Betoonplaadi valamine

[T25]

Kandev plaat mõõtudega 3.15mX2.10mX0,3m. Armatuuri- 12mm- plaanin panna kahes kihis, esimese 7.5cm peale alt põhjast ja ülemise 5 cm kaitsekihiga. Armatuuri sammuks 15 cm. Armatuuriks siis kasutaks klaasfiiber sarrust. Kas sellest armeeringust piisab või on veel mingeid nüansse, näiteks nurkadesse 45 kraadi all panna armatuuri vms.

[pikk88]

Sa jätad mainimata selle, mida sul see plaat tulevikus kandma peab hakkama.

[T25]

Sa jätad mainimata selle, mida sul see plaat tulevikus kandma peab hakkama.

Küsimus oli tegelikult põhimõtteline, kas kahes kihis armeeringust piisab või on tarvis veel midagi. Netist sobrades leidsin, et kui valatakse näiteks kandev plaat vundamendi peale, siis nurkadesse pannakse veel ka 45 kraadi all sarrust, et vältida pragunemisi.

Näide:
https://www.google.com/search?q=corner+ ... KxKm-fyaM:

[rst]

Komposiitarmatuuri ei kasutata kandvates plaatides/talades ja postides, kuna antud tootel on natukene probleeme nakkega, siis ei tea kunagi kui palju ta tegelikult betoonis tõmbejõude vastu võtab.
Infolehelt vaadates tõmbetugevuse erinevust metallil ja komposiitarmatuuril tundub, et tegu on väga hea tootega, kuid kahjuks ta ikkagi igale poole ei sobi.
Lihtsam on lasta mõnel inseneril antud plaat tavaarmatuuriga läbi arvutada, sest 300mm paksune plaat on mõeldud pigem 6+m silde ava jaoks.

[T25]

Komposiitarmatuuri ei kasutata kandvates plaatides/talades ja postides, kuna antud tootel on natukene probleeme nakkega, siis ei tea kunagi kui palju ta tegelikult betoonis tõmbejõude vastu võtab.
Infolehelt vaadates tõmbetugevuse erinevust metallil ja komposiitarmatuuril tundub, et tegu on väga hea tootega, kuid kahjuks ta ikkagi igale poole ei sobi.
Lihtsam on lasta mõnel inseneril antud plaat tavaarmatuuriga läbi arvutada, sest 300mm paksune plaat on mõeldud pigem 6+m silde ava jaoks.

Plaat toetub savipinnasele. Komposiitarmatuuri kasutan, kuna on vastupidavam ajas , kui tavaarmatuur. 300mm plaat ja 2 kihi armatuuriga on sellepärast, et plaat jääks jäik ja ei hakkaks maapinna liikumise tõttu murenema.
Niipalju kui ma komposiitarmatuuri kohta lugenud olen, siis nakkega tal pigem probleeme ei ole, küll aga on probleem selles, et ülemäärase tõmbepinge korral eemaldub kobruline osa lihtsalt varda küljest. Kõhutunne ütleb, et plaadi paksus ja armeering on vastav, kuid just väikesed nüansid on need , mida ma ei tea päris täpselt. Eks ma panen nurkadesse selle 45 kraadi all oleva armatuuri ka ära ja siis on omalt poolt tehtud kõik, et asi õnnestuks.

[pikk88]

Kui su plaat on ainult 2x3 meetrit suur ja 30cm paks ning sinna sisse läheb kahes kihis armatuur siis tekkis huvi inimlikust uudishimust ajendatuna, et mis sinna peale tulevikus toetuma hakkab? Kui sa seda infot siin avaldada ei taha siis olgu nii. Lihtsalt kummaliselt paks ja pisike plaat mis toetub veel ka pinnasele. See oleks nagu paras vahelagi, mitte põrandaplaat... Või see ongi see välipeldiku põrand, mille kohta sa siin mõni aeg tagasi infot kogusid?

[T25]

Kui su plaat on ainult 2x3 meetrit suur ja 30cm paks ning sinna sisse läheb kahes kihis armatuur siis tekkis huvi inimlikust uudishimust ajendatuna, et mis sinna peale tulevikus toetuma hakkab? Kui sa seda infot siin avaldada ei taha siis olgu nii. Lihtsalt kummaliselt paks ja pisike plaat mis toetub veel ka pinnasele. See oleks nagu paras vahelagi, mitte põrandaplaat... Või see ongi see välipeldiku põrand, mille kohta sa siin mõni aeg tagasi infot kogusid?

