Sellepärast ongi piksekaitse puhul kaitstav hoone jagatud tsoonideks ja seadmed impulssliigpingetundlikkuse alusel liigpingeklassideks.
Igas tsoonis saab kasutada vaid sellest tsoonis esineda võivaid impulssliigpingeid taluvaid seadmeid ja tagada vastavate piirikutega, et selles tsoonis suuremaid liigpingeid esineda ei saaks.
Saksa tootjatele on see ammutuntud põhimõte, nende kataloogides leiab neid tsoonideks jagamise pilte juba mitukümmend aastat.
Prantsuse-Itaalia kommetega riikides kasutati teistsugust ideoloogiat - mida kallimad seadmed ja mida rohkem välku, seda vängemaid varistore ette paigaldati.
Kui hakata goolis ja youtubes inglise keele baasil otsima, siis satub ilmselt peagi ameeriklaste lahenduse otsa - vahetult kaitstava seadme ette pannakse mingi elektroonikat täis kast ja kõik on häpid...
Vahepeal on turule ilmunud igasugu sharlatane, kes pakuvad
à la, et pange meie piirik värava kõrvale liitumiskilpi ja terve kvartal on kaitstud...
Sädemikpiirik on hea piksevoolupiirik, sest lõikab piksevoolu pika (10/350 µs) impulsi pärast rakendumishetke praktiliselt nullini maha, st teeb pikast impulsist lühikese. Ehk juhib üle 90 % impulsi energiast kaitstavatest seadmetest mööda. Sädemikpiiriku puuduseks on kõrge rakendumispinge (kaitsetase Up) ja järelvool - tekkinud elektrikaart jääb aga edasi toitma võrgupinge ja see põleb kuni poolperioodi lõpuni.
Varistorpiirikut saab konstrueerida mistahes rakendumispingele, aga varistorpiirik lõikab maha vaid impulsi tipu - niipea kui pinge uuesti langeb, varistor sulgub. Seega varistoride puhul jääb impulsi pikk "jalg" alles.
Seega on mõistlik hoone sisendis kasutada sädemikul baseeruvat piksevoolupiirikut ( T1 , 10/350 µs) mis lõikab pikad impulsid lühikesteks ja järgmises astmetes varistorpiirikuid (T2 , 8/20 µs) mis lõikavad need järelejäänud lühikesed impulsid madalaks.
Lihtsaid sädemikke ja varistore kõrvuti samasse kilpi panna esmalt ei saanud, sest pinge tõusma hakkamisel alustas esimesena juba madalamal pingel reageerimist varistor ja lendas pauguga tükkideks enne kui pinge sädemiku rakendumispingeni üldse kasvada jõudiski... selle kohta oli ilus video... .
T1 ja T2 vahe pidi olema 10 m kaablit või pandi vahele spets drosselid mis jälle maksid.
Hiljem leiutati igasugu nippe (erikonstruktsioon, elektrooniline süüde, jne), kuidas sädemike rakendumispinget alla viia ja hakkas võimalik olema neid ka järgmise astmega kõrvuti kilpi panna...
Siis sai võimalikuks ka valmistada "tõelisi" T1+T2 piirikuid, kus sama kesta sees on füüsiliselt kaks erinevat piirikut. Standardi järgi pole sellist aparaati olemas ja seetõttu sai sellise nimetuse all müüa mida iganes.
Näiteks kui võimsamat sorti varistor talus ära T1 testikatsetused ja pärast seda T2 testikatsetused siis sai teda tõepoolest kasutada nii T1 piirikuna kui ka T2 piirikuna kuid samaaegselt mõlemana ta ju töötada ei saanud...
Järelvoolu lahutusvõimet (I
fi - võrgupinge poolt toidetav elektrikaare vool pärast pikseimpulsi lahendamist - sisuliselt arvutuslik L-N lühisvool antud punktis, mille piirik suudab ise enne ära kustutada kui toite pool paiknev kaitseaparaat rakenduda jõuab) aga suudeti kah parandada ja seega peaks T1 piirikuks valima täna ikka sädemiku.
Peamiselt varistoridele panustavad valmistajad ladusid aga järjest võimsamaid varistore paralleelis kokku ja said kah juba piksevoolu lahutusvõime I
imp kuni 15 kA-ni ja järelvoolu probleeme neil ei ole, kuid varistorpiirik laseb ikkagi läbi palju suurema energiahulga kui sädemik (pikk impulsi "jalg").
Poest ostetakse aga kõigepealt teatavasti seda, mis on kõige odavam.
Esialgu ei saanud üks kilbivalmistaja aru, miks peab kasutama piirikuid mille I
imp on 25 kA kui temal on ometi pandud sellised mille I
max on 40 kA ka kui siis tehti selgeks, mis neil vahet on, kaevas ta kuskilt välja, et Schneideri T2 piirikul oli kuskil ära toodud ka I
imp mis oli 3 kA, ning lajatas need kohe T1 piiriku pähe......
Ja milline inspektor oskas talle vastu vaielda, tellijast rääkimata.. ?
Et siis iga piirik lahendab ära 90 % temani jõudvast energiast:
T1 90% koguenergiast, T2 9% järelejäänud 10 % -st ja nii jääbki T3-le lahendada vaid 1 %.
Sel juhul ei kõrbe ükski piirik läbi kah ja ei pea ütlema et "ega need niikuinii poleks aidanud" ....
