Üleminek ahjuküttelt puukatlale

[T25]

Sooviks maamaja, mida siiani rohkem suvilana kasutanud, ka talvel rohkem kasutusele võtta.Probleem on aga selline, et kõik pliidid ja ahjud ( 2 pliiti ja 2 ahju alumisel korrusel) on oma aja ära elanud. Korsten veel kõlbaks, kui ära lasta seest renoveerida. Nii ütles korstnapühkja, kes asjad üle vaatas. Soovitas minna üle maaküttele vms. Kuna väheke metsa on omast käest, siis mõtlesin puukatla paigaldusele ja suurele akupaagile. Siis ei peaks ka iga päev kütma. Ühe ruumi saaks katlamajaks kohandada, praegu on seal nagu teine köök, vanasti kolhoosi ajal oli maja pooleks jagatud. Nüüd küsimused , mis tekkisid, on järgmised: maja soojustamata 2 kordne palkmaja ca 160 m2. Kas LUK50 ja 4 tonnine akupaak oleks ok või liialt üle dimensioneeritud? Samuti tekitab küsimusi, kuidas normaalselt ja esteetiliselt lahendada torustiku vedamine. Seinad on savikrohviga kaetud palgid ning tapeeditud. Kui nüüd sinna paigaldada torustik, siis kuidas tulevikus tapeeti vahetada? Ühesõnaga sellised väikesed nüansid, mis tekitavad küsimusi.

[Madis_]

Nii suurusjärgus öeldes, külmema ilmaga pead 6-7 tundi kütma, aga peaks siis ka 2 päeva välja venitama.

[Urmas]

Korsten veel kõlbaks, kui ära lasta seest renoveerida. Nii ütles korstnapühkja, kes asjad üle vaatas.

Kui "ekspertiisi" sõnastus on selline, siis tegelikult korstnal endal enam pikka pidu pole ja tulevikku arvestades tuleks uus lõppkokkuvõtteks soodsam. Lihtsalt minu arusaamine korstnapühkija poolt öeldust.

Nüüd küsimused , mis tekkisid, on järgmised: maja soojustamata 2 kordne palkmaja ca 160 m2. Kas LUK50 ja 4 tonnine akupaak oleks ok või liialt üle dimensioneeritud?

Kas sa mõne asjaliku konsultandiga ei taha sel teemal vestelda? Ei peaks ise mõtlema, et kui suurt paaki on vaja, kui suur peaks olema katel, kas põrand kannatab katla ja akupaagi raskust välja jnejne ... Sul endal kah oleks julgem magada.

Seinad on savikrohviga kaetud palgid ning tapeeditud. Kui nüüd sinna paigaldada torustik, siis kuidas tulevikus tapeeti vahetada?

Tulles kolhoosiajast tagasi tänapäeva, siis nüüdsel ajal eksisteerib väga palju teisi variante interjööri viimistlemiseks peale savikrohvi ja tapeedi.

[Kalvis]

Võid privas ühendust võtta, kui soovid kütteprojekti või siis konsultatsiooni.
Siiski mõned suuremad soovitused soovitan:
Kõigepealt saa selgust mida soovid. Kui oma mets käepärast, soovid sealt kütet. Kas küte peab olema täisautomaatne või talud ebamugavust, tehes kord päevas tuld alla ja loopides kütet koldesse.
Täisautomaatsed ja peaaegu täismugavad on maasoojuspumbad, pelleti ja puiduhakke lahendused (viimane töötab ka oma metsa toorainega, poolautomaatne on altpõlemiskatlaga puithakkega lahendus ja ebamugav on klassikaline puidukaktlaga lahendus.
Alles siis kui selgus käes ja iga süsteemi hind rahas selge, hakka küttesüsteemi lahendama konkreetsetele seadmetele.
Teine teema on maja ehitus. Kui see on lagunenud kuut siis tuleb ka siin selgus majja saada, kuidas soojapidavaks saada. Sel teemal tee parem kõrvalteemasse konkreetne küsimus või vaata varasemaid postitusi kuidas maja soojustada.

