EPSist saalung+soojustus

[ekre23]

Tekkis soov ehitada kelder. Mõtlesin siin nii ja naa ja kuidagi ilgelt kahju on kulutada raha saalungi ehitamisele jms.Kuna soojustada on nagunii vaja, siis mõtlesin saalungi+ soojustue ehitada kohe koos EPSist.
Tekkis mõte võtta 100mm EPS120 plaadid ja kinnitada 2-rida plaate 200mm vahega liimi/vahuga betoonplaadile keldri kujuliselt (epsi hea lõigata) jms. Siis plaatide vahekohtadesse 150x50x2000 prussid püsti ja prussidest läbi 10mm keermelatid liblikatega vana ajakastmisvoolik betoonivahesse. Prusside ülemised otsad kruvidega lauast kaldtugede külge+omavahel lauaga ühendada.
2X 8mm armatuurvõrku mõlema epsi seina äärde.
Valaks pumbaga korraga EPS kõrguse jagu, so ca 1m.
Kas keegi on proovinud? - Vajub laiali või peab vastu? Mis arvame?

[ping]

Tavalisel kartulikeldril ei kasutata soojusisolatsiooni, ühendus maapinnaga tagabki stabiilse temperatuuri.
Katusele võib küll soojustust panna, et suvepäike keldriruumi liiga soojaks ei kütaks.

[ekre23]

Tänapäeval kasutavad ka keldrites vahtu üsna ohtralt. Vaata või revonia keldreid. Vahe ongi selles, et ei kavatse pinnasega liialdada.
Aga point pole selles. Point on selles, et kas keegi on proovinud 2-eps plaadi vahele betooni valada kasutades saalingu asemel eps-plaate ja kas minu poolt kirjeldatud konstruktsioon peaks vastu...

[Urmas]

Point on selles, et kas keegi on proovinud 2-eps plaadi vahele betooni valada kasutades saalingu asemel eps-plaate ja kas minu poolt kirjeldatud konstruktsioon peaks vastu...

Sa pole kodutööd vist üldse teinud ja kirjutasid oma uitmõtte kohe foorumisse. Kahekordseid maju ehitatakse penoplokkidest ja betoon vahel. http://www.termoplokk.eu/

[ekre23]

Kui ma tahaks maa sisse ehitada, kus maapind oleks isolatsiooniks, siis kaevaksin ilmselt maa sisse keldri kujulise süvendi ja täidaksin selle liivakottidega (millele omakorda tõmbaksin kile ümber-peale), nii et süvendi ja kotihunniku vahele jääks ca 30 cm vahe. Seejärel armatuurvõrgud seintele ja katusele. Ukse kohale ukse kujuline eps-"plomm" (mille hiljem saaks välja lõigata) ja pumist betoon sisse.
Saalung oleks selgi juhul suht mõttetu kulutus.

[ekre23]

Termoplokk on kallis (ületaks isegi puidust saalungi ehitamise kulu). Ja tugevuse mõttes näen pigem probleemi, kui eps-sidemed jooksevad ristiseina nagu termoplokis. Isolatsioonil on mõte kandva seinte välisküljel, mitte seina sees, kus see pigem lõikab betooni läbi ja muudab seina nõrgemaks. 1-2 k maja ehitusel pole seina tugevusel suurt vahet, kuid keldri seinal on pinnasesurve ja sinna ma küll mingeid sisemisi nõrgendavaid läbilõikeid ei taha.
Termoploki konstruktsioon on tegelikult jama: ise mõtleks ilmselt parema välja> ja hind on muigekoht...

[ping]

Tänapäeval kasutavad ka keldrites vahtu üsna ohtralt. Vaata või revonia keldreid. Vahe ongi selles, et ei kavatse pinnasega liialdada.
Aga point pole selles. Point on selles, et kas keegi on proovinud 2-eps plaadi vahele betooni valada kasutades saalingu asemel eps-plaate ja kas minu poolt kirjeldatud konstruktsioon peaks vastu...

