Ehitusfoorum

Tere. Varsti on mu uue maja ehitus sealmaal et vaja tegema hakata maalritöid. Kuna eelmine maja sai ehitatud 10 aastat tagasi siis tahaks end tänapäeva maalritööde materjalide ja tehnikaga kurssi viia enne maalri palkamist. Tookord armeeriti vuugid ja nurgad spets pahtli ja paberlindiga, hajutati vuugid lr pahtliga ja tehti sama pahtliga ka lauspahteldus. Kõige viimaks läks mingi peenpahtel. Tulemus sai ideaalne, 1000w prose seinaäärde ja ei ühtki veakest, ja ei ainumat pragu selle ajaga, tahaks ka nüüd sama tulemust. Kas on miskit muutunud 10 aastaga selles vallas?

kui see retsept töötas ideaalselt, siis miks siin midagi muuta? Pole keegi siin vahepeal isetasanduvat krohvisegu veel leiutanud seina viskamiseks

A.Lember kirjutas: 18 Jaan 2019, 14:32 Tulemus sai ideaalne, 1000w prose seinaäärde ja ei ühtki veakest, ja ei ainumat pragu selle ajaga, tahaks ka nüüd sama tulemust. Kas on miskit muutunud 10 aastaga selles vallas?

Vähemalt minu puhul on muutunud niipalju, et tellijate poolt iseleiutatud tulemuse kontrollimise meetodid mingisuguse 1000W prosega pikki seina või öösiti taskulambiga hiilimine ei ole ametlikult ega mitteametlikult aktsepteeritav kontrollimeetod. See võis toimida eelmise ehitusbuumi ajal 10 aastat tagasi.
Mis puutub viimistluse tehnoloogiat, siis kirjeldatu põhjal oleks kõik tehtud korrektselt ja ei ole midagi muutunud selles vallas.

A.Lember kirjutas: 18 Jaan 2019, 14:32 Tookord armeeriti vuugid ja nurgad spets pahtli ja paberlindiga, hajutati vuugid lr pahtliga ja tehti sama pahtliga ka lauspahteldus. Kõige viimaks läks mingi peenpahtel.

Aga selles kirjelduses jäi maalrite tegevus natuke arusaamatuks. Milleks oli vaja kipsplaadile teha 2x lauspahteldust, alguses LR-ga ja siis veel mingi peenpahtliga?

Kas Urmas võiks palun selgitada, millised töö etapid täna tehakse, et saada kõrgekvaliteediline viimistlus? Lr on vist ju liiga robustne, et peale lihvi kannataks üle värvida? Olen ka näinud viimistlust, mis tehti algusest lõpuni mingi ameerika valmispahtliga, iga viimane vuuk oli näha hämaras toas ilma proset põlema panemata. Samuti kõik kruvipead olid punnis.
Millised üldse on tänapäeva kvaliteedi standardid? Paberile meie riigis pole ju vist midagi pandud? Seega silm on kuningas ja prose selleks elementaarne abivahend?

A.Lember kirjutas: 23 Jaan 2019, 13:02 Kas Urmas võiks palun selgitada, millised töö etapid täna tehakse, et saada kõrgekvaliteediline viimistlus?

Ikka võin selgitada. Võrreldes 10 aasta tagusega tehnoloogias ei ole midagi muutunud, ainult uusi materjale on lisandunud. Kipsplaadist pindadele paberteibid pahtliga J, vuukide täitmine-hajutamine, vajadusel 2x, lauspahteldus, kruntimine kruntvärviga ja põhivärviga 2x.

A.Lember kirjutas: 23 Jaan 2019, 13:02 Lr on vist ju liiga robustne, et peale lihvi kannataks üle värvida?

Kuidas kellegile, mõni on rahul ka LR-ga ja ei nurise. Ise ei harrasta juba ammu kuivsegude kasutamist. Sellel on kolm põhjust. Esimeseks on see, et ma ei suuda kunagi teha näiteks ühe eramaja viimistluseks vajaminevat kuivsegu 15-20 kotti ühesuguse kontsistentsiga. Ikka läheb kord sutsu vett rohkem või kuivsegu rohkem, lihvimisel annab tunda. Teiseks põhjuseks on aeg. Sega kokku, siis oota 5-10-15 minutit ja sega uuesti enne kui saad hakata seinale kandma. Kasutan valmispahtleid, neil on juba tehasest ühesugune kontsistents, ainult ämbri avamise või koti sisu ämbrisse pigistamise, korra läbisegamise vaev ja saab kohe pahteldama hakata. Kolmandaks põhjuseks on minu enda laiskus või mugavus, ei teagi kumb.

A.Lember kirjutas: 23 Jaan 2019, 13:02 Olen ka näinud viimistlust, mis tehti algusest lõpuni mingi ameerika valmispahtliga, iga viimane vuuk oli näha hämaras toas ilma proset põlema panemata. Samuti kõik kruvipead olid punnis.

Siin on nii ja naa ega saa süüd üheselt ja konkreetselt kellegi kaela ajada. Põhjuseid on erinevaid. Selle patu osas, et kruvid punnitavad, on maalrite südametunnistus puhas ja põhjusi tuleb otsida mujalt. Selles, et kõik vuugid on näha, võib olla süü maalrite lohakas töös. Aga vabalt võib olla tellija süü, kellel on sissekolimisega nii-nii kiire ja pole jõudnud küttesüsteemi tööle saada. Kui viimistlemise ajal objektil pole sees stabiilset kütet, niiskusetase suur ja kui kütte taha sai, siis hakkasid materjalid kuivama ja tekkis suur mahukahanemine. Tööde tegemisel ajal puhuri kasutamine pole päris see ja elektriarveid vaadates tihtipeale küsitakse, et kas puhurid ikka peavad 24/7 uhama. Peavad ja ise olen hoidnud samal ajal ka aknaid vähemalt mikrotuulutuse peal, sest muidu aknalauad ujuvad. Kütte probleem on tihtipeale ka põhjuseks, miks hiljem tekivad kipsplaadi vuukidesse praod.

A.Lember kirjutas: 23 Jaan 2019, 13:02 Millised üldse on tänapäeva kvaliteedi standardid? Paberile meie riigis pole ju vist midagi pandud? Seega silm on kuningas ja prose selleks elementaarne abivahend?

Milline peab olema lõppviimistlus ja kontrollimise meetodid lepitakse enne tööde algust ning soovitavalt kirja panna ka Lepingusse. EV-s on ainult hea tava, aga tellija ja töövõtja arvamused heast tavast võivad kardinaalselt erineda. Suuremad firmad vist kasutavad omavahel soomlaste RYL-i nõudeid. On olnud tellijaid, kes algus unistavad 0-tolerantsist, aga kui olen selle tolerantsi hinna öelnud, siis loobutakse. Mulle on tehtud etteheiteid ka värvitud pinna sisse jäänud paari juuspeene rullikarva pärast, aga see probleem sai kiire lahenduse tellija ninapidi seina uurimisest paari meetri kaugusele toomisega. Lisaks pistsin lugemiseks väljatrüki RYL-st sellest, kuidas teostatakse valmis pindade kontrollimist.