[T25]

Tulles kolhoosiajast tagasi tänapäeva, siis nüüdsel ajal eksisteerib väga palju teisi variante interjööri viimistlemiseks peale savikrohvi ja tapeedi.

Anna palun mõni vihje, siis saan ise edasi uurida.

Kas sa mõne asjaliku konsultandiga ei taha sel teemal vestelda? Ei peaks ise mõtlema, et kui suurt paaki on vaja, kui suur peaks olema katel, kas põrand kannatab katla ja akupaagi raskust välja jnejne ... Sul endal kah oleks julgem magada.

Kui asjaks läheb, siis kindlasti võtan mõne spetsialistiga ühendust. Hetkel lihtsalt tahaks üldiseid soovitusi katelde osas. Kammisin siinseid teemasid ning tundub, et puukatel on suht eilne teema ja väga palju neid enam ei ole. Kõik on mugavama , kas siis pelleti või maakütte peale läinud.

Kõigepealt saa selgust mida soovid. Kui oma mets käepärast, soovid sealt kütet. Kas küte peab olema täisautomaatne või talud ebamugavust, tehes kord päevas tuld alla ja loopides kütet koldesse.
Täisautomaatsed ja peaaegu täismugavad on maasoojuspumbad, pelleti ja puiduhakke lahendused (viimane töötab ka oma metsa toorainega, poolautomaatne on altpõlemiskatlaga puithakkega lahendus ja ebamugav on klassikaline puidukaktlaga lahendus.

Sooviks ikka jah oma metsast puud teha. Kuid samas see on tõesti ebamugav, kui tuleb täiskohaga katlakütjaks hakata. Siiski ma loodan, et kui akupaak hästi suur panna, siis võibolla saaks talutava kütmise sagedusega hakkama. Halb asi on akupaakide ja puukatelde puhul see, et kaaluvad hirmsalt palju. Ma ei kujuta ette, kuidas ma need majja saaks. Teine asi, mis halb on puukatelde puhul, et tuleb tihti puhastada. Pelletikatelt vist kuus korra peab puhastama. Pelletit aga hinna pärast ei tha , sest omal mets olemas, kuigi pelletikatel jällegi suhteliselt kerge kaaluga ja ei vaja ka massiivset akupaaki.

Teine teema on maja ehitus. Kui see on lagunenud kuut siis tuleb ka siin selgus majja saada, kuidas soojapidavaks saada. Sel teemal tee parem kõrvalteemasse konkreetne küsimus või vaata varasemaid postitusi kuidas maja soojustada.

Sellega tegeleks siis, kui majal juba küte sees on. Praegu on kahju vaadata, kuidas põrandad üles punsuvad talvel niiskusega.

[Kalvis]

Ennist mainisin sellist katla liiki, mis töötab puiduhakkega. Jäi kahe silma vahele. Kui oma mets on olemas siis on see just talunikele meeldinud katlatüüp. Asi selles, et metsa jääk: oksad ja võsa lased oksapurustajast läbi, kuivatad suvel maapinnal ära ja siis paned punkrisse või lattu ning punkrist teoga laed katlasse. Selline katel on täisautomaatne, pelletikatlast erineb vähe, kuid kütteks on omaenda toodetud hake. seejuures see katel töötab ka puhta pelletiga. Nimetatakse neid stookerkateldeks, sisuliselt tavaline umbkoldega ülalt või altõletamisega katel kus küte (puiduhake, pellet) antakse sisse automaatselt teoga (stooker). Kuna katel on täisautomaatne siis ei vaja kupaaki ja olemuselt käitub samamoodi nagu pelletikatel.
Teine variant on kasutada altpõlemiskatlaid. KA seda pakkusin , jätsid soovituse lugemata. See on poolautomaatne - tuli tuleb käsitsi alla teha ja katelt töö ajal ei reguleerita. Aga hind palju odavam. Selle katlal täidad kolu (või katlatäie pungil küttega, jällegi puiduhake, kohati halupuud sobivad ning teed tule alla ja timmid võimsuse sobivaks. Viimane tagab, et katlatäis ei põle mitte 4 h jooksul vaid näiteks 10 h jooksul. Sel juhul pole suurt akupaaki vaja, piisab pisemast. Üks ebamugavus on veel - enamus selle katla kasutajatest ei oska ei seda reguleerida ega kütta ja seega kardavad seda katlalahendust kui tuld