Jah justnimelt ongi seesama välipeldiku põrand. Aga plaat ei ole paks 2 kihi armeeringu jaoks. Tegelikult see on enam vähem miinimumpaksus plaatvundamendi jaoks, mis on 2 kihilise armeeringuga. Maapinnast peab armatuur olema kaitsekihiga 7.5 cm ja ülevalt peab olema 5 cm ( kuigi ideaalne oleks 7,5) ja kahe armatuurikihi vaheline kaugus on ka minimaalselt 15 cm , et plaat töötaks nii nagu ette nähtud. Klaasplast armatuur tegelikult nii paksu kaitsekihti võibolla ei vajakski, aga kindlam on teha nii , nagu tavaarmatuuriga ette on nähtud.

[rst]

Välipeldikule 30cm paks plaatvundamnet tundub veits ülepakutud, kuid mis seal ikka. Äkki tuleb marmorist ja graniidist seinad ja 30cm paks betoonist lagi koos lumekotiga sinna peale ning alumine kandevpinnas väga kehva kandevõimega.

Kui sul mingigi kvaliteet on tagatud aluspinnasel, siis selliseid kaitsekihte pole vaja. Suuremat tähelepanu peaks pöörama hoopis betooni keskkonnaklassile (soolad, sulfaadid, külmumiseoht) ning pärast valamist betooni järelhooldusele.
Betoonikaitsekiht

Huvitav, et töösutushoonete põrandad kannatab tihti teha 150mm raudbetoonplaadist kahes kihis armeeritud 12mm rauaga 150mm sammuga, kus peal sõidavad rekkad ja tõstukid aga näed välipeldikul on vaja 300mm paksust plaati.

Jõudu!

[T25]

Välipeldikule 30cm paks plaatvundamnet tundub veits ülepakutud, kuid mis seal ikka. Äkki tuleb marmorist ja graniidist seinad ja 30cm paks betoonist lagi koos lumekotiga sinna peale ning alumine kandevpinnas väga kehva kandevõimega.

Kui sul mingigi kvaliteet on tagatud aluspinnasel, siis selliseid kaitsekihte pole vaja. Suuremat tähelepanu peaks pöörama hoopis betooni keskkonnaklassile (soolad, sulfaadid, külmumiseoht) ning pärast valamist betooni järelhooldusele.
Betoonikaitsekiht

Huvitav, et töösutushoonete põrandad kannatab tihti teha 150mm raudbetoonplaadist kahes kihis armeeritud 12mm rauaga 150mm sammuga, kus peal sõidavad rekkad ja tõstukid aga näed välipeldikul on vaja 300mm paksust plaati.

Jõudu!

Maapinnale toetuva betoonplaadi alumise armatuuri kaitsekiht on juba ainuüksi 7.5cm. Nii et kahte kihti armatuuri 150 mm plaati kuidagi panna ei kannata, nad lihtsalt ei hakka tööle nii nagu peab ning kaitsekiht ei ole tagatud. 15 cm peab olema kahe armatuurikihi vaheline kaugus, et plaat hakkaks korralikult tööle. Tööstushoonetel on betoonpõrandad, kus armatuur on tavaliselt 1 kihis ja kandevõime ei olene armatuuri olemasolust vaid aluspinnast ning plaadi sisse lõigatakse pragunemise vältimiseks sooned. See on täiesti erinev kahes kihis armeeritud betoonplaadist.

[rst]

Paistab, et sul on kõik selge raudbetoon konstruktsioonide projekteerimises, siis aru ma ei saa, mida sa üldse siit foorumist nõu küsid?
Eeldan, et sul on ikka tugevusarvutused tehtud vundamendiplaadile vastavalt mõjuvatele koormustele ja pinnase kandevõimele. Sealt lähtuvalt on näha kas on vaja panna plaadi nurkadesse lisaarmeeringut või mitte.

[T25]

Paistab, et sul on kõik selge raudbetoon konstruktsioonide projekteerimises, siis aru ma ei saa, mida sa üldse siit foorumist nõu küsid?
Eeldan, et sul on ikka tugevusarvutused tehtud vundamendiplaadile vastavalt mõjuvatele koormustele ja pinnase kandevõimele. Sealt lähtuvalt on näha kas on vaja panna plaadi nurkadesse lisaarmeeringut või mitte.