Kui suvel on selles ruumis 15-17C sooja sees, siis kas saab seda keldrina kasutada? Peab hakkama suvel kliimaseadmega jahutama.
EPS`i vahele saab valada küll, kui see saalungitega korralikult toestada, võid vaadata täisvalatavaid EPS seinaplokke.
(Ühele "soojustatud" veinikeldrile sai kunagi varjutamiseks päiksepaneelid peale pandud, sest päike küttis selle suvel liiga kuumaks.)

[RaJy]

Ära alahinda valatava betooni jõudu - selleks, et see eps püsima jääks peaksid üsna tihedalt neid prussidest tugesid tegema. Lihtsam juba kohe saalungiga valada ja pärast eps peale kleepida - kui just tingimata soov eps-i kasutada.
Ise olen ka maakeldrile mõelnud ja minu arust kõige lihtsam ja odavam oleks fibost seinad üles laduda, siis saalungitega kaar peale valada. Need minu on mõtted - ärge peksma hakake kui teile ei meeldi, pigem selgitage mis on minu mõtetes valesti.

[ekre23]

Kui sa mõtled lammikivi tooteid, siis ei meeldi keldri puhul ka see plokk- lahendus. Keldri sein peab olema puhas r/betoonvalu ja mida vähem liiteid seda parem. Ideaalis tuleks kogu kelder valada ühe valamisega monoliitse rb valuna. Kui otsustan eps-saalungis valada, siis ilmselt tuleb teha vähemalt 3 valamist: 2X ringis seinad 1+1m kõrguses ja lagi 1x.
Loomulikult läheb ka pinnast ümber.
Minu jaoks on küsimus lihtsalt, kuidas valada nii, et saalungile mitte kulutada

[ekre23]

Fibo-plokk pole minu meelest maa sees (ja eriti keldri puhul) kõige õigem materjal. Minu kogemus ütleb, et maa sees käib kõvamargiline rb. Vot selle pealt pole mul kahju kokku hoida. Ise ei plaani kaarjat võlvi vaid teen sirge lae> töö saab suhteliselt lihtsam ja tänapäeval pole võlv minu poolest enam tegija/moes. Rb on nii tugev materjal küll, et ei pea enam võlviga mängima hakkama.
Ise ei plaani katuslae jaoks küll saalungit tegema hakata. Liiv tihendatult sisse> kile peale, armatuur ja läheb valamiseks

[ekre23]

Kui otsustan puitsaalungis seinad valada, siis epsi enam ei pane, siis käib pinnas isolatsiooniks küll. Aga hakkangi vist tasapisi puitsaalungi poole kalduma. Iseasi, et see minu keldri puhul on 1,5-2K tühja kulu. Mis selle puiduga hiljem teha...

[ekre23]

üks võimalus, et teen 150x50 prussidest korraliku korduvkasutatava keldrisaalungi ja peale oma keldri valmissaamist saate hakata laenutama, kes tahab ;-)

[RaJy]

Tänapäeva rb saab ka sirge lae - aga võlviga on lihtsalt ilusam, minu arvates. Kandilise kuubi oskab igaüks maha valada.

[ping]

Minu jaoks on küsimus lihtsalt, kuidas valada nii, et saalungile mitte kulutada

Mu vanaisa teenis leiba/vorsti vundamentide (keldriseinte) kaevamisega.
Kaevas labidaga 2m sügava kraavi, põhja laiusega 20cm, mis valati betooni täis ja hiljem kaevati seest tühjaks.
Kulu saalungile minimaalne.