[Coolhouse]

Viimistlus: Sellega ei ole mingit probleemi sest torud ei pea keset seina jooksma.

Miks minnakse üle pelletile: Sest puugaasi katel tahab kuiva puud saada. Ehk kui on mingi automaatne seade siis üldjuhul peab olema ka tooraine stabiilse kvalteediga. Kujuta et ostad mingi kalli katla ning üks päev kütad niiskete puude või siis teine päev kuiva oksapuruga. See ei hakka tööle ning katlakütja peab veidi aitama.
Tulemus on katlakütja amet või siis tehases toodetud tooraine ostmine et ise ei peaks kütma.

160m2 palkmaja on selline ebamäärane asi. Kas see on palkmaja või freespalkmaja? Mis seina paksus on?

[Prill]

Sellest skeemist valiks ise iga kell pelletikatla, ka siis kui endal mets olemas ja küttepuu tegemise tung ka - miski ei takista teha küttepuud need maha müüa ja saadud raha eest pelletid soetada.
Kuigi väike maksunüanss on, kus küttepuud õnnestub tõenäoliselt maha ärida ilma riiki ja maksuteemat kaasamata. Pelletit ostad suure tõenäosusega ikka koos käibemaksuga.

[Urmas]

On veel olemas täisautomaatseid puidukatlaid, milledel on kolu kõrval, laod täis 3-5-7 päeva jagu halge ja ta ise võtab sealt vastvalt vajadusele. Isegi Eestis keegi müüb/müüs neid.

[T25]

Ennist mainisin sellist katla liiki, mis töötab puiduhakkega. Jäi kahe silma vahele. Kui oma mets on olemas siis on see just talunikele meeldinud katlatüüp. Asi selles, et metsa jääk: oksad ja võsa lased oksapurustajast läbi, kuivatad suvel maapinnal ära ja siis paned punkrisse või lattu ning punkrist teoga laed katlasse.

Oleks hea, kui keegi , kellel reaalselt selline katel kodus on, kirjutaks siia omad kogemused. Mulle tundub, et hakkepuidu kogused peavad olema küllaltki massiivsed ning ma ei ole kindel, et võsast ja okstest selle nii lihtsalt välja annab.

Teine variant on kasutada altpõlemiskatlaid. KA seda pakkusin , jätsid soovituse lugemata. See on poolautomaatne - tuli tuleb käsitsi alla teha ja katelt töö ajal ei reguleerita. Aga hind palju odavam. Selle katlal täidad kolu (või katlatäie pungil küttega, jällegi puiduhake, kohati halupuud sobivad ning teed tule alla ja timmid võimsuse sobivaks. Viimane tagab, et katlatäis ei põle mitte 4 h jooksul vaid näiteks 10 h jooksul. Sel juhul pole suurt akupaaki vaja, piisab pisemast. Üks ebamugavus on veel - enamus selle katla kasutajatest ei oska ei seda reguleerida ega kütta ja seega kardavad seda katlalahendust kui tuld

Lugesin ikka, kas see on see stropuva tüüpi katel? Nende kohta siit foorumist lugesin, et on vaja suhteliselt tihti katelt ja korsten puhastada. Pidi kole kõvasti pigi tekitama. Kas keegi selgitaks mulle, kuidas pigitanud korstent puhastatakse, hetkel tundub see mulle võimatu ülesandena. '

Viimistlus: Sellega ei ole mingit probleemi sest torud ei pea keset seina jooksma.

