Ehitusfoorum

Küsimus siis maapiirkonna kohta. Garaazis on soojuspump ja signalisatsioon , mille läbiminekut eriti ei sooviks. Kas aitab, kui äikese ajaks lülitada välja soojuspumba enda automaat ja siis ka veel garaazikilbi peaautomaat. Kas sellisest tegevusest üldse on kasu? Pingepiirikuid ma ei lasknud garaazi kilbile paigaldada, kas neist oleks tegelikkuses kõvasti abi? Kui on, siis praegune kilp neid kahjuks enam ära ei mahuta, kuid elektrik ütles, et saab vajadusel alati automaate kilbi kõrvale uude väiksemasse kilpi lisada , nii et ma siis laseks need piirikud igaks juhuks paigaldada.

Kui sa juba automaate välja lülitad siis on see igal juhul parem lahendus kui liigpingepiirik. Aga automaadi asemel pane sinna parem lüliti. Automaat ei kesta seda lülitamist pikalt. Samas on lüliti puhul klemmide vahe veelgi suurem, millest äikeselaks peab nö üle roomama. Tulles nüüd aga tagasi selle piiriku juurde siis tema mõte ei ole mitte otse äikese eest kaitsta vaid kõrgema pinge eest kaitsta. Lühidalt, kui äike satub lööma kuskil lähedal ja liinis indutseeritakse seetõttu kõrgem pinge siis on piirikust kasu. Kui aga satub see äikeselaks otse sinu liini külge siis see piirik enamasti ei päästa ja sel juhul on tõesti väga hea lahendus kui kaitsmed ja lülitid on kõik välja lülitatud.

dumbuser kirjutas: 27 Apr 2019, 01:44 Kui sa juba automaate välja lülitad siis on see igal juhul parem lahendus kui liigpingepiirik. Aga automaadi asemel pane sinna parem lüliti. Automaat ei kesta seda lülitamist pikalt. Samas on lüliti puhul klemmide vahe veelgi suurem, millest äikeselaks peab nö üle roomama. Tulles nüüd aga tagasi selle piiriku juurde siis tema mõte ei ole mitte otse äikese eest kaitsta vaid kõrgema pinge eest kaitsta. Lühidalt, kui äike satub lööma kuskil lähedal ja liinis indutseeritakse seetõttu kõrgem pinge siis on piirikust kasu. Kui aga satub see äikeselaks otse sinu liini külge siis see piirik enamasti ei päästa ja sel juhul on tõesti väga hea lahendus kui kaitsmed ja lülitid on kõik välja lülitatud.

Kas isoleeritud õhujuhtmete puhul ka äike võib probleemseks osutuda. Muidu pandi vanade vene juhtmete asemele isoleerkaabel. Alajaam, millest toide tuleb , on kõrgepinge maakaabli otsas ja omakorda õhuliin , millest see maakaabel alguse saab, on ca 1.5 km kaugusel . Ma ise eeldan, et see on parem, kui alajaam oleks otse õhuliini küljes. Kokkuvõttes võiks öelda, et maal ei ole mul veel kunagi üks asi läbi põlenud äikese tõttu, kuid siiani pole ka olnud ka selliseid tundlikke ja pidevalt järel olevaid tarbijaid nagu soojuspump. Külmkappi pole tegelikult kunagi stepslist järelt ära võtnud ja see on küll kõik asjad üle elanud, kuid soojuspumba elektroonika on siiski ilmselt hoopis midagi muud. Kui automaate ei tohigi nii tihedalt sisse-välja lülitada, siis jälle targem, kahjuks tagantjärgi. Oleks pidanud laskma paigaldada mingi üldise suure lüliti, millega kõik tarbijad korraga järelt ära saaks võtta. Ilmselt mingi nipiga saaks lasta selle elektrikul ka paigaldada.

Lüliti kontakti vahe on vast mõni mm suurem kui automaadil, ega see palju päästa.
Kindlam on seade pistikust välja võtta ja siis saab kasvõi meetri kontaktivahet tekitada.
Või kindlustus teha.

ping kirjutas: 27 Apr 2019, 08:10 Või kindlustus teha.

Kas keegi võiks tuua näite, palju neil kuu kindlustusmakse on, mis katab ka pikselöögi kahjud elektriseadmetele.

Kõige kaslikum on panna liigpingepiirik, need ongi mõeldud just võrgust tuleva äikeseimpulsi mahatasandamiseks, et kallis kodutehnika maha ei põleks.
Siiski liigpiiriku ümber tekib kaitsetsoon meetrites, et kuskil paarkümmend, nimelt on äikeseimpulsil omadus piirikust "üle hüpata". Enamus juhtudel jääb maja kaitsetsooni sisse.
KL väljalülitamine ka ei aita oli hiljuti juhus, kus mammi tõmbas kõik pistikud pesadest välja, Peakaitse välja, äike lõi liini ja siis hüppaski äike tuppa - pistikupesas tekkis elektrikaar ja maja hakkas tuld võtma. Õnneks AJ poolt mingi kaitse rakendus ja mammi suutis tule ise ära kustutada. Järgmine kuu oli mammi kilbis liigpinge piirikud. Siiski mammi kodutehnika oli päästetud (ja maja samuti, siin näitas imet ülesse mammi ise)!

