Kipsplaat keldris - hüdrota või hüdroga?

[pancho villa]

Tervist, poolkeldris (esimesest korrusest kolm trepiastet madalamal) vaja viimane sein ära viimistleda. Kuna tegu on seinaga, mis vastu siseruume ning kelder ise kütmata, on seda lahendatud kõikse käepärasemate vahenditega - fibo peal eri paksuses penotükid, osaliselt vaht, paras kapsas ühesõnaga. Kuna lootusetu oli seda plaatimise tarbeks piisavalt siledaks saada, ehitasin karkassi ning täitsin villaga. Homme jätkan kipsiga.

Keldri ühes nurgas on dushinurk, mis küll väga harva kasutuses ja seal on plaatide taga hüdro ka. Küsimus on, kas peaks olema kõik seinad hüdroga tehtud? Mingeid probleeme niiskusega pole seni olnud.

[Urmas]

Kuna lootusetu oli seda plaatimise tarbeks piisavalt siledaks saada, ehitasin karkassi ning täitsin villaga. Homme jätkan kipsiga.

Pancho, sa ei pea foorumlastele aru andma oma päeva jooksul tehtud töödest. Muide lootusetuid olukordi ei ole, isegi lammutamine ja uuesti ehitamine võib olla parim lahendus! Ohh, oleks mul sinu mured. Olen pidanud siledad pinna saama 3-5cm kõrgustega "tissidega" kindakrohviks ja see krohv pidi olema sarnane ümbritseva kindakrohviga. Kõike saab teha! Ka "tissid" siledaks!

Keldri ühes nurgas on dushinurk, mis küll väga harva kasutuses ja seal on plaatide taga hüdro ka. Küsimus on, kas peaks olema kõik seinad hüdroga tehtud? Mingeid probleeme niiskusega pole seni olnud.

Kas mõni oskab ka natuke teistmoodi mõelda kui hetkel väljakäidav summa mõne pikemaajalisemalt vastupidava materjali suts suuremast summast? Olen omamoodi laisk, mis ma olen, aga isegi ämma korteri vannitoas tegin hüdro kogu vannitoa seintele ja põrandale. Mõelge ise, mis maksab see praegusel hetkel rohkem "raisatud" 50€ materjali maksumust võrreldes võimalike hilisemate probleemidega? Eriti kui saab vannitoas midagi ümber paigutada ilma äravoolusid torkimata.

[pancho villa]

Krt no ütle siis, et vajalik ja ongi kõik! See oligi küsimus ju. Kui sada miljonit asja maja juures teha vaja, siis on küsimus pigem ajakulus, kui saja euro säästmises.

[Urmas]

Krt no ütle siis, et vajalik ja ongi kõik! See oligi küsimus ju.

Ma mõtlesin, et said mu eelmises kommentaaris kirjutatust aru. Olen juba nii palju sõimata saanud "ülearuste" tegevuste soovitamises ja seetõttu räägin parem läbi lillede ja jätan otsustamise sinu enda teha. Nii lihtne see ongi. Ise olen teinud ja teen ka edasipidi omamoodi + natuke igaks juhuks.

[Urmas]

Sa ei ole kirjutanud, et kui palju m2-d sul oleks igaks juhuks vaja/vaja teha, aga näiteks siit https://www.okidoki.ee/buy/all/?query=h ... tsioon&c=0 saaksid 20kg ämbri kätte 35€ eest(poes ca 50+€). Muidugi eeldades, et Okidokis müüdav on ikka 20kg ämber. Kas 35€ on on igaks juhuks 10-15 aasta peale ärajagatuna on palju või vähe, on sinu otsustada. Minu jaoks oleks vähe. Poe hinna kiikamiseks sattusin infole, et see mastiks on kollast värvi https://www.okidoki.ee/buy/all/?query=h ... tsioon&c=0 , kuid tootja väidab, et halli värvi http://www.sakret.ee/product/oad-elasti ... kemastiks/ Tegelikult vist pole vahet, mis värvi on mastiks, peaasi, et oma ülesannet täidaks ja vett läbi ei laseks. Ma üleeelmises kommentaaris liialdasin natuke selle "igaks juhuks" 50€-se ülekuluga, mul olid vanad andmed, sest ei ole kaua vannitubasid teinud ja eelnevalt olen ostnud järelturult poes ca 80€ maksvat samasugust toodet 50€-ga.