Kuskilt need torud ju peavad jooksma ja kui nad just seina sees peidus ei ole, siis jäävad nad hiljem tapeetimisel segama. Mulle tapeet meeldib, hea lihtne vahetada , kuid üldse ei meeldi see, kui peaks torude vahelt kuidagimoodi nikerdama.

Sellest skeemist valiks ise iga kell pelletikatla, ka siis kui endal mets olemas ja küttepuu tegemise tung ka - miski ei takista teha küttepuud need maha müüa ja saadud raha eest pelletid soetada.
Kuigi väike maksunüanss on, kus küttepuud õnnestub tõenäoliselt maha ärida ilma riiki ja maksuteemat kaasamata. Pelletit ostad suure tõenäosusega ikka koos käibemaksuga.

Seda olen ise ka mõelnud, et pellet on kõige mugavam ja puhtam. Peamine asi on see, et pelletikatel ise kaalub ainult ca 200 kilo ja on mõeldav mitme mehega see suhteliselt hõlpsasti majja toimetada. Korralik puiduhalu katel kaalub aga pool tonni , ma tõesti ei kujuta ette selle majja toimetamist. Lisaks veel akupaak, see tuleks ka koha peal kokku keevitada, kuna uksest jällegi poole tonnist elukat sisse ei too. Puuhalu katla, eriti pealtlaetavate miinuseks on veel see, et kui vaja vahepeal täita, siis pidi viskama puugaasi vingu sisse, see on minu silmi ka väga suur puudus. Samuti puhastamine pidi suhteliselt palju tahma tolmu õhku paiskama ja puhastada oleks vaja suhteliselt tihti.

[Kalvis]

Pelletieid saab puiduhakkest ka ise teha aga milleks? Lihtsam on puiduhaket täisautomaatses puiduhakke katlas põletada.

Ma tunnen neid inimesi liiga vähe, et nad puht uudishimust võõraid vaatama lubaksid.
https://torujyri.ee/et/214-hakkepuidukatlad
Aga selline näeb välja. On ka odavamaid tsehhi katlaid ja teistelt pakkujatelt. Mulle kunagi pakuti ca 3500€, nüüd saab kallimalt.

Pelletipress maksab samapalju kui kui see hakkepuidu katel ning lähim kust müüdi oli Rootsi. Elektrivõrk peab ka tugev olema, pelletipressi võimsus on 40 kW! Pead netist otsima. Hakkepuidu purustajaid müüdi eestis.

Stropuva töötab ka altpõlemise katla moodi. Siiski on täiesti olemas korralikke altpõlemiskatlaid (Kalvis, Atmos) kuid ikkagi - kui seadistada ei oska, vannud seaks. Tahavad ka paremat tõmmet saada.

[T25]

Puukatla välistan. Mõtlesin pelleti peale, kuid pelletikatla+põleti hind ja korraliku katlaruumi ehitamine+ korsten, hind läheb kuidagi väga käest ära. Hakkan vaikselt maakütte peale mõtlema. Ainuke asi, mida kardan, on maakütte kollektori paigaldamisega seotud jamad. Nägin, kuidas naabrimehele paigaldati ja mehed kaevasid kopaga kraavi, mis oli piisavalt lai, et kontuur edasi tagasi kohe sisse mahuks ning siis paigaldasid toru, viskasid kohati mulda peale ja suht kohe tõmbas kopp mulla peale. Ma küll kardaks natuke, et mõni suurem kivi võib ära muljuda toru mõnest kohast. Kui hull see ise kollektori paigaldamine oleks? Kas väike kopp kaevab selle kraavi ära või on mõistlikum kohe suur jurakas kopp tellida, mis viskab laia kraavi sisse, et saaks toruga edasi tagasi ring ära teha ühes kaevikus. Ma viskaks torule labidaga esimese kihi peale. See võtaks küll aega omajagu, kuid siis oleks rahulikum. Pinnas on savi.