Kui nüüd äärmusesse minna, siis absoluutset kaitset ei ole olemas, sest ka keravälk võib tuppa külla tulla ja siis pole abi isegi seinakontaktist 3 meetri kaugusele asetatud pistikust.

Tegu polnud keravälguga vaid tavalise elektriliini löönud välguga. Teiste vihje on õige - ei aita tavaline KL isegi siis kui on väljas asendis, sest selle ülelöögipinge on väike ja isegi pistikupesa kahe haru vahekaugusest jäi väheks.
Aitab seadmete väljatõmbamine pesast.

T25 kirjutas: 27 Apr 2019, 08:34

ping kirjutas: 27 Apr 2019, 08:10 Või kindlustus teha.

Kas keegi võiks tuua näite, palju neil kuu kindlustusmakse on, mis katab ka pikselöögi kahjud elektriseadmetele.

18 eur kuu - kodu koguvarakindlustus, seal sees ka telefonid, paat hoovis jne.....
(Mul paneelid ka katusel ja ei looda ainult kaitsete peale.)

Kogurisk ja 22€kuus. Õnneks ei ole pidanud äikesekahjust teatama.

Väga head ja võimsad T1 piksevoolupiirikud.
https://www.phoenixcontact.com/online/p ... usen&tab=1
Sädevahemikud. Kannatavad 60 kA 10/350 piksevooluimpulssi per poolus - I imp,
Seega 3 peale kokku 180 kA ja kuna parema teooria puudumisel liini lööb tagasi vaid pool välguvoolust, PEN veel lisaks, kokku siis kaitsevad järelikult ära kuni 480 kA pikselöökideni. Piksekaitsestandard aga üle 200 kA piksetega ei üritagi tegeleda?

Paigaldatakse piksekaitsetsoonide LPZ 0 ja LPZ 1 piirile.

Mõistlik oleks need paigaldada esimese asjana otse sissetuleva pealüliti järele võimalikult jämedate juhtmetega ja teine ots otse jämeda vasega siis maasse, sest seda ahelat pidi liigub ju 3x60 kA.
Paigaldise paarikümneamprise toitevoolu võtad juba peenema juhtmega nende piirikute klemmidelt.
Järelvoolu lahutusvõime on neil 2,5 kA, seega kui arvutuslik lühisvool nende paigalduskohas jääb sellele alla, siis pole nende ette täiendavat kaitset vaja.

Ainus asi, et kaitsetase Up on kõrgevõitu - <5kA. seega need algselt mõeldud justkui 400/690V võrku, ehkki ka tehnilistes andmetes on nimipingeks märgitud 230/400V. ?
Ja vihjatakse justkui 1/2 piirikule, ehkki tehnilistes andmetes selle kohta miskit rohkemat pole?
(täna hommikul minu pandud link tehnilistele andmetele enam ei töötanud, tea kas Phoenix sai aru, et ajab jama ja pani lehe hooldusesse.. ootame....)

Seega krundi piirile või kuuri alla väga head, aga järgmistes kilpides pead ikka järelejäävad liiigpinged piirama seal kasutatavate aparaatide impulsspingetaluvuseni .
Phoenix on üks kõvemaid tegijaid selles vallas- minu ajal oli suuruselt teine ( Dehni järel )
Nende piirikute analoogi (FLT 50 vist ?) üritas konkurent oma laboris läbi kõrvetada, aga tunnistas, et ei õnnestunudki.

....Pingepiirikuid ma ei lasknud garaazi kilbile paigaldada, kas neist oleks tegelikkuses kõvasti abi? ..?

.
....turvavööd ja õhkpadjad auto tellimisel varustusest maha kruvida lasta oleks loogilisem....kui kavatsed sõita ainult põlluvahel ja aeglaselt...
Või käid igal pühapäeval kirikus lepingut kinnitamas, et sinu juures välk ei löö?

......Kui on, siis praegune kilp neid kahjuks enam ära ei mahuta, kuid elektrik ütles, et saab vajadusel alati automaate kilbi kõrvale uude väiksemasse kilpi lisada , nii et ma siis laseks need piirikud igaks juhuks paigaldada..

just nimelt.. automaadid tuleb nüüd kilbist välja tõsta mujale ja piirikud panna peaahelasse... või siis tekitada toite sisenemisel uus kilp kus kõigepealt on piirikud ja nendelt võetakse toitepinge garaažile...
Sest piirikutes liiguvad kiloamprid, mujal ei pruugi ampritki olla...

