jändama kahtlase pidavusega aurutõkke paigaldusega betoonpaneelidest lae peale.