Ehitusfoorum

Millised on vajalikud protseduurid Elektrilevi süül riknenud koduseadmete ennistamiseks?
Õhuliinil katkes PEN ja mitmed tarbijad said ülepinge tõttu kahjustusi.
Kodukindlustus on kliendil olemas.

kunn24 kirjutas: 20 Veebr 2019, 11:27 Teavitada tuleb kindlustust koheselt.

Tegelikult vist "koheselt" asemel kasutavad kindlustused sõnastust "esimesel võimalusel". Seda seepärast, et paljude kahjude korral on tegemist õnnetustega nt tulekahjud, liiklusõnnetused jm, kus ohus on inimeste elud, ja sel juhul lepingutingimuste järgi kohustada kahjukannatajat esimest kõnet pääste-kiirabi asemel kindlustusele tegema, ei ole eriti mõistlik Samuti paljudel juhtudel on kahjukannataja ka ise ohver, näiteks viibib haiglas koomas, ja sel juhul kindlustusel oleks hea pareerida, et kahjukannataja ei täitnud lepingulist kohustust, sest ei teatanud ju "koheselt"...

Ühel tuttaval oli vist sama jama.
Üldiselt saadad Elektrilevile avalduse, kus mainid kuupäeva, orienteeruva kellaaja ning loetled ülesse seadmed mis riknesid koos maksumusega (remondiarved lisasse). Seejuures tuleb lisada remondifirma paber, et seade riknes ülepinge tõttu (õigemini viiski ta teleka parandusse, seal anti paber põhjusega - ülepinge) ja kõige lõppu soov hüvitada remondikulu ning oma pangaarve. Saadad kas kirjaga või viid avalduse Elektrilevi klienditeenindusse.

Kaks liikumisandurit on seest tahma täis, dimmer, hõõglambid, ringluspump jne.
Kuhu need remonti viia?
Omaette lahe oli jälgida kogemustega EL avariibrigaadi tegutsemist.
Kui mainisin, et tõenäoliselt on õhuliinilt PEN lahti, öeldi, et SEDA EI JUHTU MITTE KUNAGI.
Krabistasid liitumiskilbi klemmide kallal ja ütlesid, et korras, lülitame sisse.
Kümne sekundi pärast kisasid, et on vaja tõstuk tuua.

See oli lisaks juhtumile kui kodukindlustust poleks.
Muidugi, kui on kodukindlustus olemas siis kõigepealt teadaanne sinna. Ega kodukindlustuse teavitus muust ei erinegi, lihtsalt Elektrilevi rekvisiidi vahetad kodukindlustuse vastu ära ning lisada tuleks kodukindlustuse poliisi number või viide sellele.
On üks pisikene aga, vt. omavastutuse määra! See võib siiski teinekord elektrilevi poole pöördumise kasulikumaks teha...

kunn24 kirjutas: 21 Veebr 2019, 15:58 Kui kindlustusteema läheb käima, siis omavastutuse suhtes võib täiendvalt EL-i poole pööruda ja seda sealt nõuda. Eeldusel, et EL süülisus on kindel.

Ammu aega tagasi oli juhtum, kus ka meie korteris paar seadet said ülepinge tõttu kannatada ehk midagi kusagil läks lühisesse. Meie kortermaja keldris, ühel naaberil oli tol paar ektripliiti, milledega naaber tegi hommikuks kohalikele edasimüüjatele värskeid saiakesi. Kindlustus saatis meid pikalt, sest tol ajal EE väitis, et polnud nende süü. Nüüd küsimus tagantjärgi targaks saamiseks- kas ülepinge võis tekkida ülekoormusest? Kolhoosiaegne kortermaja ja ei olnud tol ajal pistikutes mingeid maandusi.
OT. Soojad saiakesed varahommikul olid head.

Urmas kirjutas: 21 Veebr 2019, 17:34kas ülepinge võis tekkida ülekoormusest?

Ülekoormusest võib tekkida alapinge.

Küülaline kirjutas: 21 Veebr 2019, 20:14

Urmas kirjutas: 21 Veebr 2019, 17:34kas ülepinge võis tekkida ülekoormusest?

Ülekoormusest võib tekkida alapinge.

Kui kolmefaasilises süsteemis, kaks faasi ülekoormata viletsa neutraali puhul, siis kolmanda (väikse koormusega) faasi pinge tõuseb üles.
Tekkib see ka pikkade peenikeste liinide puhul.
Olen fikseerinud kortermajas pingeid 160V ja 260V.