.. Tulles nüüd aga tagasi selle piiriku juurde siis tema mõte ei ole mitte otse äikese eest kaitsta vaid kõrgema pinge eest.

T1 piirikute mõte ongi pikse otsesisselöögi eest kaitsta...

....ja liinis indutseeritakse seetõttu kõrgem pinge...

ja PINGET ei indutseerita.....indutseeritakse VOOL( Ampère'i seadus ! ) ja alles siis kui vool voolata ei saa, tekib laengu kuhjumine ehk pinge.....ning piirikud üldse kaitsevad sel teel, et indutseeritud VOOLULE luuakse otsetee, et pinge üldse ei saaks ohtlikult kõrgele tõusta.
Kui pinge on juba kõrgeks läinud, siis on hilja...

Elektrikud tegelevad igapäevaselt 99% oma ajast liigVOOLU eest kaitsmisega, pinge on konstantse pingeallika poolt ette antud ja vaja kogu aeg jälgida, et vool liiga suureks ei läheks st , et takistus liiga väike ei oleks ja ülekoormust/lühist ei tekiks .
I=U/R

Pidevalt sellega tegeledes aga ei suudeta enam teistpidi mõelda.

liigPINGE eest kaitsmisel on VOOL vooluallika poolt ette antud ja seda muuta ei saa... vaja vaid vaadata, et takistus liiga suur ei oleks, et pinge ei kerkiks ülelöögitasemeni....
U=I•R

Üks ja sama Ohmi seadus mõlemal juhul....

Asi lahenes minu jaoks sedaviisi, et ükspäev helistati Elektrumist ja pakuti paketivahetust, et pidi igatepidi odavam olema ja paari euro eest kuus pakuti seejuures ka kindlustust kuni 1000 euro väärtuses kahju hüvitamiseks piksekahju korral. Mulle sobis. Ja siis mõne aja pärast sain Eesti Energialt veel parema pakkumise, kus kindlustus kattis juba 2000 eurost kahju. Võtsingi selle. Soojuspump ja valgustus on otse läbi automaadi järel, neid ei saa kuidagi välja lülitada, aga garaaziukse mootori saan stepslist välja võtta ning autotõstuki mootorit ei ole veel ühendanud , kuid sellele kavatseks ka panna läbi 3faasilise stepsli. Mõtlesin ka soojuspumba ühenduse ümber teha , stepsli vahele surada, kuid praegu kõik juhtmed jooksevad ilusti-kenasti ja ei tahaks seda ilu stepseldamisega ära rikkuda. Ja pealegi, kas ainult mulle tundub, et viimasel ajal on äikest kuidagi kõvasti vähemaks jäänud. 20 aastat tagasi paugutas suvel ikka paari nädala takka nii , et majal aknad värisesid, nüüd aga hea, kui üldse mingit müristamist suve jooksul korra või kaks kuulda saad. Ptui, ptui, ptui üle õla selle peale ka kohe muidugi, aga tõesti on selline mulje jäänud, et välku on vähemaks jäänud.

aaa... ja nüüd lülitad siis kaitselüliteid välja ( kui on korraliku tootja omad siis mehhaaniline ressurss on 30 000 lülitust, nii, et jätkub sinu eluajaks küll, selle koha pealt võid olla mureta )
Aga nagu selle eespooltoodud mammi näitest võid järeldada, hoia tulekustutid, liivakast ja labidas valmis - 2000 euri ka garaaži mahapõlemise eest on justkui vähevõitu? või on selle vastu miski teine leping?
Kas ikkagi ka kirikus Tema endaga sõlmitud?

Mingit müstikat ei maksa otsida, lihtne esimese klassi matemaatika.
Elektriaparaadid tagavad kaitselahutuse oma tehnilistes andmetes toodud impulsspinge taluvuse Uimp tasemeni ja selleks, et nende paigalduskohas ei esineks kõrgemaid impulsspingeid, kasutatakse piirikuid, mille kaitsetase Up on siis sama või madalam...
või piiratakse esineda võivaid impulssliigpingeid muude vahenditega, aga millised need muud vahendid on, ei ole mina ühestki paberist leidnud ega mäleta, et ka prof. Risthein oleks selle küsimuse peale miskit asjalikku vastanud.....

See on lihtsast füüsikast lähtuv põhimõte, et piiriku ühendusjuhtmed peaks olema võimalikult lühikesed ja võimalikult jämedad- seda parem saab.
Kunagi, kui elektrimõõtmistes vist voolu mõõtmiseks ühendataval šundil olid eraldi vooluklemmid ja pingeklemmid, siis ma kah esimesel hetkel ei saanud aru, miks nii....aga selleks , et vooluahela kontaktpindade takistuse pingelang ei segaks täpset mõõtetulemust. Sama on siin - lihtsalt kiloamprid tuleb võimalikult väikese takistusega paigaldisest mööda juhtida ja samas igal isegi sirgel juhtmejupil on olemas oma nii oomiline kui ka induktiivtakistus, mis lisab piiriku Up- le oma osa... See pool meetrit on levinud soovitus ka teistel tootjatel , äkki on see ka kuskil standardis kirjas, aga 0 on ju alati parem kui isegi pool meetrit?