Ma olen netis sobrades kõrva taha pannud mõned rusikareeglid ja see on ka kõik. Nende põhjal sain vaid paika panna miinimum betoonplaadi paksuse. Kõhutunne ütleb, et see on piisav ja ei näe põhjust lasta seda põhjalikumalt läbi arvutada. Aga probleem on justnimelt igasugu nüanssides, nagu seesamune nurkadesse pandav armatuur. Ma selle kohta varem ei teadnudki midagi, kuid hiljuti netis sobrades sattusin lehekülje peale, kus oli selle kohta teema ja nii sealt siis kahtluseuss hinge jäigi, et kas peaks oma plaadile ka panema või mitte. Aga üldiselt ega ma siit foorumist ei lootnudki eriti abi saada, sest niipalju olen aru saanud, et Eestis on asjad muust maailmast oma 30 aastat maas. Midagi ise toodeta ja kui midagi vähe erilisemat vaja on , siis otsi tikutulega taga ja mine või venemaale või mujale ise füüsiliselt järgi, et seda saada.

[Urmas]

Ma olen netis sobrades kõrva taha pannud mõned rusikareeglid ja see on ka kõik. Nende põhjal sain vaid paika panna miinimum betoonplaadi paksuse. ... Aga üldiselt ega ma siit foorumist ei lootnudki eriti abi saada, sest niipalju olen aru saanud, et Eestis on asjad muust maailmast oma 30 aastat maas.

Äkki paned mõned viited välismaa välipeldiku projektile, kus on ette nätud nii paks alusplaat ja betoonist kogumiskast?
Sa, T25, oled ikka väga kahepalgeline. Välipeldiku teemas hädaldasid planeedi Maa kohe-kohe otsalõppevate loodusressursside pärast ja ise tegeled metsiku raiskamisega(savi+ressurseid, mis läksid savist tsemendi tootmiseks+liiv+vesi+raud+elekter). Peab vist ikka sinu teemade viited mõnda fundamentaaltumeroheliste äärmuslaste foorumisse saatma. Ehk nemad suudavad sind maapeale tagasi tuua, aga kindel ei ole.

[aero]

seesamune nurkadesse pandav armatuur. Ma selle kohta varem ei teadnudki midagi, kuid hiljuti netis sobrades sattusin lehekülje peale, kus oli selle kohta teema ja nii sealt siis kahtluseuss hinge jäigi, et kas peaks oma plaadile ka panema või mitte. Aga üldiselt ega ma siit foorumist ei lootnudki eriti abi saada

Siin on valdavalt hobiehitajad nagu sa ise. 30cm betoonplaadile pellereid iga päev ei tehta. Maailmalõpu varjendite ehitajad on mingis teises foorumis.

niipalju olen aru saanud, et Eestis on asjad muust maailmast oma 30 aastat maas. Midagi ise toodeta ja kui midagi vähe erilisemat vaja on , siis otsi tikutulega taga ja mine või venemaale või mujale.

Mulle tundub, et sa pole suurt midagi aru saanud! Ava mõni Mikroökonoomika õpik algajatele ja loe nõudluse ja pakkumise kohta. Mis asjad need on, mis meil muust maailmast 30a maas on?? Vaata kus on näiteks Ukraina ja kus on Eesti praegu. Stardipositsioon 90-91 oli meil sama... Ühtlasi tuletan meelde, et Venemaal on 100x rohkem inimesi ja käärid rikaste-vaeste vahel palju suuremad. Saad ise edasi mõelda kui suur on nõudluse erinevus (misiganes ekstravagantsete materjalide järele) seal ja siin. Keegi ei keela sul neid asju ise sisse vedada. Näiteks maailma parima kvaliteediga roostevaba armatuuri . Too kohale, maksa maksud, kasuta ise ja müü teistele. Tegutse ja ära hädalda.

[T25]

Äkki paned mõned viited välismaa välipeldiku projektile, kus on ette nätud nii paks alusplaat ja betoonist kogumiskast?
Sa, T25, oled ikka väga kahepalgeline. Välipeldiku teemas hädaldasid planeedi Maa kohe-kohe otsalõppevate loodusressursside pärast ja ise tegeled metsiku raiskamisega(savi+ressurseid, mis läksid savist tsemendi tootmiseks+liiv+vesi+raud+elekter). Peab vist ikka sinu teemade viited mõnda fundamentaaltumeroheliste äärmuslaste foorumisse saatma. Ehk nemad suudavad sind maapeale tagasi tuua, aga kindel ei ole.