[Kalvis]

Eks seda kopa värki nii või naa võid vaadata. Sinu eespool toodud viis on huvitav, kui kollektorite küttetoru omavaheline kaugus on umbes meeter siis nii võib teha.
Üldiselt otse kivi ei ole kollektorile hea, eriti kui kopp viskab kuskilt kõrgustest. Hea oleks enne midagi liivasemat saada kollektorile peale ja siis võib kopaga lükata tõsta või mis iganes.

Milline kopp võtta, kõik sõltub mis hinnaga kaubale saad. Väiksel kopal on väike tööjõudlus. Näiteks õnnestus 50€ eest külavahelt mees belarussiga saada ja see kaevas päevas kõik ära mis vaja. Aga kui kaugelt tellima hakkad siis lisa null otsa kui nii odavaltki pääsed.

[Madis_]

Soojustamata 160 m2 majas hakkad hulle elektriarveid maksma maaküttega.

[Kalvis]

Maja tasub alati ära soojustada sõltumatta kütteliigist.
Küll aga on MSP installeerimise kulu üsnagi suured erinevused kui ostad soojustamatta või soojustatud maja jaoks. Vabalt võib olla 2 kordne erinevus ja MSP pole odav asi.

[T25]

Soojustamata 160 m2 majas hakkad hulle elektriarveid maksma maaküttega.

Esialgu paneks kütte järgi ainult alumisele korrusele. Varem, kui seal elatud sai, siis kulus umbes 10- 15 ruumi puid aastas. Palju see umbes maaküttesse arvestades teeks.

Soojustamisega tegeleks kunagi hiljem.

[Madis_]

10-15 rm puudega 160 m2 soojustamata maja soojana ei hoia, osaliselt (mõni tuba) küll. Usun, et reaalselt peaks minema u. 200 eur kuus elektrit maakütte peale kui tervet maja kütma hakkad.

[rokikas]

Varem, kui seal elatud sai, siis kulus umbes 10- 15 ruumi puid aastas. Palju see umbes maaküttesse arvestades teeks.

~4000 - 6000 kWh elektrit aastas.

[T25]

Varem, kui seal elatud sai, siis kulus umbes 10- 15 ruumi puid aastas. Palju see umbes maaküttesse arvestades teeks.

~4000 - 6000 kWh elektrit aastas.

See teeb kuskil 70 eurot kuus keskeltläbi aastas, ehk 840 euri aastas. Pelletit läheks ca 3 tonni, mis teeb hinnaks ca 650 euri. Huvitav, ma kogu aeg mõtlesin, et maaküte on odavam, kui pellet.

[Kalvis]

Kõik sõltub kust õnnestub omale mis hindadega pelleteid hankida. Mõni saab hulgihinnaga odavamalt. Teine saab aga MSP ehitamise soodsalt kuna sebib traktori külapealt pudeli eest ise ja laseb trakatsi järel kontuuri ise maasisse, mitte aga ei võta 10 kordse paigaldushinnaga võtmed kätte. Ka on kuulda, et mõnel õnnestub otse maaletoojaga diili tehes saada pelletikatlaid poole odavamalt. Näiteks üks müüja kasutas nippi - ostis tuntud katlatootjalt vaid südamiku, kõik muu tilulilu aga mujalt kohalikelt plekkseppadelt või konkureerivatelt müüjatelt. Ja saigi poole odavamalt katla hinnaks, pettust oli vaid niipalju, et tema katlal puudus firmalogo.