..Lisaks märkis Phoenix, et paigaldise isol takistuse mõõtmiseks tuleb need lahti ühendada, sellest ma eeldasin, et nad võivad ka hilisemat võimalikku jama tekitada ja panin nende ahelasse 32A lüliti.

elementaarne.. isolatsioonitakistuse mõõtmiseks kasutatakse ju kõrget pinget, et üldse tekiks miski mõõdetav vool, samas piiriku asi on olla kõige nõrgema ülelöögipingega element paigaldises, et neid teisi kaitsta. Millise pingega seda isolatsionitakistust mõõdetakse? Sinu pildil oleva ensto lüliti on vist IV liigpingekategooria kaitselahutusaparaat 230/400 juhistikus, Uimp=6 kV, seega tema kontaktid on testitud vist kuskil ??? pakun 8000 või 9200?? voldise pingega? Kaitselahutuse standardis on see kirjas, mis see Utest peab olema, kui läheb üle selle, hakkab ka see lüliti üle lööma.

Kõige lihtsam sädemikpiirik e. sädevahemik on kaks teineteisele otsapidi täpselt õigele kaugusele paigaldatud traadijuppi. Kui pinge tõuseb piisavalt kõrgele, siis tekib ülelöök ja elektrikaar. Elektrikaare enese takistus on aga väga madal. Mäletan, et masinate laboris sai see tava- miski 220 või 400 voldise alalispinge juures venitatud oma 10 cm pikkuseks ja samas mõõdetud selle pinget, mis oli vaid paarkümmend volti, kui sedagi.
Sellised prostad piirikud on ju kasutusel keskpinges, kus isolaatori otstel on õigele kaugusele õige kujuga painutatud traadijupid. "Õige kujuga" sellepärast, et selle tugeva lühisvoolu enese magnetväli puhub sel juhul selle kaare piiriku kõige lühema distantsiga vahemikust eemale.... efekt, mida kasutatakse ka kõigis muudes kommutatsiooniaparaatides, et säästa kontaktide tööpindu kaare poolt rikkumisest.

Sädemikpiirik on hea piksevoolupiirik, sest laseb läbi väga tugevaid vooluimpulsse, aga puuduseks on see, et :
1) rakendub, st ülelöök toimub, suht kõrgel pingel st Up on kõrge.... ;
2) järelvool !

nimelt on juba tekkinud elektrikaar ju väga väikese takistusega, sisuliselt on see lühis L ja PE vahel.
Ja kui see 10/350 mikrosek. piksevooluimpulss sealt umbes millisekundiga läbi käib, siis on endiselt see lühis seal alles ja elektrikaart jääb toitma faasipinge ise edasi.. st sealt voolab läbi võrgu poolt toidetav lühisvool e. nn. järelvool.. Ja põleb seni kuni faasipinge siinus nulli jõuab. seega halvemal juhul kuni poolperioodi ehk 10 ms. Kui paigaldise arvutuslik lühisvool on aga kõrge, siis ei kustu ka 0- st läbi minnes see elektrikaar ja peab rakenduma eelpoolpaiknev kaitseaparaat..... vanasti sulakas, sest sulaka enese pingelang on väiksem kui automaadil.
Seega olid sädemikud vanasti sisuliselt ühekordse toimega piirikud, pärast laksu pidi alati sulakaid vahetama.
Aga kaitsesid ju laksu eest ikkagi ära!

Tänapäevased sädemikud aga on konstrueeritud esiteks rakenduma juba madalamal pingel ( Up on madalam )
ja nad on võimelised kustutama järelvoolu elektrikaare enne, kui toitepoolne kaitse rakenduda jõuab
Sinu piirikutel on see järelvoolu lahutusvõime 2,5 kA. Suurematel arvutusliku lühisvoolu väärtustel hakkab ikkagi rakenduma toitepoolne kaitseaparaat.

no "käib kah" ... parem ikka kui üldse ilma piirikuteta.
See lüliti teeb su elu kergemaks vaid isolatsioonitakistuse mõõtmise hetkel , kui tihti seda ette tuleb?
Samas piiriku peal oleva tähistuse järgi pole oluline kumba pidi sa L ja PE ühendad...seega saaks lüliti ära jättes piiriku lükata otse pealüliti kõrvale ja otse võtta temalt altpoolt kõrvalt piiriku toite.
Samuti muutuks siis lühemaks piiriku PE latile minev kaabel.
Soovitatakse hoida piirikuga kaitsmata kaablid ja kaitstud kaablid omavahel lahus, põhiline, et need ei kulgeks üksteise lähedal paralleelselt. Kui peavad ristuma, siis parim lahendus kui ristuvad täisnurga all... et mahajuhitav vooluimpulss ei indutseeriks paralleelselt kulgevates juba kaitstud kaablites uuesti sarnast vooluimpulssi.
Seega oleks hea, kui sissetulev kaabel tuleks üldse kilbi vasakut serva pidi...kas annab sealtkaudu panna?