Betoonplaat on betoonplaat, olgu ta peldiku põhjaks või maja aluseks. Füüsikareeglid on samad ning rusikareeglid kehtivad mõlema puhul samamoodi. 2-kihilise armeeringuga betoonplaadi miinimumpaksus on 30 cm või 12 tolli, nagu välismaistest foorumitest välja olen lugenud. Seega ei ole tegemist raiskamisega vaid miinimumprogrammiga.

Mis asjad need on, mis meil muust maailmast 30a maas on??

Näiteks seesamune armatuur on meil ikka vana raud, kuid mujal maailmas üritatakse leida kauakestvamaid lahendusi. Meil aga otsi tikutulega taga komposiitarmatuuri või roostevaba metallist armatuuri müüjaid. Näiteid on veelgi , hiljuti maksin ühe asja transpordi eest venemaalt rohkem, kui asi ise maksis, sest eestist analoogset asja saada ei ole. Isegi hiina p..ka poleks saanud.

[Walterscheid]

Lihtsam on sebida Raadi lennuväljalt pommitajate stardiraja betoonplaat, taaskasutus ja pommikindel asi! päris huumor teema. Vanasti saadi 4 graniitkiviga nurkade all hakkama, nüüd nõiutakse pelleri vundamendiga pool aastat, roostevaba armatuur jne. See ehitus teeb silmad ette merekindluste rajatistele, betooni mahu ja armatuuriga. Selline tunne, nagu oleks tegemist trolliga.

[T25]

Lihtsam on sebida Raadi lennuväljalt pommitajate stardiraja betoonplaat, taaskasutus ja pommikindel asi! päris huumor teema. Vanasti saadi 4 graniitkiviga nurkade all hakkama, nüüd nõiutakse pelleri vundamendiga pool aastat, roostevaba armatuur jne. See ehitus teeb silmad ette merekindluste rajatistele, betooni mahu ja armatuuriga. Selline tunne, nagu oleks tegemist trolliga.

Ei ole troll, rakis plaadi valamiseks on valmis juba ammu, aga materjalide sebimisega läheb mitu kuud siin eesti vabariigis.

[Urmas]

Ei ole troll, rakis plaadi valamiseks on valmis juba ammu, aga materjalide sebimisega läheb mitu kuud siin eesti vabariigis.

Ära süüdista Eesti Vabariiki, vaid ennast oma organiseerimisvõimetuses! Eelmisel sügisel või talvel oleksid pidanud tellima betooni kui tahad kevadel valada. TTO-ks nimetatakse seda ja tõlgituna TTO on töö teaduslik organiseerimine. Tänapäeval vist enam ei ole sellist ainet kõrgkoolides, aga mälu järgi eelmise riigikorra ajal oli. Oled täpselt nagu mu raamatupidaja- kui mingi fixidee pähe kargab, siis oleks tehtud kohe ja veel parem kui see oleks juba eile tehtud olnud.

Kas sa ise tõesti ei taipa, et oled oma välipeldiku ehitusega juba vabariiklikuks naljanubriks muutunud? Ainukesed, kes sind veel tõsiselt saavad võtta, on Postimehe rubriigi Kodustiil "ajakirjanikud", sest nood samuti ei taipa ehitusest samuti mitte mõhkugi.

[T25]

Kas sa ise tõesti ei taipa, et oled oma välipeldiku ehitusega juba vabariiklikuks naljanubriks muutunud? Ainukesed, kes sind veel tõsiselt saavad võtta, on Postimehe rubriigi Kodustiil "ajakirjanikud", sest nood samuti ei taipa ehitusest samuti mitte mõhkugi.

Et kui teha asjad nii nagu normid ette näevad, siis ei taipa ehitusest mõhkugi?

[dumbuser]

Ma nüüd lugesin seda teist teemat kah ja tekkis kohe küsimus, et kas põranadakütte ikka paned sinna ? Ja niiskuse kontrollimise võimaluse ? Ja pmst peaks ka mõtlema sellele, et kui see peldik mõne suurema päikesepurske puhul kiirgusega pihta saab siis on ju kiiritatud fekaal. Et noh äkki peaks tulevikule mõeldes ikkagi sinna veel mõne meetri paksuse tinakesta ka tegema. Ja mis puutub betoonivbrasse siis mul on see kodus olemas. Makita, akuga variant.