[Prill]

Pelletikatlale alternatiivne variant on veel pelletikamin(ad). Idee poolest vist pelletikamina paigaldamine ei nõua eraldi tulekindlusnõuetega katlaruumi ehitamist, peaks saama hakkama nö ahju asemele, saaks kasutada ka sama korstent ainult hülss tuleks sisse panna.
Samas pelletikaminatel on omad miinused võrreldes pelletikatlaga, pelletikamin mahutab vähem pelleteid, mis tähendab tihedamalt punkri täitmist, samuti eluruumides pelletikamin teeb müra, mis eriti vaiksemal öisel ajal võib häirivaks osutuda. Kurdetud on ka tuhaga majandamist, kus mõned peavad tuhka eemaldama tihemini, kui kamina reklaamis on väidetud.
Pelletikamina miinuseid saab vähendada, kui on sobiv paigalduskoht, ei keela keegi müra tõkestamiseks ehitada väike müür või nišš, võibolla saab ka punkri mahutavuse muret ise leiutades leevendada.

Teine variant kulusid all hoida, on osta mõni kasutatud puidukatel ning sellele soetada eraldi pelletipõleti. Mõnel juhul neid tahkeküttekatlasüsteeme müüakse sümboolse hinnaga - stiilis, ole mees ja tee mul kelder neist rasketest kateldest-akupaakidest-torudest tühjaks. Malmkatelde puhul ei ole kulumise muret ka - õigel kasutamisel pea igavesed, erinevalt teraskateldest, mille materjal aja jooksul õhukeseks põleb-korrodeerub.
Sellise skeemiga tuleks katlaruum ikkagi ehitada, aga on võimalik kulusid pikema aja peale jaotada, teha alguses katlaruum-korsten, sisustada kasutatud haluküttekatlaga, kasutada süsteemi haluküttega, kuni õnnestub soetada soodsalt või vähe kasutatult pelletipõleti koos vajaminevaga.
Isegi vähekasutatud pelletipõleteid liigub aegajalt soodsa hinnaga, kuigi hea hinnaga asjad kipuvad kiiresti kaubaks minema, kui õigel ajal jaole ei saa võib järgmist juhust kuude viisi oodata

[rokikas]

Varem, kui seal elatud sai, siis kulus umbes 10- 15 ruumi puid aastas. Palju see umbes maaküttesse arvestades teeks.

~4000 - 6000 kWh elektrit aastas.

See teeb kuskil 70 eurot kuus keskeltläbi aastas, ehk 840 euri aastas. Pelletit läheks ca 3 tonni, mis teeb hinnaks ca 650 euri. Huvitav, ma kogu aeg mõtlesin, et maaküte on odavam, kui pellet.

10 - 15 ruumi puid = 400 - 600 € (hetke keskmine turuhind küttepuul ~40 €/rm.) = ~12000 - 18000 kWh sooja tuppa.
12000 - 18000 kWh = ~3 - 4,5 t. pelletit = ~660 - 990 €.
12000 - 18000 kWh elektrit kui hinnaks 0.13 €/kWh = 1560 - 2340 €.
Maaküttepump mille COP 3 (mis on tänapäeva mõistes päris nigel COP!) 4000 - 6000 kWh elektrit = 520 - 780 €.

[Madis_]

Ärme siiski unusta, et tegelikult 160 m2 suvila"soojustusega" maja pole võimalik 12000-18000 kwh eest soojana (vähemalt 20 C) hoida. On võimalik ainult perioodiliselt. Tean mida räägin, 120 m2 sarnane maja vajab juba veidi rohkem.

[rokikas]

Ärme siiski unusta et inimene kes on selles hoones elanud teab kõige täpsemini kui palju puid aastas kulus ja see et hetkel kasutatakse maja suvilana ei tähenda automaatselt et tegemist "suvila tasemel" soojustatud hoonega!
Mida suurem on aastane soojusenergia kulu seda mõtekamaks osutub maakütte plaanimine.

[Madis_]

On ju kirjutatud, et "Sooviks maamaja, mida siiani rohkem suvilana kasutanud, ka talvel rohkem kasutusele võtta". See tähendab, et õiget küttekulu pole veel näinud kui terve talve 20+ C sees pole hoitud.