Veel parem, kui pealüliti oleks siis piirikust vasakul ja toide ülejäänud paigaldisele käiks piiriku sisendklemmide kaudu... V- ühendus.. ei pea ju seda juhet isegi katkestama, ainult õigest kohast piisavalt ära koorima ja kahekordsena piiriku klemmi alla keerama.. ?
Ei saa hülssi panna? Või ikkagi saaks...ainult jämedama?
Ja kas peakski? paigaldise töövool kulgeb ju mööda endiselt katkestamata kiudusid...

Kui kordusmaandus tuua otse piiriku PE klemmile, siis muutub ka teise otsa ühendusjuhtme pikkus lausa nulliks. Lisatarvikute hulgas oli ära näidatud ühefaasiline kahvellatt, kui sellega PE poolt need kolm poolust kokku tõmmata, siis jäävad allpool vabaks need aasklemmid, kuhu saaks ühendada siis sissetuleva PE, PE-N latile mineva juhtme ja kordusmaanduse?

Liigpingeimpulsside kaitse seisukohast oleks igavesti hea, aga kas siia sai nüüd kirja midagi millega inspektorid nõus ei ole?

No ja see, et see konkreetne piirik rakendumisel tagant leegi välja lööb.. arvan et kuna tootja tahab, siis peaks sinna taha selle isoleeraluse ikka panema..

Ja piksekaitse seisukohalt on ju igal hoonel alati oma maandus?

Millal see traat sinna pandi? Kui mina tellisin maal 1 faasi pealt 3-le ülemineku, siis vahetati välja ka mädanenud post ja alla tuleb umbes 16 mm2 vask, posti all kaks varrast ja maa sees veel kokku ühendatud posti tõmmitsaga.
Samas sõjaeelse maja valtsplekkatusest tulevad alla ja lähevad maasse miskid suht peened traadid.. ma olen mõelnud aga pole viitsinud kaevata, et vaataks, mis seal all on....

Juhtmel on lisaks veel ka induktiivsus, eriti kui sellele veel lookeid sisse keerata ja impulssvool ei ole alalisvool.
Piksekaitse allaviigule ju kah ei tehta järske volte sisse vaid väänatakse sujuvaid kaari, sest muidu "ei võta vool kurvi välja" ja paneb otse. Ehk järsu murdekoha induktiivsus on liiga suur..

Kõik meetmed teevad igaüks eraldi võetuna asja ainult natukene paremaks ja kokku saabki nii palju parem..
Iga väikest asja kehvemini tehes ja mõned asjad hoopis tegemata jättes on aga tulemuseks palju kehvem asi.

Kui piksevardasse löönud välguvoolu impulss juba sinu kilbi PE latis on, siis on kogu maja täis ka nii lähedase välgu poolt kontuurides indutseeritud vooluimpulsse, mida tuleb ikkagi seal kohapeal lahendada... ainult 1 piirik sisendis nagunii kogu probleemi ei lahenda, ehkki nii tahaks kangesti mõelda...

kunn24 kirjutas: 20 Sept 2020, 11:14 ... oletame, et maandustakistuse saavutab saviliivas kilbi all maas 2m pikkuse vardaga (pikemaid OBO kolakaid ei suuda reaalselt keegi käsitööriistaga rammida) ...

Sellise OBO maanusvarda adapteriga lööb tavliselt 3-4 varrast jutti maasse, max on olnud liivapinnases 7 varrast üksteise otsa sisse lüüa enne kui tihkesse savisse ots jõudis. Kui kivi ette jääb siis paar pauku kuvaldaga ja edasi suristsda.
https://www.google.com/search?q=Ground+ ... 93&bih=526

Ülepingelahendi parim asukoht oleks peakaitsme all (sirged lühikesed juhtmed) ja maapoolse otsa juhtmed ei tehta mitte W kujulise juhtmeaasaga vaid tuuakse sirged juhtmed otse alla ühte ühenduspunkti, kust suundub juhe ilma järskude kurvideta lühimat teed mööda maa poole.

Kui toide tuleb õhuliinist, siis liini võimalike sisselöökidega tuleb tegeleda väljas, mitte hoone sees.

Täiesti nõus sinuga, aga kas sa oled kuskil näinud mõnda skeemi, kus 10/350 piirikud on hoonest väljaspool? Mina küll ei ole sellist materjali kohanud.
Küll aga olen näinud reaalses elus ühe saksa linnakeses tänavate kaupa pilti kus tõesti oli läbipaistva kaanega karp maja seinal , karbis sädevahemikud ja sulakad ning sellest karbist jooksis läbi piksekaitse allaviik.