[pancho villa]

Fibergumi ostsin piisava koguse, oli vist €46 Bauhausis.

[rokikas]

Küsimus on, kas peaks olema kõik seinad hüdroga tehtud? Mingeid probleeme niiskusega pole seni olnud.

Ei pea.

[Elentino]

Pane kipsi asemel Wedi.

[T25]

Pancho, uuris sellist asja nagu adsobentõhukuivati. See töötab madalatel temperatuuridel ja võib õhu väga kuivaks ajada. Ma tahtsin omale garaazi panna, kuid siis lugesin hirmujutte, kuidas osad mehed unustasid selle tööle ja see kuivatas õhu nii ära, et keeras auto nahkistmed tuksi. See oht on garaazis olemas, sellepärast ma omale ostsin kondensatsiooni põhimõttega õhukuivati ja ilusti toimetas talvel garaazis. Kui enne olid aknad ja uksed kondentsist märjad, siis päras kuivati kasutamist sain sisekliima normi. Hoidis kuskil 40% juures ning elektrit võttis suhteliselt vähe. Praeguste ilmadega praktiliselt üldse ei tööta, vett on tekkinud kuu ajaga mõne cm jagu kogumisanuma põhja. See adsorbentkuivati, mida ma tol hetkel kaesin:
https://www.ohukuivatid.ee/ee/ohukuivat ... vati-woods
Ja veel, kui keldriseitest tuleb piisavalt niiskust peale, siis õhukuivati töötab ca cop 1.5-ga, ehk siis tegemist on teatud mõttes soojuspumbaga ning saad keldri kütte ka veel sealt kätte odavamalt kui otse elektriga.

[pancho villa]

Majas pigem vastupidi - põrandaküte ja liigkuiv. Kuna keldris käiakse dushi all a la kaks korda aastas, pole nagu midagi peale ka tulemas

[Urmas]

Küsimus on, kas peaks olema kõik seinad hüdroga tehtud? Mingeid probleeme niiskusega pole seni olnud.

Ei pea.

Ma nüüd ei teagi? Kui lugesin uuesti pancho villa esimest postitust, siis ma eriti targemaks ei saanud. Pancho villa nagu kirjutas, et

Kuna tegu on seinaga, mis vastu siseruume ning kelder ise kütmata, on seda lahendatud kõikse käepärasemate vahenditega - fibo peal eri paksuses penotükid, osaliselt vaht, paras kapsas ühesõnaga. Kuna lootusetu oli seda plaatimise tarbeks piisavalt siledaks saada, ehitasin karkassi ning täitsin villaga. Homme jätkan kipsiga.

Keldri ühes nurgas on dushinurk, mis küll väga harva kasutuses ja seal on plaatide taga hüdro ka. Küsimus on, kas peaks olema kõik seinad hüdroga tehtud? Mingeid probleeme niiskusega pole seni olnud.

Kas keldri vastasseinas on ruume, mis peaksid kartma niiskust, et tekkis hüdrotamise mõte? Mida täpselt tähendab vastas asuv siseruum? Kas seal siseruumis elatakse? On see mingi 1,5 kordne maja, kus keldrisse astumiseks on ainult kolm trepiastet? Milleks on vaja ülejäänud keldri seinu plaatida? Visuaalsuse pärast? Liiga palju väikseid nüansse, et konkreetselt pancho villa küsimusele vastata.
Konkreetsust, seltsimehed, kui soovite konkreetseid vastuseid!