[Prill]

Proffide betoonifirmade tegevust vaadata, kasutavad nemad betoonist vundamentide ja seinte saalungiks mitte kohapeal lauast-OSB-st ehitatud saalungeid vaid veoauto toob tööriistarendi kirjadega saalungimoodulid. Isegi tugipostide valamisel näinud neist moodulitest saalungeid.
Kui selline saalungisüsteem juba välja on mõeldud, tasuks uurida, mis saalungi rent-transport maksab. Lõpuks võib sedasi saalungi ehituselt hoida terveid päevi kokku ja lõpuks "aeg võrdub raha", ka enda aeg.
Muidugi sellise mooduli puhul tekib küsimus, kas ise oskab neid paigaldada kasutada, ja tuleb odavam palgata see betoonifirma, kes selle keldri mõne päevaga korrektselt ära valab...

[comoon]

Saalungile ei taha kulutada aga oled nõus maksma valmis betooni kohaletoimetamise eest mitte väikese summa. Võib olla võtad jalad kõhu alt välja ja segad ise betooni, siis saad tasapidi valada ja ei pea teab mis saalungeid ehitama?

[ekre23]

Eks ma olen ise kah selliseid säästuvundamente teinud, aga 0,2m laiust 2m sügavust kraavi sa küll ei kaeva... <liivase pinnase puhul ehk kopaga kangutab välja, aga sellist pinnast mul pole. Mul on vaja paele valada ja hiljem pinnas ümber

[ekre23]

Saalungile ei taha kulutada aga oled nõus maksma valmis betooni kohaletoimetamise eest mitte väikese summa. Võib olla võtad jalad kõhu alt välja ja segad ise betooni, siis saad tasapidi valada ja ei pea teab mis saalungeid ehitama?

Betoonifirma-autod mul mõne km kaugusel / betoon tuleb valada võimalikult ühe valuna, siis saad max tulemuse / ma olen terve oma nooruse käsitis betooni keerutanud (sugulased nimetavad maja kindluseks jms), aga peale seda, kui sai londiga proovitud enam käsitsi teha ei taha... Vanust kah juba kogunenud.

[ekre23]

Proffide betoonifirmade tegevust vaadata, kasutavad nemad betoonist vundamentide ja seinte saalungiks mitte kohapeal lauast-OSB-st ehitatud saalungeid vaid veoauto toob tööriistarendi kirjadega saalungimoodulid. Isegi tugipostide valamisel näinud neist moodulitest saalungeid.
Kui selline saalungisüsteem juba välja on mõeldud, tasuks uurida, mis saalungi rent-transport maksab. Lõpuks võib sedasi saalungi ehituselt hoida terveid päevi kokku ja lõpuks "aeg võrdub raha", ka enda aeg.
Muidugi sellise mooduli puhul tekib küsimus, kas ise oskab neid paigaldada kasutada, ja tuleb odavam palgata see betoonifirma, kes selle keldri mõne päevaga korrektselt ära valab...

Lõpuks võib ju ka revoniast valmis keldri kohale tellida ja lasta kõik tööd teha.
Minu küsimus oli, et kas kellegil on kogemust kahe eps plaadi vahele betooni valamisest. Ei saa ju olla, et ainult mina sellist mõtet olen mõlgutanud...

[ekre23]

Tänapäeva rb saab ka sirge lae - aga võlviga on lihtsalt ilusam, minu arvates. Kandilise kuubi oskab igaüks maha valada.

...nojah, kui sulle nikerdada meeldib, siis küll. Mul on oluline, et asi töötab. Ja mõtle sellele, et tänapäeva inimene on harjunud kuubikutega. Kui võlv nii väga moes oleks, siis näeksime seda tänapäeva arhitektuuris. Mul küll ei tule hetkel meelde, kus mõnes moodsas hoones oleks nii väga võlvi kasutatud...