Kuskil on olnud vaidlus kas hoone piksekaitse ja talitlusmaandust tuleb või ei tohi omavahel kokku ühendada. Ristheina seminarist mäletan, et kõik maandused on kasulik kokku ühendada.

Mida eeskirjad täna ütlevad ?

Üldjuhul on ikka jutt tarbija poolel kaitsemaandusest.

sry jah:: vääratasin terminiga ..

Õhuliini sädelahendeid madalpingevõrkude jaoks pakub Ensto,

https://www.ensto.com/et/tooted/ohuliin ... epiirikud/
In=15 kA..
niikaua kui Iimp ei mainita, pole piksevoolu lahendamisega vidinal mingit pistmist...
Ja sädelahendit Ensto nomenklatuurist ei leia.. jälle terminivääratus...

Hoonetel piksekaitset pole ollagi ja standard ka suurt ei nõua.

Piksekaitse nõue põhineb tõenäosusel, seega on loogiline, et kui piksekaitset ei ole, siis pole ka piksevoolupiirikutel mõtet, sest kui välk ikkagi pihta lööb, siis põleb maja maha koos piirikutega...

Piksevoolipiirikuks (Klass I, T1) kvalifitseerub seade mis on võimeline läbi laskma piksevooluimpulssi (pikse otsesisselöögi) ehk standardse 10/350 µs kujuga impulssi ja sellise pika impulsi maksimaalset voolutugevust tähistatakse suurusega Iimp.
Suurused In ja Imax näitavad vidina 8/20 µs kujuga impulsside eht indutseeritud vooluimpulsside lahendusvõimet.

See, et tootelehel on osad terminid tõlkimata jäetud, näitab, et asjaomasel tegelasel on mõistus otsa saanud ja igaks juhuks oma fantaasiat ta pole rohkem rakendama hakanud.
Mis on mõistlik.
"Voltage protection level" oleks korrektne tähistada Up - eesti keeles "kaitsetase" (saksa "Schutzpegel"
, "Pegel" - tase, nivoo).
Up on jääkpinge piiriku klemmidel, mõõdetuna Iimp (T1) või In (T1, ja T2) juures.

viimases lõigus
Omadused
Lahklüliti: +
Pingepiirik: SGA275-15, Class II

on vähemalt ausalt kirjutatud, et tegemist on Klass 2 nõuetele vastava ehk siis T2 liigpingepiirikuga ehk ei ole jälle tõlkimisega miskit ära vussitud.



pakuks sellist tõlget;;


Nimilahendusvool - peaks olema - Maksimaalne lahendusvool Imax (8/20): 40 kA
Nimivool - peaks olema- Nimilahendusvool In (8/20) : 15 kA
Süsteemi kõrgeim pinge ??? kentsakas termin - seleta ära , kuidas sina sellest aru saad ? : 1 kV
sarnaseid tooteid uurides tuleb välja, et tootevalikus on vidinaid erineva nimipingega võrkudele, suurim neist 1 kV. Aga milleks seda konkreetse vidina tootelehel rõhutada ?
Voltage -peaks olema - Suurim kestvalt lubatav talitluspinge Uc (L-N): 275 V
Voltage peak protection level- peaks olema - Kaitsetase Up : 1860 V


asi sai alguse omal ajal nendest vidinatest vist :
https://www.te.com/commerce/DocumentDel ... ansformers.
Pärast tulid ABB LOVOS-ed ja nüüd siis Ensto või ?

ükski piirik pole ülearune, erinevalt automaatidest vqhel

(kui hakkan lugema, siis minu PV sagedusmuunduri ja võrgutraadi vahel on vähemalt 6 lahutavate kontaktidega aparaati, muunduris eneses on vist veel kah lisaks ühed kontaktid)

Mis asi selle musta kõritoru sees maasse läheb?

Pikseimpulss peab lahendi kaudu maandatud saama. Kuna tegu on impulsiga tuleb arvestada maandusjuhi induktiivtakistusega. Seepärast juhendites on kirjas ,et ühendused peavad olema lühikesed. Ka ühendus maaga.
Piksekaitse maandus on normeeritud 10 oomiga.
Pildil oleval lahendusel on piirikud ühendatud PEN latile ja maandusjuht on vist PE lati lõpus veidi jämedam KORO . Õhuliini maandust ma ei arvestaks kuna pikne tuleb õhuliinist järelikult tõstetakse üles ka PEN juhtme pinge.
Kuna piirikud on(juhendi järgi) klass T1, tööpingega 400V ja hoiavad liigpinge alla 4000V siis mingit koduseadmete kaitset sellest oodata ei tasu. Selliste koht on liitumiskilbis tarbija klemmidel . Andmelehelt ei leidnud nende piirikute läbilöögi pinget. Mul on kilbis mingid 275v tööpingega OBO jurakad , millede läbilöök toimub 1,2kV-l. ehk samuti elektroonikat ei kaitse. Kahe faasi vahele jäänuna (ca kuni 380V ) need ei rakendunud ja valgustite invertr põles.