[pikk88]

Kas sa ise tõesti ei taipa, et oled oma välipeldiku ehitusega juba vabariiklikuks naljanubriks muutunud? Ainukesed, kes sind veel tõsiselt saavad võtta, on Postimehe rubriigi Kodustiil "ajakirjanikud", sest nood samuti ei taipa ehitusest samuti mitte mõhkugi.

Et kui teha asjad nii nagu normid ette näevad, siis ei taipa ehitusest mõhkugi?

Pane nüüd siia viide, kus on kirjas norm välipeldiku ehitamisel nõutava minimaalselt kahekordse armeeringu kasutamise kohta.

[T25]

Pane nüüd siia viide, kus on kirjas norm välipeldiku ehitamisel nõutava minimaalselt kahekordse armeeringu kasutamise kohta.

Ma ei vala seda plaati killupadjale , mis oleks külmumissügavusest sügavamale rajatud. Lihtsalt koorisin mulla minema kuni savipinnaseni. Ühest küljest jääb see plaat küll meetrijagu maapinna alla, kuid teisest küljest on praktiliselt maapinna juures sellega tasa ja arvestades maapinna külmumisest tingitud liikumisi, siis pean mõistlikuks valada 2-kihilise armeeringuga plaat, mis sellistele liikumistele peaks vastu pidama. Külmumissügavuseni( ca 1.5m) rajatav killupadi oleks üpris kalliks maksma läinud ja ma kahtlustan, et 2-kihilise armeeringuga plaat tuleb kokkuvõttes odavam. 3.5x2.5x1.5 =13 kanti kildu , ma täpselt ei leia, mis killu kandi hind tänapäeval on, kuid ca 25 euri on ta kindlasti , ehk siis 325 euri oleks läinud paljalt killu hind, lisada sinna veel transport ca 70-100 euri + laenutusest pinnasevibraatori ja kokku oleks see killupadi läinud ca 500 jevri. Nüüd aga mul läheb betooni peale ainult ca 250 jervi. Ehk siis kokkuhoid võrreldes killupadja ja õhukese betooniga on kordades, arvestades veel kopa kaevamise kulu killupadja jaoks, siis vähemalt 3x odavam on käiku minev variant. Aga teema, nagu ma kahtlustasingi, läks jälle läbuks kätte ära. Mind huvitas füüsika , mitte sendiveeretamise matemaatika.

[dumbuser]

Läks läbuks ära ? Ainult väga asjalikud nõuanded tulid ju. Mõni tuisupea oleks selle pelleri juba 3 korda üles pannud ja maha ka lõhkund. Aga see pole ju normide järgi. Kas sul ikka väljuv toidujääk on normis ? Võibolla pead hakkama hoopis menüüd muutma, et kõik ikka normide järgi oleks.

[tabarabarap]

Aga teema, nagu ma kahtlustasingi, läks jälle läbuks kätte ära. Mind huvitas füüsika , mitte sendiveeretamise matemaatika.

Tõest lahutab 50€ konstruktori tarkust . Inseneribürood on kõik sind valmis aitama.

[RaJy]

Avalikusta aadress ja kui see peller valmis saab siis olen kindel, et kannatab küsida vähemalt 2€ per nägu kes seda idiootsust vahtima tulevad! - Rikkaks saad!
"Miljonipeldik" Toompeal kahvatub selle kõrval.

[T25]

Avalikusta aadress ja kui see peller valmis saab siis olen kindel, et kannatab küsida vähemalt 2€ per nägu kes seda idiootsust vahtima tulevad! - Rikkaks saad!
"Miljonipeldik" Toompeal kahvatub selle kõrval.

Vahi ilma rahata terviseks, terve nett on täis näiteid.

https://www.youtube.com/watch?v=YV-1To9DkJQ

Kui tsivilisatsioon kokku kukub( mida ta paratamatult teeb , kuna ressursid saavad otsa+kliima muutused), siis see peldik on täielik mugavus. Kas sa tõesti arvad, et maailmas midagi ei muutu, kui kütus ükspäev 30 või 50 euri liiter maksab?