[pikk88]

Kui sulle nikerdada ei meeldi siis ongi kõige lollikindlam versioon võtta rendist saalungid ja saad oma probleemile kõige kiirema ja mõislikuma lahenduse. Iseehitatud saalungite miinuseks on tihtipeale ka veel see, et kui vaja need peale valamist maha võtta (näiteks lae valamine) siis pole selle materjaliga enam midagi peale hakata. Kui londiga valamise ajal otsustab ise kokku keeratud (ja veel EPS-ist) saalung laiali joosta siis hakkab sul kuradi kiire, et saaks valu lõpuni teha. Ja tihtipeale on tulemus väga nutune. Ainus miinus nende moodulsaalungite puhul ongi transport, mis selle hinna tihtipeale kõrgeks ajab. Londiga valamise boonuseks on kindlasti ka betooni ühtlane kvaliteet mida ise käsitsi tehes kindlasti ei saavuta. Mingi lintvundamendi puhul polegi see vast nii oluline aga lae valamisel on nagu olukord natuke teine... Tihtipeale müüakse ka kasutatud mooduleid ja ka ise tehtud korralikke saalungielemente(vineerist) mingi raha eest. See ju ka üks võimalus asja lahendamiseks. Ostad, valad ära ja müüd ise edasi. Kõik oleneb ju lõppkokkuvõttes hinnast. Vahest võib ka vedada ning selgub, et sul naabrimehel kasutatud filmivineerist saalungid vedelemas aia ääres, need võid paari õlle eest endale saada

[Urmas]

Minu küsimus oli, et kas kellegil on kogemust kahe eps plaadi vahele betooni valamisest. Ei saa ju olla, et ainult mina sellist mõtet olen mõlgutanud...

Tuleb välja, et kellegil pole sellist jaburat mõtet siiamaani veel pähe karanud. Tee ära ja saad ehk patendigi oma idee.

[ekre23]

Minu küsimus oli, et kas kellegil on kogemust kahe eps plaadi vahele betooni valamisest. Ei saa ju olla, et ainult mina sellist mõtet olen mõlgutanud...

Tuleb välja, et kellegil pole sellist jaburat mõtet siiamaani veel pähe karanud. Tee ära ja saad ehk patendigi oma idee.

Jah, tundub, et siin arenenud maailma perifeerias tõesti keegi eriti ajusid ei liiguta. Hakkasin siis vaatama, et mis maailmas tehakse ja patendeerida pole mul siin midagi> kõik on juba olemas, aga kohalikud pole nagu alati midagi kuulnud
https://www.youtube.com/watch?v=WePIRo9Spdw

[Urmas]

Jah, tundub, et siin arenenud maailma perifeerias tõesti keegi eriti ajusid ei liiguta. Hakkasin siis vaatama, et mis maailmas tehakse ja patendeerida pole mul siin midagi> kõik on juba olemas, aga kohalikud pole nagu alati midagi kuulnud

Tere hommikust! Jah, ega minu poolt pakutud viites pole ka põliseestlase leiutatud, aga mille poolest erines minu eelmises kommentaaris pakutud Thermoplokk sinu videos pakutust? Minu arvates mitte millegi poolest! Ahh, et seal oli kahe peno vahel mingi plastikust "sarrus? Oo püha lihtsameelsus! Kas hind oli odavam? Aga siis telli sealt, mida sa jändadad omatahtsi leiutamisega ja kui tellimiseks läheb, siis ole hea ja pane oma viite hind(koos transpordiga) siia. Ära ole kitsi kogemuste jagamisega!

[ekre23]

Võiks aru saada, et termoplokk lõikab täisbetoonist monoliitseina pidevalt läbi, mis on tugev miinus ja mõttetus. Vähegi betoonitöödega kokku puutunud inimene saab aru, et need kaks plokisüsteemi pole omavahel võrreldavad. Kuid see pole lõpuks point.
Tuleme siis alge küsimuse juurde tagasi, et kas keegi EPS plaate kasutanud saalungina seinte valamisel ja kas kellegil selles vallas kogemusi on, mida võiks jagada.
Sain juba aru, et pole...
Tänan arvamust avaldamast!