Sellepärast ongi piksekaitse puhul kaitstav hoone jagatud tsoonideks ja seadmed impulssliigpingetundlikkuse alusel liigpingeklassideks.
Igas tsoonis saab kasutada vaid sellest tsoonis esineda võivaid impulssliigpingeid taluvaid seadmeid ja tagada vastavate piirikutega, et selles tsoonis suuremaid liigpingeid esineda ei saaks.

Saksa tootjatele on see ammutuntud põhimõte, nende kataloogides leiab neid tsoonideks jagamise pilte juba mitukümmend aastat.
Prantsuse-Itaalia kommetega riikides kasutati teistsugust ideoloogiat - mida kallimad seadmed ja mida rohkem välku, seda vängemaid varistore ette paigaldati.
Kui hakata goolis ja youtubes inglise keele baasil otsima, siis satub ilmselt peagi ameeriklaste lahenduse otsa - vahetult kaitstava seadme ette pannakse mingi elektroonikat täis kast ja kõik on häpid...
Vahepeal on turule ilmunud igasugu sharlatane, kes pakuvad à la, et pange meie piirik värava kõrvale liitumiskilpi ja terve kvartal on kaitstud...

Sädemikpiirik on hea piksevoolupiirik, sest lõikab piksevoolu pika (10/350 µs) impulsi pärast rakendumishetke praktiliselt nullini maha, st teeb pikast impulsist lühikese. Ehk juhib üle 90 % impulsi energiast kaitstavatest seadmetest mööda. Sädemikpiiriku puuduseks on kõrge rakendumispinge (kaitsetase Up) ja järelvool - tekkinud elektrikaart jääb aga edasi toitma võrgupinge ja see põleb kuni poolperioodi lõpuni.

Varistorpiirikut saab konstrueerida mistahes rakendumispingele, aga varistorpiirik lõikab maha vaid impulsi tipu - niipea kui pinge uuesti langeb, varistor sulgub. Seega varistoride puhul jääb impulsi pikk "jalg" alles.
Seega on mõistlik hoone sisendis kasutada sädemikul baseeruvat piksevoolupiirikut ( T1 , 10/350 µs) mis lõikab pikad impulsid lühikesteks ja järgmises astmetes varistorpiirikuid (T2 , 8/20 µs) mis lõikavad need järelejäänud lühikesed impulsid madalaks.

Lihtsaid sädemikke ja varistore kõrvuti samasse kilpi panna esmalt ei saanud, sest pinge tõusma hakkamisel alustas esimesena juba madalamal pingel reageerimist varistor ja lendas pauguga tükkideks enne kui pinge sädemiku rakendumispingeni üldse kasvada jõudiski... selle kohta oli ilus video... .
T1 ja T2 vahe pidi olema 10 m kaablit või pandi vahele spets drosselid mis jälle maksid.

Hiljem leiutati igasugu nippe (erikonstruktsioon, elektrooniline süüde, jne), kuidas sädemike rakendumispinget alla viia ja hakkas võimalik olema neid ka järgmise astmega kõrvuti kilpi panna...
Siis sai võimalikuks ka valmistada "tõelisi" T1+T2 piirikuid, kus sama kesta sees on füüsiliselt kaks erinevat piirikut. Standardi järgi pole sellist aparaati olemas ja seetõttu sai sellise nimetuse all müüa mida iganes.
Näiteks kui võimsamat sorti varistor talus ära T1 testikatsetused ja pärast seda T2 testikatsetused siis sai teda tõepoolest kasutada nii T1 piirikuna kui ka T2 piirikuna kuid samaaegselt mõlemana ta ju töötada ei saanud...

Järelvoolu lahutusvõimet (Ifi - võrgupinge poolt toidetav elektrikaare vool pärast pikseimpulsi lahendamist - sisuliselt arvutuslik L-N lühisvool antud punktis, mille piirik suudab ise enne ära kustutada kui toite pool paiknev kaitseaparaat rakenduda jõuab) aga suudeti kah parandada ja seega peaks T1 piirikuks valima täna ikka sädemiku.
Peamiselt varistoridele panustavad valmistajad ladusid aga järjest võimsamaid varistore paralleelis kokku ja said kah juba piksevoolu lahutusvõime Iimp kuni 15 kA-ni ja järelvoolu probleeme neil ei ole, kuid varistorpiirik laseb ikkagi läbi palju suurema energiahulga kui sädemik (pikk impulsi "jalg").
Poest ostetakse aga kõigepealt teatavasti seda, mis on kõige odavam.

Esialgu ei saanud üks kilbivalmistaja aru, miks peab kasutama piirikuid mille Iimp on 25 kA kui temal on ometi pandud sellised mille Imax on 40 kA ka kui siis tehti selgeks, mis neil vahet on, kaevas ta kuskilt välja, et Schneideri T2 piirikul oli kuskil ära toodud ka Iimp mis oli 3 kA, ning lajatas need kohe T1 piiriku pähe......

Ja milline inspektor oskas talle vastu vaielda, tellijast rääkimata.. ?

Et siis iga piirik lahendab ära 90 % temani jõudvast energiast:
T1 90% koguenergiast, T2 9% järelejäänud 10 % -st ja nii jääbki T3-le lahendada vaid 1 %.
Sel juhul ei kõrbe ükski piirik läbi kah ja ei pea ütlema et "ega need niikuinii poleks aidanud" ....

kunn24 kirjutas: 23 Sept 2020, 17:38

T1 ja T2 vahe pidi olema 10 m kaablit või pandi vahele spets drosselid mis jälle maksid.

Ma juba varem märkinud, et tuleb panna ahelatesse võimalikult väiksed MCB-d. Neis on drosselid (magnevabasti) lisaks takistitile (termovabasti). Ma ei raatsi osta piksekaitsestandardeid, kuid nende puhul peaks eeldama, et nad oleksid kooskõlas muude madalpinge võrkude standarditega. Kõik see LPZ 1 kuni 3 jutt peaks seda eeldama. Kui ei ole, mis siis saab? Ka siin foorumis on näha, et 2,5 mm2 kaabli ette tuleb panna 16 A lüliti, 1,5 mm2 kaablile 10 või äärmisel juhul 13 ja kogu lugu. Samas võiks mõelda, et näiteks 3x20 W LED valgustite grupi ette sobiks ilusti 0,5 või 1,0 A lüliti ja selle järgi (ok, kui just siiski vaja mõni meeter kaablit ka lisada) teha ka tsooni üleminek vähemalt LPZ 2-ks.

Ahela takistust/induktiivsust pole sealjuures üldse arvestatud. Tsoonist järgmisesse üleminekul tuleb teha tsooni piiril kõikidele juhtivatest materjalidest detalidele potentsiaaliühtlustus, kaablite puhul tähendab see, et seda saab teha läbi piirikute.
Ehk siis kui maja teisest otsast läheb miski juhe lehtlasse, mis jääb juba piksevarda kaitsetsoonist välja, siis peab selle juhtme sisenemisel piksevarda kaitsetsooni olema kasutatud piksevoolupiirikut.
Seega on mõistlik, et hoonest väljuvad kaablid lähevad kõik samast kilbist - nagu sinu kaevukaabel.
Pääseb vaid ühe T1 piirikuga selle kilbi latistusel.
Sidekaablitega sama lugu, kui need veel vasest.

Need standardid ongi omavahel kooskõlas.
Moodulkaitselülitiga saab kaitselahutust tagada vaid piksekaitsetsoonis LPZ 1 sest kuigi selle peal on kaitseklahutuslüliti sümbol (mh tähendab, et seda saab lukustada) on selle andmetes ka kirjutatud, et Uimp=4 kV ja veel on kirjutatud et see on III liigpingekategooria seade.
Samas tuleb tagada, et selles LPZ 1-s ei esineks kõrgemaid impulsspingeid kui 4 kV ja seda tagatakse "kas liigpingepiirikute või muude asjakohaste meetoditega").
Ma olen küll küsinud aga mulle pole keegi kunagi osanud öelda, millised need "muud asjakohased meetodid" on.
Küll aga jäetakse tihti piirikud üldse paigaldamatan sest "välku esinevat vähe"...
Sel juhul on minu arusaamist mööda ka hoone sees LPZ0 ja elektriinstallatsioonis tuleks kasutada IV liigpingekategooria aparaate... tänavavalgusti lakke, pollar voodi kõrvale ja OT lüliti seina peale...

see 10 meetrit kaablit ise ei tekita veel tsooni LPZ2 , vanasti ei olnud seda lihtsalt lähemale kui 10 m võimalik tekitada (OK drosselite abiga) lihtsalt varistorid oleks pikselöögi puhul hakanud lendama.
See tsoon tekib alles piiriku taha... piirik ise on faasijuhtme potentsiaaliühtlustus tsoonide piiril.

Loodetavasti on sul pumba kaitseks IV liigpingekategooria automaat ?
SACE T1 , S800 , vms. ?
Muidu pole kaitselahutus tagatud.. kui näppima lähed, lülita liitumiskilbist OT välja või ühenda kaablid lahti.
Kui sinna T1 piiriku paned, siis jah siis piisab ka mootorikaitselüliti väljalülitamisest ...

EE-l oli vist miski 700 000 klienti/arvestit ja omal ajal rehkendasin, et nii T1 piirikukomplekt kui ka IV liigpingekategooria automaat S700 oleks maksnud 1000 krooni.
700 miljonit krooni, et kõik jonksu saada...
Nad valisid esmalt nende juhtmete lahtiühendamise kleepsude kleepimise ja pärast hakkasid OT lüliteid panema... (15 € Esvika letihind)